Hei. On olnud juba eelmise aasta suvest plaan minna 2009 aasta sügis Austraaliasse. Viimasel ajal olen kuulnud nii palju negatiivset informatsiooni sealsete töövõimaluste kohta, mitte küll otsestelt inimestelt, kuid kaudselt kellegi tuttava tuttavalt jne...Kas tööolud on Austraalias tõesti NII kehvad, või pigem on need halvenenud võrreldes eelnevate aastatega , kuid töö saamise võimalus on ikkagi täiest olemas...Äkki oskab keegi nõu anda ja soovitada piirkondi, kus tööd ikkagi leida võiks. Olen juba nii kaua seda ette planeerinud, et jube nüri oleks nüüd katki plaan jätta. Nõuandjatele juba ette suured suured tänud!:)
Too koha pealt siin kahjuks midagi kiita pole. Eelnevate aastatega vorreldes on olukord kindlasti halvenenud. Eestis omandatud haridusega pole siin ka paraku mitte midagi peale hakata. Yldiselt tooandjaid ei huvita, kui palju on teil ka valjaspool Austraaliat omandatud tookogemust. Sest esiteks on Austraalias veidi teistsugune tookulutuur ja teiseks, kuidas te toestate, et teil on piisavalt tookogemust ja olete olnud aastaid tubli tootaja kusagil Euroopa vaikeriigis? Tooandjatele oleks kulukas hakata helistama teie CV-s margitud Eesti soovitajatele, et teie kohta infot hankida. Ma ei tea, kui hea v6i halb on olukord farmides, kuid niipalju kui ma olen kuulnud, siis linnades on isegi lihttoo leidmine paris keeruline. Tahtjaid on palju ja igal pool noutakse Austraalias tootamise kogemust ning soovitajaid selle toestuseks. Samuti on vaja erinevaid sertifikaate, mis maksavad. Naiteks kusagil soogikohas, kus puutute otseselt kokku palju toiduga, peab teil olema vastav food handling sertifikaat, alkoholiga kokkupuutudes jallegi oma sertifikaat jne. Tooandjate vahel on vaikiv kokkulepe, et toole voetakse kohalikke ja WHM viisaga isikuid vaga ei taheta, eriti permanent kohale. Samas ajutiselt tootades ei pruugi piisata jallegi rendi, avete jne. maksmiseks. Kui on kange tahtmine ikkagi tulla kasvoi Austraaliat avastama ja on piisavalt vaba raha, mida reisimise peale kulutada, siis miks mitte, aga tootamise suhtes tuleks olla valmis, et sellega voib minna palju rohkem aega, kui olete arvestanud.
Endal on minek septembri alguses. Mõned tuttavad Austraalias ja osad hiljuti tagasi saabunud. Nad räägivad ka, et tööd leida on raske, kuid mitte võimatu. Farmides pidi ikka tööd leidma. Sellest vaikivast kokkuleppest tööandjate vahel olen ka kuulnud, et eelistatakse kohalikke. Kuid samas kohalikele peavad nad rohkem maksma.
Tööd leida on raskem. Võrreldes algus aastatega on asi mitmeid kordi kehvem.
Parem on otsida tööd farmides ja suurlinnades. Arvestage ,et suurlinnas elu on kallim. Sellepärast olen alati soovitanud tulla mitme mehega. Et oleks natuke odavam üürida ja jagada arveid ja vahest ka abistada üksteist kuni saate jalad alla.
Siiski ma arvan, ...et parem on Austraalias telgis elada ja hambaharjaga kohalikku peldikut pesta. Vabandage avameelsuse eest.
Lugesin just, et Eestis koondati ig 8ksas politseinik. Meedikud jooksevad laiali. Ärid kukuvad kokku. Ja töötute arv on rekordiline. Maksud tõusid 18%lt 20nele.
Loogiliselt võttes: mis toimub riigiga,kus napib politseineikke ja meedikuid, pole tööd ja maksud kasvavad?
Ma arvan, et me kõik teame sellele küsimusele vastust!
Nii, et minu isiklik arvamus on ,et parem hambaharjaga peldikut pesta või põlvini mudas...isegi ajutise tööna...ikka parem, kui vaikselt ja kurvalt külma ja nälga Eestis surra.
Linnade kohta ytleks nii, et enamuses inimesi tulevadki just suurlinnadesse ja see teeb too leidmise raskeks ning voib juhtuda, et ka makstakse tunduvalt vahem, tuues pohjenduseks majanduskriisi. Igal pool kysitakse, kui palju on teil tookogemust. Ja alati on tooandjal lhtsam palgata kohalikke voi tudengeid kui backpakerit. Lisaks on linnas ka tunduvalt kallim. Raha kulub nii yyrile, kommunaalkuludele, toidule kui ka transpordile. Farmides v6ib olla selles suhtes lihtsam, et kusagile karavanis on esiteks odavam elada ja hooajal ikka abilisi vajatakse ning keegi ei hakka uurima, kui palju teil kellelgi tookogemust on, voi noudma teilt sertifkaate. Ja hooajal soltub sissetulek teie endi tookusest. . . . Trip.ee korrigeeris postitust!
Sa emme vist ei saa eesti keelest enam eriti aru, loe rohkem ja tuleta endale meelde. Hädavaresed ei saa üheski riigis hakkama, olgu selleks siis Eesti või Austraalia. Kui sa Eesti oludest miskit ei tea, siis ära lahmi, jää oma riigi probleemide juurde. Eestis ei ole veel ajaloos nii hästi elatud kui viimased paar aastat. . . . !
Jah, eks ta ole...olen sinuga 101% nõus. Ma peaksin jah omi asjadega tegelema!
Eesti oludest on mul jah hägune arusaamine...Informatsioon tuleb sisse ainult läbi kirjutiste:
Eks ma pea siis Norsu su sõnu võtma kullana, sa nagu lähemal ja rohkem teadlik....Et need emigreeruda soovijad sindrinahad jah ,kõik valetavad ja on ise süüdi.
Mis ma väike inimene ikke, ma üks keskmine AU meditsiiniõde( poole kohaga töötan ) pean ülal perekonda ja maksan majalaenu oma palgast. Polegi nagu midagi...selline vaene inimene ma võrreldes Eesti tarkade ja edukatega.
Niisiis,kui minult veel keegi abi küsib seoses Auga,siis ma saadan nad sinu juurde...eks sa siis koolitad hädavaresed välja ja vahest rahvas hakkab Eestisse tagasi tulema. Norsu mõisavalitsejaks! Norsu ministriks!
Ah ,mis ma ikka ,tühja sinuga ...lähen omi asju ajama...
Sain just paari nädala eest teada, et mul Eestis isa vennapoeg (20 aastane tegi enesetapu)...Ajan siis asju Eesti notariga ja sugulastega!
Noh! Mis ikka Norsu! Ole siis ikka tubli Eesli keelne ja Eesli meelne. Jõudu ja jaksu!
Südamlikke tervitustega! Emme
Sa Emme ära võta Norsu sõnu isiklikult, mitte ühegi sappi pritsiva isiku sõnu ei maksa isiklikult võtta. Parem mõtle, millest tuleb kibestumine ja õelus. Vahel ise kah mõne asjaga pahas tujus ja siis võib samuti juhtuda, et tahaks kellegile pahasti öelda aga ega siis see kellele nähvad pole süüdi Sinu pahas tujus... exjuu:) Küllap Norsul isiklikud lahendamata probleemid, mille juhtus hetkel Sinu peale välja valama aga ega Sina oled ikka see kes oled, ega tema Sind sellega muuta saanud kellekski teiseks ju. Ma ise siin Eestis veel paraku, ei saaks öelda, et endaga hakkama ei saa siin aga ära tahan ikkagi.... seda enam, et tean.... saan hakkama väljaspool Eestitki. Olukorrast Eestis: enamus kindlast ei jaga Norsu seisukohta aga ju siis enamus eestlasi ongi hädavaresed ( kahju, ei tahaks ju seda uskuda, kuigi Norsu näiks nii väitvat) Ometi oleme üsna sageli kuulnud, et eestlased, kes Eestis lahkunud saavad väga hästi hakkma välismaal, ju siis hädavaresed need, kes eestisse jäävad. Edulistel pole aega sappi pritsida.... nad vaatavad igal pool ja igas riigis rõõmsalt ja optimistlikult tulevikku. Sinu kogemusi Emma vajavatakse... aitäh nende eest:))) Eesti keelseks ja meelseks saab ju ka võõrsil jääda. Tunnen kaasa Sulle sugulase traagile lahkumise pärast:(
Heh, kohe näha, et eestlaste foorum, väga sõbralikuks kisub ikka. Loodame, et Emmel ikka niipalju eesti keelest meeles on ning saab aru, et Norsu sõnavõttu ei saa tõsiselt võtta. :) "Eestis ei ole veel ajaloos nii hästi elatud kui viimased paar aastat." -ole nüüd!
Aga sellega olen küll nõus, et hädavaresed ei saa Austraalias paremini hakkama kui Eestis. Sellest tulenevalt ka küsimus sealse töökultuuri kohta. Õigemini pole otsest kokkupuudet sealse farmitööga, ega töötavate inimestega. Oma naiivsuses arvan, et kui paberimajandus just ei sega, siis pole kohalikel packbackerite ees hooajatööl erilist eelist. Muidugi eeldusel, et kohalik võimalusel muud(erialast) tööd teeb ja packbacker olude sunnil motiveeritult töötab ja end "lüpsta" laseb.
Ühesõnaga tahaks mingit julgustust, et töökusega saab Austraalias oma reisikulud katta ja kogemusi hankida, või selle ümberlükkamist! (kogemustest, blogide näol?)
Aitäh!
Ahaa, kohe näha, et astusin mõne konnasilmale. Kõigepealt küsiks siis Rainilt, et millal on Eestis paremini elatud kui viimased paar aastad, oleks huvitav küll teada? Teiseks on ju hea saada osa teiste loodud heaoluriigist ja mitte aidata oma riiki paremaks muuta. Lisaks muidugi jätame oma vanemate pensioniteenimise siiajääjate kaelapeale, tore. Mul ei ole midagi noorte vastu, kes tahavad maailma näha ja ka mujal raha teenida ja teadmisi omandada ning jäävad Eesti patriootideks. Aga sellised, kes ise pole viitsinud Eesti elu parandamiseks midagi ette võtta, Eesti oludest ja asjadest midagi ei jaga ja oma endise kodumaa sitaga üle valavad, hoidku parem Eesti asjades suu kinni. Emma loe oma 2 viimast kirja ja mine häbene nurgas ja pese hambaharjaga peldikut, kuigi kaldun arvama, et sa ei tea, mida see tähendab.
Jah Rain, olen nõus! :)P Vahel mu keevaline eesti veri ei pane vastu ja ignoreerimise asemel läheb sääske kahuriga tapma. :)
Tegelikult on mul täna väga hea tuju ja mitte miski seda ei kõiguta! Sain just uudiseid , et üks nn. hädavares leidis siin edukalt oma ala peale tööd.
Ma siin hüppan üles/alla . Ta tuli koos perega alles paar kuud tagasi. Nüüs võivad hakata vaatama parema elamiskoha järele, mis oleks lähedamal tööle. :)
Ja kuna neil on permant resident viisa, siis nende unistus on siia jäädagi, mis just läks edukalt täide! Algselt olid ikka kahe vahel, et kui hästi ei lähe, siis läehvad tagasi jne.
Jaba-daba-doooo! Super uudis! Nüüd gramatiliselt valesti kirjutades (mis mulle vahest täna andeks antakse) NII JUBEDALT HEA TUJU ON!
:) Päikesest ja heast tujust kõrvetavad suudlused kõikidele (veel) Eestis olijatele!
XOXOX EMME
Tegelikult on AU valitsusel väljatöötatud igasugused süsteemid, et see WHV programm ka hästi ja efektiivselt töötaks. On ju ometi see WHV viisa algselt just selleks tehtud, et põllumajandusse ajutisi töökäsi juurde saada ja selline riik nagu Austraalia ei jäta ju ometi kõike juhuse hooleks. Nii on piirkonniti olemas isegi mingid nö. keskused, kuhu saab helistada ning välja antud ka nii mõnigi tähtis dokument, mis tuleks enne läbi lugeda, kui üldse kuhugi minema hakata. Üks süsteemi päris hästi tutvustav materjal on "National Harvest Guide". Lisaks on olulist seadusandlikku infot leheküljel http://jobsearch.gov.au/harvesttrail/default.aspx. Saab teada nii seda, kust mida otsida tasub kui ka seda millised on nii sinu kui tööandja kohustused.
Riik on tõesti panustanud ka sellesse, et see WHV töötaks ning kokku on pandud päris asjalikud süsteemid ja materjalid, lihtsalt nende leidmise ja inimesteni jõudmisega võib vahel probleeme tekitada.