Maksmine Hiinas ja Gmail/facebook/whatsapp

Hei

Kas keegi on hiljuti Hiinas käinud või paikneb seal? Kuidas on mõistlik sinna 2 nädalaks reisile minna, kas kõik valuuta Eestis ette vahetada või minna sinna pigem eurode/dollaritega või sootuks maksta koha peal kaardiga? Olen lugenud ka, et AliPay app-iga saab paljudes kohtades maksta? Kas oleks mõistlik proovida sinna kontot teha?

Teiseks, kuidas kõnekaardiga on - leidub seal prepaid kaarte, et saaks telefonis internetti kasutada? Eesti teenusepakkuja nett on seal liiga kallis.

Kolmandaks, millist suhtlusapp-i oma seltskonna vahel kasutada ja kui soov kodustega suhelda? Nagu lugenud olen on google kraanid kinni keeratud ehk facebook, whatsapp, instagram, gmail, youtube jms ei tööta?

Neljandaks, äkki on veel mõnda soovitust või olulist märkust, millega võiks arvestada enne Pekingisse ja Shenzheni minekut? Küsimusi sai küll väga palju, aga oleksin südamest tänulik kui targemate kommentaare kuuleksin.

Suured tänud!

Põhimõtteliselt saab raha ka automaadist võtta, aga toimivad kõik lahendused - nii Eestist vahetamine, kohapeal vahetamine (EUR piisab) kui automaat. Kaardimaksega võib kohati hätta jääda. Mingit täpset arvutust ei teinud, kuid minu jaoks jäi kurss automaadist võtmisel koos teenustasuga mõistlikuks.

Kasutasin ise VPNi hotellis, et blokeeritud teeuseid tarbida, kuid 24h möödudes hakkas juhtuma see, et VPNi sisse lülitades internetiühendus kadus...lülitad välja, on jälle tagasi. On muuga kuidas on aga kaardirakendusest koos otsinguga hakkas küll puudust tundma.

Päris palju automaate ei tunnista Euroopa kaarte. Ise olen oma Mastercardiga mööda mitmeid linnu jalad rakku kapanud ja normaalseid automaate taga ajanud - raha on kaardil olemas, automaat on ka olemas (isegi mitu erinevat kõrvuti), aga raha ei saa sealt kätte kuidagimoodi. Vähe sellest, et raha ei anta, ole veel õnnelik, kui automaat su kaarti ära ei söö. Jälgi, et automaadil oleks Visa/MC logo - ja ka siis ei pruugi ta sulle raha anda.
Maksta saab näiteks WeChat äpiga, soovitan enne sinnaminekut sinna konto teha https://walkthechat.com/wechat-payment-5-reasons-tencent-might-kill-alipay/ ning https://www.linkedin.com/pulse/how-setup-wechat-wallet-without-chinese-bankaccount-van-den-bergh See töötab Hiinas paremini kui Alipay või Euroopa pangakaart. ERITI Senzhenis ja Pekingis. Isegi päris väikestes putkades, kus on mingisugunegi netiühendus ja elektrooniline kassa. Ka turul võite üllatuda, kui WeChati (hiina keeles Weixin, hääldus uei-šin) pakute, siis võetakse telefon taskust välja ja skännitakse teie makse ilusti ära. Mul on WeChatis Hiina deebetkaart, aga peaksid sobima nüüd juba ka välismaised VISA kaardid või Paypal. Kui ei sobi, siis tuleks vaadata Alipay või Tenpay poole.
VPNi "töötavus" oleneb, millist kasutada. ExpressVPN ja viimati ka Nordic töötasid hästi. Tasuta variandid ei kipu töötama. Skype töötab ka ilma VPN-ita, muud sinu nimetatud asjad (FB, Insta, Snapchat, Google Maps, Google otsing jne) mitte.
SIM kaarte on maa ja ilm. Enamasti valuutavahetused, elektroonikapoed jm müüvad; samuti kui teile ligineb mõni kohalik ja piniseb "sin-kaa, sin-kaa", siis teadke, et ta tahab teile sim-kaarti müüa. Sim-kaardi süsteemides orienteerumiseks peaks telefonis kindlasti olema iTranslate vm äpp, sest Sim-kaardi juhiste SMS-id tulevad ainult hiina keeles. Nt kui olete esimesed 300 mega ära kasutanud, siis tuleb SMS, et saatke nüüd vastu sinna-ja-sinna numbrile see-ja-see sõnum või kood, et nett uuesti avada - kui sellest sõnumist aru ei saa, siis viskategi oma Sim-i minema, sest tundub ju, et enam ei tööta :)
KINDLASTI peab telefonis olema mõni offline'i võimekusega navigeerimisäpp. Eksimise korral ei ole väga tõenäoline, et te inglise keele oskaja leiate, pigem nad vaatavad teile kivinäoga otsa ja jalutavad minema, kui midagi küsite, ning isegi ei proovi teid kuidagi mõista või abistada :)
WayGo on ka hea äpp, aitab tõlkida hieroglüüfe. Toitu saate tellida nii, et näitate näpuga menüüsse või kui menüü asemel on seinal pildid, siis teete telefoniga fotod menüüpiltidest, mida soovite tellida, ja näitate neid pilte kassiirile. Saab hakkama ikka, kui leidlikkust jagub.

Paar nädalat tagasi teatas Hiina tuttav, et lisaks ülaltoodule, ei tööta enam ka Whatsapp ning palus Wechat'i üle kolida. Ettemakstav telefoni 4G kaart 6 GB maksis 150 kohaliku, kui otse teenusepakkujalt võtta. Vahendajad küsisid 600-. Häda on selles, et paljud Euroopas müüdavad telefonid ei hakka Hiina kaardiga tööle, vähemalt minu Samsung otsustas niimoodi käituda. Sellisel juhul soovitan osta paarisaja renminbi eest mõne kohaliku plönni. Proovi ennem ostu kohapeal järgi. Raha kaasas sulas, hotellides maksan krediitkaardiga.

Pigem vaheta Eestis suurem osa ette, teeb elu lihtsamaks. Välismaistes ja suuremates Hiina poed/supermarketid võtavad Eesti kaarti ilusasti. Kohapeale eurosid/dollareid mõtet võtta pole, vajadusel saab ka ilusasti Eesti kaardiga raha välja võtta. Bank of China ja ICBC automaatides pole SEB ja Nordea kaardiga kindlasti probleemi, ise järele proovitud. Võimalik et automaadist väljavõtt tuleb odavam kui Eestis raha vahetada, sõltub puhtalt pangakursist, näiteks väikest summat 300¥ välja võttes tuli SEB poolt teenustasuks 3€ kanti. Alipay ja WeChat pay on imeliselt mugavad asjad Hiinas, aga neist võid suu puhtaks pühkida, mõlemad nõuavad Hiina numbrit ja pangakaarti.

Kõnekaarte peaks saama ilusasti kioskitest osta (7 Eleven jne), täpsemat kahjuks ei oska öelda, ise nendega kokku ei puutunud. Küsi hotellist näiteks, peaksid kindlasti aitama ostu ja seadistamisega. Omavahel ja Eestiga suhtlemiseks kõige lihtsam Skype ja ka WhatsApp mis on blokeerimata. Kõik kohalikud kasutavad wechat’i, aga seda pole arvatavasti mõtekas ainult reisiks tõmmata. iPhone omanikel on samuti iMessage võimalik, samuti on kasulik Apple Maps, mis töötab ilma VPN’ita erinevalt Google Mapsist. Veelgi parem on hiinlaste endi Baidu maps, kuid see ainult hiina keeles saadaval. Mõnes kallimas rahvusvahelises hotelliketis on sageli automaatselt VPN wifi’l peal, seega saab ilma mingi lisata Facebookile jms ligi. Kui sellist võimalust pole, siis oleksid parimad VPN’id Expressvpn ja Astrill. Need tasulised, kuid 10$ kanti kuu ja saad mitu seadet korraga ühendada, seega terve seltskonna peale kasutada. Samuti on mõlemal olemas prooviperioodid mida saad tasuta, Expressi puhul näiteks 7 päeva täitsa tasuta. Kindlasti pidage meeles Androidi puhul VPN ja vajalikud appid enne Hiina minekut ära tõmmata, Hiinas olles Play Store’i ligi ei pääse ilma VPN’ita. iPhone puhul probleemi pole, saad ka Hiinas App Store’ile niisama ligi.

Läksin esimesel korral sellega alt, et ostsin sim-kaardi Shanghai lennujaamast ja maksin selle eest 600 ¥. Teisel korral sain juba 150 ¥ eest. Isegi ajaleheputkas müüdi neid.

Kasutasin tasulist VPN Express'i, aga mul ei õnnestunud miskipärast seda kaaslastele jagada. Võrgu sain jagatud, kuid nendel ei avanenud endiselt google ja facebook. Üks oli iphone ja teine mingi androidikas. Kaardirakendustest kasutasi googlemap'i ja see täitsa toimis. Loomulikult ainult läbi VPN'i. Pingyaos oli küll korra probleem, kuna hotelli asukoht täiesti metsas, aga mujal sain kõik kohad leitud. Mulle tundus, et see VPN kulutas akut kõvasti rohkem, kuna juba poole päeva pealt pidin telefonile akupanga toeks ühendama.

Kui sülearvuti on kaasas, siis näiteks Opera veebilehitsejale saab lisada tasuta VPN, aga seda vaid 500 mb andmemahu jagu. Peale seda peab raha välja käima.

Sularaha koha pealt eelistan Hiinas automaate, aga seda tõesti ainult seal. Näiteks Tais või Indoneesias võtan automaadist raha vaid äärmisel vajadusel, kuna teenustasud on palju kõrgemad. Alguses oli küll tegemist, et leida need pangad, mis meie kaarte tunnistavad, aga pärast oli juba lihtne. Põhiliselt kasutasin Agricultural Bank of China automaate (rohelised). Huvitaval kombel ei tulnud kursivahe koos teenustasudega automaadist võttes üldse palju halvem, kui otse sularaha vahetades. Mul on kõik kulud excelis alles. 6.mail vahetasin sularaha pangas ja kurss oli 7,31 ¥ euro eest. Kaks päeva hiljem võtsin automaadist ja arvstasin kursiks koos teenustasudega 7,29 ¥. Näiteks 1000 € puhul tuleb vahe 20 ¥ ehk alla 3 €. Kui just ei peatu kallites hotellides, kus turvalised seifid, siis ma ei näe mõtet sularaha kodust sinna kaasa võtta. Palju turvalisem on kanda taskus kaarti, kui sularaha. Natuke võiks olla algatuseks, et lennujaamast hotelli jõuda jne. Sõltub ka sellest muidugi, kui palju on kavas kulutada. A'la 500 € puhul võib selle ka Eestis vahetada ja kaasa võtta, et Hiinas aega säästa panga otsimise arvelt.

Suhtlusappidest kasutan Hiinas WeChati ja Line'i. Need on populaarsed kõikjal Aasias. Kuna mul on suurem tutvusringkond Aasias, kui Eestis, siis on need igapäevases kasutuses ka kodus käies.

Üks asi, mis esmasel külastusel üllatas, oli metroodes sularahaga jändamine. Alguses üritasin igal pool oste tehes esmalt väikestest kupüüridest ja müntidest lahti saada, et oleks rahakott õhem aga metrood kasutades selgus, et neid läheb seal väga vaja. Palju on käibel kulunud kupüüre, mida piletiautomaadid ei tunnista. Suurte kupüüridega ei saa automaadis maksta. Korra jäin täitsa hätta, kuna polnud väikseid kupüüre ja keegi ei tahtnud ka vahetada. Teine asi, mille eest hoiatavad ka reisijuhid, et ära kunagi tee tegemist taksojuhtidega või üldse inimestega, kes sulle ise liginevad ja midagi pakuvad. Sellest on vist isegi juttu olnud kuskil siin foorumis. Ise läksin esimesel päeval kõige tüüpilisema pettuse ohvriks, milleks on teetseremoonia. Alguses palus üks kesealine paar end pilidistada nende telefoniga, varsti põrkasime jälle samal tänaval kokku ja taas paluti minu abi. Siis hakkas mees rääkima, et nad on ise pärit Xi'en'ist ja tulid Shanghaisse turismireisile, ning suunduvad just teetseremooniale. See kõlas kohe kahtlaselt, aga ilm oli ilus ja mul hea tuju, ning otsustasin vaadata, mis juhtuma hakkab. Otsustasin, et kui nad kuskile kõrvaltänavasse hakkavad mind juhatama, siis pööran otsa ümber, aga ei. teepood oli päris suurel tänaval ja igati soliidne. Kohe pandi pitsid lauale ja valati mitu ringi teed. Lõpuks hakati hinnast rääkima, et ühe teesordi tseremoonia on 49 ¥ (näidati isegi bamusesse graveeritud hinnakirja), aga seda peab tegema mitu korda sõltuvalt sellest, kas tahad õnne või raha, tervist jne. 6, 8, 11 jne korda. Ütlesin, et ei soovi, aga selgus, et olin juba osa sellest ära joonud;). Lõpuks pidin maksma 300 ¥. No igal juhul oli huvitav kogemus selle raha eest. Järgmiseks võtsin kohe google lahti ja otsingu "shanghai scams" peale tuli terve rida skeeme. Pekingis Taevase rahu väljakul hakkas neid järjest tulema. Kunstitudeng, kes avas just esimese näituse. Inglise keelt praktiseeriv hiinlane, kes tahab lihtsalt rääkida ja koos kohvi juua. Giid, kes mingi tasu eest viib mind ilma järjekorras seismata Keealtud linna. Mõned mustade autode (kelle eest igal pool foorumites hoiatatakse) juhid ujusid ka ligi ja pakkusid transporti. Aga muidu oli kõik tore ;)

Mandri-Hiinas 7/11 boksid ei müü SIMe. S.t Shanghai, Hongkong, Macau 7/11 müüvad, Hiina mitte.
Hea ja toimiv offline navigeerimisrakendus on maps.me; aga ise eelistan online + VPN + Google maps.

Tulin Hiinast 18.10, peamiselt olin Shenzhenis. Umbes pool rahast oli meil kodus vahetatud, ülejäänu maksime kaardiga (SEB Visa, hotellis korra ka krediitkaart) või võtsime automaadist. Bank China või rohelised Agricultural ATM-d toimisid küll. Ma juba suht vana ja suutsin kaks nädalat ilma Google, FB jms hakkama saada :) . Need olid blokitud. Ka SEB netipanka ma ei saanud. Ühel meist oli vanamoodne Telia netipulk, sellega sai Eesti netipanka, kuid kallis oli see küll. Maps.me toimis kenasti, olen sellega igal pool Aasias ilusti hakkama saanud. See tuleks muidugi juba kodus alla laadida.
Tasub eemale hoida kõigest, mis ise ligi tikub. Taksojuhi jaoks tuleb varuda hiinakeelne sihtpunkti nimetus, ingliskeelset nad enamasti ei mõista. Näiteks näita telefonist aadressi pilti. Hiina keel on ju pmst piltkeel, käändeid-pöördeid pole, meie lauseehitus on neile üle mõistuse. St ka inglise keelt oskava hiinlasega ei tasu üle 3-5 sõnaliste lausete vaeva näha. Kuid pole halba ilma heata - kuna nemad üldjuhul Sinust aru ei saa, siis annab see ka Sulle võimaluse vajadusel mitte millestki aru saada. See variant kulub teinekord ära ja seda aktsepteeritakse.
Minule jättis Shenzhen sügava mulje, see on Hiina Silicon Valley. Suhtumine oli sõbralik. Peatusime hotellis Romanjoy International. Metroo on hea liikumisvahend ja ka taksod pole kallid. 80 km lennuväljalt hotelli (2 tundi) maksis 220 raha ehk ca 30-35 euri. Metroosse pääsemiseks tuleb läbida turva ja kotid lähevad läbivalgustamisele.
Pekingis olime ühe päeva, see oli päev enne partei kongressi algust. Meeletult miilitsat ja sõjaväge, ka lennujaamas sõitsid sõdurid elektrisõidukitega ringi, automaat käes ja näpp päästikul.

Pekingis olles võtsin sularaha Bank of China automaadist., polnud mingit probleemi. Mõni pood lihtsalt ei tunnista eesti pangakaarte, (ei krediit ega deebet). Vähemalt Pekingis taksoga sõites katsu mitte maksta 100 või suurema rahaga, kuna raha võidakse ära vahetada. Sebib rahadega ning ütleb, et tal pole vahetusraha tagasi anda ning annab sulle hoopis vale 100 tagasi. Samuti tulevad kohalikud ligi ning pakuvad nn taksoteenust. Soovitan eemale hoida, sest autos hakatakse sulle igasugu muid asju pakkuma ning sihtkohta ei pruugi ka jõuda. Samuti on hind tunduvalt kallim, kuna tasu üle käib kauplemine. Kohalikud taksod on ilusti tähistatud, parem on, kui sul on hiinakeelne aadress olemas, saad näidata. Takso on muidu odav ning metroo ka. Metroosse sisenedes läbid turvakontrolli nagu lennuaamas, st kotid valgustatakse läbi ja metalliotsijaga sind ka. Metroos pileti ostmiseks varu väikseid rahatähti. Samuti tuleb oma kottidel silm peal hoida. Paljud käivad metroos seljakott kõhul, sest esineb juhtumeid kus kott lõigatakse katki ja rahakott vahetab omanikku. Iseenesest on metrooga hea liigelda kui tead kuhu tahad minna. Samuti peab arvestama igasuguste templite ja muuseumide külastamisel, et küsitakse dokumenti (andmed pannakse kirja). Samuti on need kompleksid (Keelatud linn jne) jube suured. Pekingis on ka nn 3 turgu, siidi-, pärli- ja vene turg. Kaks esimest on täielik turistilõks. Hinnad on tunduvalt kallimad kui vene turul. Hinna üle pead ise kauplema.

Meil toimis 2 aastat tagasi mingil määral messenger...hiina ise valis kellega saan suhelda.
Iga päevaga jäi neid kellega suhelda sain järjest vähemaks-lõpyks ei toiminud enam midagi.
Raha sai vahetatud hotellis asuvas rahavahetusautomaadis.
Mugav vahend liikumiseks metroo-lihtne ja kiire.
Ostlemiseks-kõige soodsam vene turg ehk aliens market.Osta saab kõike-riideid, nahktooteid, valgusteid, siiditooteid, kohvreid ja teed.
Kõige odavam tee, kõige odavamad siiditekid ja padjad.
Kõik muud turud jubedalt yles kruvitud hindadega.
Tegelt midagi neie vana kadaka turu sarnased-ei mingit klassikalist kauplemist lettidelt nagu ootasime.
Veits teistsugune on vast nądalavahetusel toimuv antiigiturg-saab osta erinevaid esemeid-ehetest ja maitseainetest mööblini.
Aga turu kuldreegel-peab kauplema))

Tripikad räägivad
Eesti suurim reisifoorum. Küsi siin oma küsimus või jaga häid soovitusi