Kas keegi on käinud viimasel ajal Etnal?
Kuidas seal mõttekam oleks käia, kas omal käel või võtta Cataniast tuur?
Ise ma olen umbes 20 aastat seal käinud aga nüüd sõbraga Sitsiiliasse minek ja temal soov ka Etnal käia ja ilmselt tahaks ta ka tipus ära käia. Tuure on ka erinevaid, soodsamad päris tippu ei vii.
Kuna võtame rendiauto, siis teoreetiliselt saaks sellega ka poole mäe peale ja siis edasi köisraudteega.
Teine võimalus siis, et rendiauto tagastaks päev varem ja läheks Etnale mingi tuuriga Cataniast.
Head soovitused teretulnud :)
Meie sõitsime linnast mäe jalamile bussiga ja sealt ostsime tuuri (80€). Selle eest saime jalanõud, sooja jope ja mäegiidi. Üles, tegutseva vulkaani kraatri äärde ( 3345m) ilma mäegiidita ei lasta.
Tõstuki lõpp-peatusest on vaja veel jala edasi minna. Ainult nii saab põrgukatelt näha:)
Täna lõuna ajal sai käidud seal rendiautoga. Kui rendiauto olemas, siis sõida sellega alla tõstukijaama, seal leiab ka tasuta parkkmist. Tõsi, olenevalt, mis teed kasutad, võib Google Maps või Waze kohati suunata minnes ja tulles eriti kitsastele teedele.
Tõstukijaama all (1900 m merepinnast) oli suviselt palju külastajaid ja ka mitmeid tuuride pakkujaid. Varahommikul lähevad päevased tõsisemad matkad kõrgemale, samuti pakuvad ATV mehed sõite. Päevased ATV retked (100 eur/2 in) suunduvad hoopis allapoole vanade kraatrite ja floora ja faunaga tutvuma".
Enamik turiste siiski võtab selle tõstukipileti (15-20 min 1 suund, hinnaga 50 eur edasi-tagasi) 2500 m jaama ja sinna juurde ka 26 eur eest u 20 inimese "maastikubuasidega" sõidu veel edasi kuni 2750 m peale. Sealt kohaliku giidi juhtimisel tehakse jalgsi tiirud ümber 2001 või 2002 a pursanud kraatri.
Ka meie maksime täna naisega selle suht. krõbeda a 78 eur edasi-tagasi. Olime oma 2 tundi ja 50 min kestnud käiguga rahul, kuigi ega päris podiseva kraatri äärde kahjuks selle tuuriga ei pääse.
Kui on palju aega, tahtmist ja füüsilist vormi, võib kas 1. tõstuki osa või 2. bussi osa või lausa kõik maksmata jätta ja matkata üles-alla omal jõul( kuigi ametlikult ei tohiks vähemalt 2500 m pealt edasi ilma giidita minna). Hoolimata hoiatustest polnud vähemalt nüüd augustis üleval külm, aga ostetud pusad olid tuulega siiski ok. Kõrgemale minejatele renditakse ka 5 eur eest jopet ja 5 eur eest saapaid ja müüakse 3.50 eest sokke. Tavaline külastaja saab hakkama tavaliste tossudega, meie grupis oli ka 1 sandaalidega ja 1 lahtiste varbavahe-kingadega proua- keerulisem aga siiski tehtav.
Mina olen aru saanud, et mingit "podisevat" kraatrit seal ei olegi. Päris laavat näeb ainult siis, kui vulkaan seda otsustab välja lasta ja siis pidi parim aeg vaatlemiseks olema hämaral ajal.
Meie kaaslasega käisime Etnal tuuriga. Firmaks oli Etna People. Grupp koosnes umbes 10 inimesest ja meid korjati bussi peale meie majutuse juurest Taorminast. Võtsime kogu päeva tuuri, mis sisaldas giidiga matka Etnale, lõunasööki veinimõisas ja ühe kanjoni külastust. Hinda enam ei mäleta, aga alla 100 euro nägu.
Matk Etnale kulges mööda põhjapoolset külge, kus kogu selle aja jooksul kohtasime vast umbes 30 inimest üldse. Kõndisime vanade kraatrite veerel ja vahel. Giidiks oli mingi kutt, kes oli täielik mägede ja vulkaanide entusiast ja kes oli ka Islandil giidina töötanud. Vähe sellest, et ta teadis kõikidest maailma vulkaanidest, nende tüüpidest ja laavadest ja tuhkadest rääkida, rääkis ta ka vulkaani pinnal kasvavatest taimedest, erinevatest kivimitest, ajaloost jne jne. Tõesti väga hariv ekskursioon oli, jäime väga rahule.
Matk ise oli suhteliselt kerge, mingit mägironimist harrastama ei pidanud. Mäe jalamil anti kõigile ka joped (aprillis käisime), matkasaapad ja kepid.
Tuuripäeva teise poole, mingi kanjoni külastuse, oleks võinud ka tegemata jätta - võib-olla ainult väga palava ilmaga oleks seal mõnus olnud jalgupidi vees käia, aga niisama vaatamiseks - ei midagi erilist.
Ise ei oska kinnitada, aga netist olen lugenud, et tõenäolisem laavat näha on hoopis Stromboli vulkaanist. Aga sealgi keelati päris tippu matkamine paar aastat tagasi, kuna üks turist oli surma saanud.
Sitsiilia põhjaosas on tõesti mõned vulkaanilised saared, mis kogu aeg podisevad. Ühel lausa nimeks Vulcano ja seal ujumas käies tunned kuidas merepõhjast mõnes kohas tuleb mulisedes soojendatud vett üles, supled soojas merevees nagu põrgukatlas. Stromboli saare ümbruses tehakse ka öiseid paadireise, et sealse vulkaani purskeid paremini näha.
Etna ümbrus on väga laialt vanu laavavälju täis, pursete raadius on olnud väga suur. Käisime Etnal grupireisiga 2006 septembris, kui põhivulkaan just jälle tegutsema oli hakanud, väiksemaid kustunud kraatreid oli igal pool. Giid ütles, et kõik on kontrolli all, laava liigub seekord vaid kindlas suunas, oma sängis. Läksime nii üles kui võimalik. Mägi oli tipust nagu pooleks saetud, keskelt purskas tuld ja suuri kivikamakaid kõrgele, laava voolas oma sängi mööda allapoole, mere poole. Asjamehed tagusid maasse toikaid ning palistasid nööriga, et turistid vulkaanile liialt lähedale ei läheks ja kividega pihta ei saaks. Igatahes, ka päevasel ajal oli vaatepilt võimas. Meil vedas ilmaga. Olime suviselt riides ja kergete jalanõudega, musta tuhatolmu pärast oleks mõistlik sinna minnes mitte kõige uuemaid jalavarje jalga panna. Veel niipalju, et kui me funikulööriga mäkke sõitsime, siis nägime allpool päris paljusid mööda järsakut jalgsi tipu poole rühkimas, ümbruseks vaid kõrvetav päike ja must tuhatolm, poleks tahtnud sel päeval nende nahas olla. Kuigi jah, piletid päris tippu olid üsna kallid, kuid vähegi altpoolt poleks seda õiget vulkaanipurset üldsegi mitte näinud, jäänuks nurga taha peitu.