Egiptus ja lennuhirm

Mida lähemale lend jõuab, seda rohkem poeb hinge hirm. Esiteks on see esimene kord lennata ja teiseks tekitavad väikest paanikat ka viimaste aegade sagedased lennuõnnetused.
Sõidan oktoobris Sharmi.
Rahustage mind, kogenud lendajad, muidu jätan oma elu esimesele ja kauaoodatud reisile minemata.

Millal sõidad Emalõvi? Nagu näha said reisisihtpunkti otsuse tehtud, tubli!

Ära kindlasti jäta minemata. Võtad rahustit ja asi korras!?

Tere sultanja ;-) !
Valik oli algusest peale vaat et kindel. Ikka Egiptus ning tuttavate soovitusel valisin siis Sharmi. 12-19. okt loodan nautida kuuma päikest ja kõike muud, mida Egiptusel pakkuda on.

Asja tuleb võtta rahulikult, sest lennukid on ühed turvalisemad sõiduvahendid. Erinevalt autost, pole lennuk ühtegi jalakäijat kõnniteel alla ajanud. Kui lennukigaga juhtub õnnetus, uuritakse välja põhjused ja vajadusel peatatakse antud tüüpi lennukitega kõik lennud. Auto ja jalgrattaga seda ei tehta.
Karta ei maksa. Ka kõige halvemas situatasioonis annavad lendurid endast maksimumi, sest ka nemad tahavad elada. Pikkadel lendudel tunnevad lendurid end täpselt samuti nagu reisijad. Ka neil on igav, tüütu ja uni tikub peale. Kuigi erinevalt reisjatest on neil tegemist rohkem kui me esmapilgul oskame arvata.

Äike. Mitte ilmaaegu ei suunata lennukeid tsükloniotest mööda. Ikka ohutuse huvides. Kadunund vanaema, olgu muld talle kerge, rääkis mulle järgmise loo. Kord ennustas ennustaja mehele, et tema noorim poeg sureb välgu läbi. Järgmise äikese ajal peitis isa poisi keldrisse. Kunagi pole seda juhtunud, kuid sekord lõi äike mitmeid kordi keldrisse ja purustas selle. Kui pere läks peale äikest leinates välja, nägid nad poissi puu all istumas. Tal oli hakanud igav ja ta tuli välja äikest vaatama. Jah, on olemas juhtumeid kus välk lõi lennukisse ja lennuk kukkus alla. Väidetavalt välgu, mitte inimliku eksimuse tõttu. Kuid mitte alati ei lõppe kõik nii kurvalt. Isegi täistabamuse korral jõuate õnnelikult maanduda.
Äikesest veel niipalju, et karta tuleb välku, mitte müristamist. Kuigi elu näitab vastupidist. Oma saatusest ei pääse.

Lennuki sõitmine "munakiviteel" sõltub aerodünaamikast ja maandumise sujuvus lenduri oskustest. Rappumine maandumisrajal - see on tingitud järsust pidurdamisest. Vaata aknast välja: tiibade küljes olevad liikuvad asjad on risti maapinnaga. Rappumine on loomulik nähtus. Kartus õhuaukude ees on sama põhjendatud nagu lootus võita loteriil. Kui auto on nelja rattaga vastu maad, siis lennuk toetub tiibadega õhule ja kiirus hoiab teda üleval. Kui ka rappub, pole midagi teha. Ikka juhtub. See ei ole maailma lõpp. Kui kästakse end kinnitada turvavööga, tuleb seda teha. See on teie ohutuse, mitte olukorra ohtlikuse tõttu. Kõige kurvem lugu, mida olen lugenud, juhtus vist B-747 pardal, marsruudil Seatl-Soul. Õhuauku sattunud lennuk kukkus hetkeks nagu kivi ja õnnestu, vahekäigus jalutanud naisterahvas lendas peaga vastu lage ja murdis kaela. Lennuk tegi Jaapanis hädamaandumise ja hingevaakuv naine viidi haiglasse. Kas naise elu õnnestus pääasta, ei mäleta?
Olenemata põhjusest, on kõik plaanivälised maandumised hädamaandumised.

Kartmisest. Inimene pole loodud lendama ja lendamine on talle võõras keskkond. Kui lennuk vajub järsku allapoole, liiguvad sinu organid endises suunas, sellest ka see närvekõditav tühi tunne südame all. Autosõidul, kui suurel kiirusel künka otsa jõudnud masin alustab teed allamäge, kogeme sama. Tean inimest, kes hoolimata paljudest lendudest kardab maandumist ja tõusu. Hurjutada pole teda vaja. Kunagi olin minul nii, et ilma mingi avariita, hakkasin kartma öisel ajal vastutulevaid masinad, õigemini seda pimedat ala. Viska või rool nurka. Õnneks läks üle. Ma ei usu, et mingitest psühholoogide külastamisest abi oleks. Aga kui soovid, siis palun väga. Ega ta asja halvemaks ikka ei tee. Esmalennuks on soovitav valida 2-3 tunnine lend. Siis ei tüüta ära ja erinevalt lühikesest liinist, jõuad kohaneda uue keskkonnaga. Mida noorem, seda parema kohanemisvõimega. Vaata vanureid, nad pole mingi hinna eest nõus vahetama elukohta, kuigi uus korter on vanast tunduvalt parem.
Minu teine lend (Tu-134A) oli väga omapärane. Alul hakkas valutama jalg ja siis ronis valu järjest kõrgemale, kuni lõi silma. Millest? Ei tea.

Ma ei oska palju soovitada. Tunne end lennukis nagu kodus. Võta kaasa raamat või lõnga heegelnõela(olenevalt inimesest). Halva asemel mõtle heast. Ära mõtle rappumisele, mõtle sujuvale sõidule. Mõtle ajavõidule ja võimalusel maga. Ära kiru, et sulle "tasuta" süüa ega juua ei anta. Mõtle sellele, et "tasuta" söögi-joogi korral on lennukipiletid 2-3 korda kallimad. Tahad juua - joo. Tahad süüa- söö. Võidumees oled igal juhul.

Tubli! Rahustid unusta ära, lähed ju lapsega nagu mul meeles (võin eksida).
Mäletan oma esimest lendu peale kümneaastast vaheaega. Oli imelik küll jälle, roolida ise ei saanud, sest paranka oli võõra mehe käes lennukipardal. Aga sellegipoolest lendavad sedavahet tublid poisid, võin tunnistada!

Ei karda lennukisõitu sel põhjusel, et ei saa ise sekkuda juhtimisse ega ka liikuvast lennukist viimases hädas välja hüpata nagu muude liiklusvahendite puhul. Ära lase negatiivset energiat endast välja. Tee nii nagu Toivo soovitas - istu, vaata aknast välja kui saad, söö, joo, loe, unista. Heegelnõela ega vardaid turvakontroll salongi ei luba.

Saan teemaalgataja hirmutunnetest vägagi aru. Kaks aastat tagasi oli endal sama mudel Esimene lennuhirm ja reisisoov võrdses koguses. Ostsin lihtsalt reisipaketi ära ja läksin Veel enne lennukisse minekut vaatasin ennast kui kõrvalt, kas tõesti mina olen see, kes kohe-kohe sellesse metalltorusse ronib. Loomulikult, kui on hirm ja puudub kogemus, siis tundub iga raputus ja korraldus rihmade kinnitamiseks kindla õnnetuse eeldusena. Õnneks oli mu reisikaaslane kogenud lendaja ja ma sain küsimustele rahustavaid vastuseid. Ja väga aitab ka oma kaine mõtlemine. Vaata stjuuardesse! Töötavad iga päev pilvede kohal. Lendurid ju ka tahavad õhtul koju oma pere juurde ja need on inimesed, kes teavad lendamisest kõik. Ja ikka lendavad!
Ei saa salata, et hirm võttis kohati aju juhtimise üle ja enne tagasilendu ostsin Egiptusest rahustit. Nüüd olen lennanud juba mitu korda ja järgmine reiski ostetud. Väike hirm on igal lennul, aga tahtmine mõnusalt puhata ja kõik see, mis sind ees ootab, korvab selle 5-tunnise pingutuse kuhjaga. Ja mine tea, kui sa ei ole varem lennanud, siis võib juhtuda, et see hoopis vägagi meeldib sulle. Nii juhtus ühe minu lennukartliku sõbraga. Mine kindlasti, päike ja meri on seal võrratud!

äkki mingi sada grammi? Ära jäta sellepärast minemata. Eks me kõik teinekord pelga, aga võta ajakirju vms lennukisse kaasa. Usu mind, tuled tagasi teise inimesena peale Egiptuse imelist kliimat ja muinasjutulist vett. Kindlasti snorkelda-juba ainuüksi see imeline kogemus tasub su pabina ära. Päikest! Seda on seal alati.

Egiptuse lennud erinevatelt lennufirmadelt ja kõik sellega seonduv !

Selline laia haardega foorum, kus oleks kõik ühes kohas olemas, mitte et jupike siit ja jupike sealt, nagu ma ennem vaatasin. Midagi konkreetset ja sellist, kus kõik info ühes foorumis, ma ei leidnud, ja seega mõte siia see üks korralik foorum püstitada, mis koondaks kõik Egiptuse lennuinfo ja muu sellega seonduva kokku.

Selle teema all võiks siis võtta kokku huvitava, vajaliku ja põhilise, mida vaja teada või mis võiks kellelegi huvi pakkuda – Egiptusesse lendavad lennufirmad, lend ja lennu kulg, pealeminek, õhkutõusmine ja maandumine, mahaminek, teenindav personal, toitlustus, hinnad ja raha, näpunäiteid, lennukirjeldused, soovitused lennuks, mida peaks teadma, eri olukorrad, mis on ette tulnud!

Samuti – mida huvitavat, naljakat, üllatuslikku, ebameeldivat või katastroofilist on kellelgi ette tulnud ja kuidas asi lahenenud on? Millised on kogemused ja kuidas olete rahule jäänud? Esimest korda lendavate inimeste hirmud ning nõuandeid ja soovitusi neile! Ühesõnaga selline hästi lai ja suur foorum, mis kajastab absoluutselt kõike seoses Egiptuse lendudega ning kus saab esitada küsimusi ja jagada soovitusi! Loodan, et leiate selle foorumi asjakohase!
.
.
.
Toimetus lisas umbes viisteist puuduvat koma, parandas neli väikest algustähte suurteks, parandas kogu tekstis sõna “keegi” käänamise ning loodab, et lugupeetud postitaja pöörab eesti keele grammatikale edaspidi rohkem tähelepanu.

Minu esimene lennumure! Kui lennuk kogus kõrgust jäid minu kõrvad valusaks ja läksid lukku. Sõbranna soovitas neelatada ja see aitas. Maandumise ajal uuesti sama probleem, neelatasin aga abi ei midagi. Oli selline tunne, et hakka või nutma valu käes. Sõbranna soovitas siis mul sõrmedega nina kinni pigistada ja suu kinni panna ning puhuda! See aitas väga hästi. Loodetavasti kulus see nõuanne marjaks ära!

Olen lennanud mitmeid kordi ja kõrvad lähevad ikka aegajalt lukku. Viimane kord kui Egiptuses käisin, siis maandumisel läksid kõrvad lukku ja valu oli nii tugev, et karju appi. Ja see kestis mingi 10 minutit järjest, pärast veel kaks päeva pea valutas. Huvitav, millest see oleneb, et mõne lennu puhul muutub nii väljakannatamatuks? See talv lendan jälle sama lennukiga, täitsa hirm on kohe.

Minul oli kõrvavalu ainult sinna lennates aga tagasitulles polnud häda midagi. Mul endal plaan 2 aasta pärast koos lapsega minna. Ta praegu 8 aastane. Ei kujuta ette kuidas ta selle üle elab. Kui hästi läheb siis võibolla ei tulegi tal kõrvavalu. Kas sa neid asju oled proovinud, mis mul kirjas oli?

Lendan alates vist 7ndast eluaastast, siis pea 40 aastat varsti, kõrvavalu oli küll vene lennukites vanasti, selleks jagati isegi spetsiaalseid nn lennukomme mida sai õhkutõusmisel ja maandumisel imeda. Uuemad lennukid on üldjuhul nii õhutihedad, et rõhumuutust salongis ei teki, siis ei teki ka kõrvavalu. Minu 2ne ja 4ne pole veel kordagi sellest kannatanud, kuigi lendasid juba paarinädalastena. Vsnemas lennukis ehk siiski veidi tunda annab. Imege midagi! Lastele ka lutsukas suhu. Ja väikese sõrmega kõrvas urgitsemine (niiviisi kirpudega koera kombel) ka aitab kaasa, et kõrv "lukku" ei lähe. See on ka ainult õhkutõusmise ja maandumise aegne mure, ega siis terve sõiduaja ei kesta.

Mis lennuhirmu puutub, siis lendamise juures on ohtlik ainult u esimene pool minutit, kuni lennuk pole saavutanud piisavat kõrgust, et "õhupadi" alla võiks tekkida. See pool minutit on möödas enne kui keegi arvatagi oskab. Kui lennuk juba kergelt küljele kallutab, mida ta üldjuhul kohe teeb, et spiraalselt kerkides talle määratud lennukõrgusele jõuda, tähendab et õhk juba "kannab" teda. Võtke mugav poos, pange silmad kinni ja kujutage ette et lendate liblika või sääse seljas, sest just umbes nii suur on lennuk maailma õhuruumi suhtes. Kujutage, kuidas läbite õhku ja väike tuul veidi kergitab, siis jälle langetab, siis veidi lükkab tagant... Mõnus! Kuigi tihti on nii vaikne, et ei liigu niigi palju. :)

See kõrvalukustus on tavaline asi, aga viimane kord oli kõrvades kohe hirmus valu. Ja ka just sinna minnes, Maila jutt tuli tuttav ette. Küll ma püüdsin neelatada ja igasuguseid trikke teha, aga ei midagi. Lennuk hoidis ennast teatud kõrgusel väga pikalt ja just see kõrgus mulle vist ei sobinud. Sellel aastal lendan sama lennukiga, ehk ei ole aastad vennad ja möödunud kord oli lihtsalt juhus.

Mis lennufirma praegu Egiptusesse lendab, kas Estonian Air või mõni muu lennufirma?

Estonian Air ei lenda.
Lendavad läti SmartLynx ja AirBaltic ning leedu SmallPlanet.

Kas kellegil on kogemusi Midwest Airways'iga (Airlines)? GoAdventure lennutab sellega Sharmi. Endal minek 12.03 ja samuti lendan esimest korda ja hirm hakkab hinge pugema.

Lendasin! Täitsa normaalne lennuk, sünniaasta vist 2005, no oli teine kah selline mitte eriti kulunud väljanägemisega nii seest kui väljapoolt. Kitsas ikka nagu kõik seda tüüpi Boengid.Ma ka suht lennukartlik, aga sellega võib täitsa harjuda. Peale 12-ndat lendu ei kasuta isegi unerohtu:) Lend kulges sujuvalt, aga see vist ei olene lennukist vaid ilmastikust. Tõus ja maandumine oli väega sujuv. Mõnus, ära pabista! Proovi järgi, ehk sulle just meeldib lennata!