trip-krainetrip-ukraine-dark
Viimased kommentaarid

Olles nüüd käinud nii Mehhikos kui Sansibaril, ütleksin nii, et Mehhiko jääb peale. Eelkõige pean silmas Yucatani, mitte kogu Mehhikot, kuna tervet riiki ei anna ühe pisikese saarekesega lihtsalt võrrelda.

Mehhikos on ilm meeldivam ja päike ei põleta nii tugevalt. Toidud on kindlasti paremad (Sansibar tundus olevat praktiliselt soolavaba) Mehhikos ning turistide lüpsmist on samuti Mehhikos vähem või siis väiksemas skaalas. Samas muidugi ameeriklased on Yucatani suhteliselt ära rikkunud, aga vähem turistikohtades on hinnatase mõistlikum ja siirust rohkem.

Teisest küljest Sansibaril tundus turvalisem ning inimesed avatumad ja lahkemad. Nii et kui oled rannahuviline ning vaatamisväärsused ja kohalikega suhtlemine väga ei tõmba, siis on Sansibar väga hea valik. Vaatamisväärsused saab mõne päevaga üle vaadatud, edasi on lihtsalt puhkus ja vesi ja päike ja rand ja D-vitamiin. Kallima otsa hotellid on Sansibaril väga head ning kui ka mandrile safarile põigata, siis saab puhkus vägagi mõnus olema. Samas Sansibar ise on üks paras peldik ja kohaliku elu pealetükkivus ning pidevaks kõndivaks sularahaautomaadiks olemine natuke väsitab. Kui kohaliku eluga ja inimestega ka tutvuda, siis viib see mugavustsoonist palju rohkem välja kui näiteks Mehhikos.

Kui aga meeldib rohkem kohalik elu, hea toit, sanitaarseMAd tingimused, ajalugu, kultuur, mahedam ilm jne, siis on Mehhiko parem valik.

On üks asi, mis Mehhikos oli muidugi väga kehv - meriadru (sargasso) tegi mõnel päeval rannas olemise võimatuks. Kõva, torkiv, haisev, mastaapne. Sansibaril sai rannas olla igal ajal, kui olid põhjaosas. Praegu oli turiste üsna vähe ja kohalikud ei tulnud nii palju tülitama.

Üldiselt mulle Sansibar meeldis, aga ilma mandril käiguta oleks veidi igav olnud. Kohalikud tripid mööda saart olid toredad, ilma nendeta oleks vist saarest natuke masendav mulje jäänud. Aga safari oli ikkagi nagu kirss tordil.

Mitte, et see teema nüüd lähiajal enam aktuaalne oleks, aga annan nii palju tagasisidet, et nädalavahetusel saabusime Sansibarilt koju. Läbi Kiievi. Mulle tundus, et nädalavahetusel ei uskunud veel Kiiev, et tõesti reaalselt asjad sellise pöörde võtavad. Lennujaam oli veel suhteliselt tühi, inimesed elasid oma elu, Bolt toimis, mingit närvilisust ega otsest sõjaootust ei täheldanud, kuigi, jah, Bolti juht ütles, et ta vanematel on hädaolukorra kott valmis pakitud ja toitu varutud, aga tal endal mitte.

PS Bolt ühest lennujaamast teise (Borispolist Sikorskisse, ligi 60 km) oli 12 eurot sentidega.

Skyup - täiesti ok ja Veigoga samad kommentaarid, välja arvatud kaardimakse, mis toimis ilusti (Swedbank). Ingliskeelsete reisijatega olid nad kohe ekstra sõbralikud. Lennukis räägiti teadaandeid ukraina ja inglise keeles, stjuardessid vältisid vene keelt mikrofoni rääkides, aga reisijatega nad vene keeles siiski suhtlesid.

Istmevahedega ei olnud vähimatki probleemi Skyupil. Nii minnes kui tulles toimus tehniline vahemaandumine Hurghadas, kus tangiti ja vahetati pardameeskond välja, aga reisijad jäid lennukisse. Üldiselt oli väga mugav niiviisi tsiuh kohale lennata. Lendaks samal liinil teine kordki, kui... mnjah.

Eks nad tahtsid sult mingit meelehead välja pinnida. Selle sertifikaadi vormistamise valikutes on ainult, kas sisened "täna" või "homme". Sellist valikut, et sisenen "ülehomme" läti covidpassi tegemisel lehekülg üldse ei annagi. Ehk siis varem kui 48 h ei saa seda teha parimagi tahtmise korral. 

Sellistes olukordades tasub auto või ekipaaži number üles märkida ja Lätti ametlik kiri saata.

@veigo

See pole ainult Petranis nii wifiga, mulle jäi mulje, et enamikus Kiievi avalikes wifides tuli man-in-the-middle attacki teavitus ette.

Kuna nägin seda teadet nii palju, siis ühel hetkel hakkasin arvama, et see on mingi "Ukraina neti eripära" ja otsustasin seda ignoreerida - logisin oma mailboksi sisse avalikus wifis, muidugi ka ilma vpn-ita.

Sain kohe ka karistatud, parool kopeeriti hetkega, häkiti sisse Instagrami ja kustutati kogu Insta jne. Ise magasin samal ajal õiglase und, ei teadnud ööd ega mütsi, et mu meilikontol action käib ning tellitakse igasugustes sotsiaalmeediates paroolivahetusi jne.

Instagrami ei saanudki enam tagasi. Tundus, et nende supporti tööle kandideerimiseks on määrav tingimus IQ mitte üle 95. Muud häkkimised sai üle kivide ja kändude ära tohterdatud. 

Note to self: ära Ukrainas wifit kasuta ühekski sisse logimiseks, ainult sirvi üldisi lehti, kus sisse logimine pole vajalik. Häkerlus on liiga mastaapne.

@buldooza, mul on airbaltic global SIM-kaart. Viskan kohe minema :) Kuigi see sinu mainitud pakett kahjuks Tansaanias ei kehti, tundub see ikkagi kasulikum kaart kui Airbaltic või simmundo.

@vatse
Jah, käsipagas, põhimõtteliselt Wizzile sobiv õlakott. Soojale maale pole miskit erilist vaja peale hambaharja, matkašampooni, spfi, bikiinide, jalanõude (sh merepapud muidugi), sarongi ja paari suvise riidekomplekti. Nipet näpet muidugi veel, aga üldiselt on mu reisiasjade nimekiri pärast camino läbi jalutamist väga minimalistlikuks muutunud. Kui mahub, võtan snorgeldamismaski, kui ei mahu, ostan sealt.

Check-ini teen kas online, transfer deskis või lennu väravas, selle pärast läbi immigratsiooni ei hakka kindlasti minema. Uurisin juba välja, kus suunas pean minema https://kbp.aero/en/pass/transfer/ aga eks lennu värava number ekraanil on piisav orientiir.

Kui jään maha, siis jään maha, ostan uue pileti ja lähen järgmise lennuga, sest paistab, et enne lendu hindade tõstmine ei ole seal reegel, ilmselt sõltub otseselt täituvusest. Ja milleks siis reisikindlustus on, eks ju. Kahetunnine lendude vahe on seal lennujaamas kindlustustingimuste kohaselt piisav. Pole-pole, hakuna matata.

@buldooza

Lugesid mu mõtteid. Jõudsin sama plaanini eile öösel.

Ainult Sansibari majutus ei ole veel broneeritud, nii kaugele pole veel jõudnud. Küla valisin vähemasti välja, seegi hea :)

Jääb ainult loota, et Venemaa vahepeal Ukrainat ei ründa, see teeks elu keeruliseks.*
-------
* nali
(või siis ka mitte)

Minekul ei ole lennujaamavahetust, kõik toimub Borispoli lennujaamas. Seal on kahetunnine vahe rohkem kui küll, kui lend väga palju ei hiline. Ainult tagasitulekul oli lennujaamavahetuse teema õhus, Sansibarilt saabumine on Borispoli ja sealt koju tulekuks oli valida kas Airbalticuga Riiga samast lennujaamast või Wizziga Tallinnasse Žulianyst. Tallinn on selgelt südamelähedasem variant. Aga kojutuleku suunal on kahe lennu vahe nii pikk, et ei pea ühest lennujaamaast teise transpordi pärast üldse pead murdma, kiiret pole kusagile. Uurisin, et takso hind peaks ka jääma alla 15 euro, see pole ka õnneks eriline nöök rahakotile.

Üldiselt on lugu nii, et piletid on olemas.

Reedeõhtune lend Riia-Kiiev ja kahetunnise vahega kohe otselend edasi Sansibarile. Tagasitulek nii supermugava lennuajaga ei ole, saabumine Kiievisse on öösel ja edasi (Tallinnasse) lend lõuna paiku.

Hind oli alla 500 euro (sooduskood: Metyolkina); kui Rix-Kiiev ja Kiiev-Tll otsad juurde lisada, siis tuli kõik kokku 520 eurot. Kui arvestada, et ümberistumisi pole, siis usun, et elan vast mitte-nii-mugava lennuki ka üle. Õnneks ma olen pisike ja mahun igale poole vaevata ära :D  Ja lõppkokkuvõttes pole ma lennukis ainus, kui ülejäänud lennukitäis saab sellega hakkama, siis saan mina ka.

Määravaks sai eelkõige see, et saab viuhti kohale ja pole tapvalt palju ümberistumisi, minu jaoks tihtipeale juba kolmeosaline lend on vastukarva. Aga kaheosaline lend on ok.

Hiljem kirjutan siia muljetest, kui meeles on.

Praegu tundub, et parim paik peatumiseks on Nungwi? Kas kellelgi on konkreetseid hotellisoovitusi või vastupidi, kuhu hotelli kindlasti ei soovita? Eelarve pole piiratud, aga viiest tärnist huvitatud ei ole, pigem midagi keskmise hinnatasemega ja 4 tingimust - ujutava ranna lähedal, toimiv konditsioneer, toimiv internetiühendus ja öösiti piisavalt vaikne. Kohalik koloriit pigem meeldib, ei pea olema ei euro ega öko.

Küsimus oli otseühenduse kohta, mitte linnas ümberistumisega.

Turist, jagad valeinfot, ei pea minema transiittsoonist välja. Check-ini jaoks on letid ka transiittsoonis (lähed vastava lennufirma või alliansi leti juurde) ning lisaks saab check-ini teha ka otse uue lennu väravas, olen ise rohkem kui ühe korra nii teinud.

Aga see kehtib ainult siis, kui äraantavat pagasit ei ole.

Kusjuures meenub, et sellise skeemiga tegin ka just nimelt ühe Tallinn-Helsingi-Cancun lennu. Tallinn-Helsingi oli Finnair, Vantaa lennujaamas transiittsoonist ei väljunud, aga samas Tui pileteid ega pardakaarti ka ei olnud. Vaatasin ekraanilt Cancuni lennu värava numbri ja hakkasin sinnapoole liikuma. Sinna väravani pääsemiseks tuli läbida passikontrollid (minek ju Schengenist välja), kus näitasin Tui lehelt ostetud reisi kinnitust, mitte pardakaarti. Pardakaardi sain alles Cancuni lennu väravast, kui ütlesin, et soovin check-ini teha. Polnud vähimatki probleemi.

Märkasime ka üllatusega, et neil on seal osa tankureid sellised, mis on võimelised "hüppama" 20-lt liitrilt näiteks 40-le murdosa sekundiga. Samal ajal käib kusagil mingi pauk või tuututamine või keegi karjub midagi teises tankla otsas, et su pilk sinna tõmmata. Ka meile üritati seda trikki teha, aga õnneks olime juba teemaga kursis. Pole tegelikult aimugi, kui palju tegelikult kütust saime, aga paagi näidiku järgi tundus, et umbes 20 liitrit; maksime 20 liitri eest ja sõitsime minema, lubades Profeco kohale kutsuda, kui see nendepoolne petmiskatse ei lõpe.
Mehhikos petta saamiseks ei pea sugugi "juhm" olema, nad on seda lihtsalt juba aastakümneid harjutanud, kuidas lolle ameeriklasi pügada ning tegutsevad läbimõeldult nagu mustkunstnikud. Minnes sinna meelelaadiga "ma olen nii tark ja näen kõik läbi ja petetakse ainult lolle" on enam kui kindel, et saate lüpsta nii, et isegi ei saa aru, et teid lüpsti. Samas on ka väga toredaid, siiraid ja omakasupüüdmatult abivalmeid teenindajaid ja õnneks need kogemused kaaluvad negatiivse üles.

Mingi Hiina või India scammeritega ei anna võrreldagi neid mehhiklasi, täitsa nunnud ja viisakad asiaatidega võrreldes.

Minu 2021 reisiaasta oli muljetavaldav, käisin Soomes ja Lätis :D

Kui arvestada seda, et varasematel aastatel olen mitmel aastal järjest teinud vähemalt 3 kuud aastas kaugtööd kusagilt mujalt maailmanurgast ning lisaks pendeldanud töö tõttu Hong Kongi ja Shenzheni vahel, siis see aasta tähendab ilmselt seda, et olen totaalselt vanaks jäänud, kardan covidit ja selle tõttu kusagile lõksu jäämist ning üleüldse ei viitsi enam midagi planeerida ega organiseerida. Koduski hea.

Samas mu süda on kusagil Kariibi mere kandis, nii et kui tuleb väga lühikese etteteatamisega mega-soodushind sinnakanti, a la täna ostan pileti kolmesaja euro eest ja ülehomme sõidan, siis see paneks silma särama ja rahakotirauad avanema küll. Aga ma ilmselt ei tuiskaks seal oluliselt ringi, pigem naudiks kusagil rannal soojust ja päikest (näiteks Bahamal - Eleuthera oli võrratu) ja lihtsalt oleskleks. Nagu juba öeldud - väsinud ja energiapuuduses inimest ei tõmba ringi seiklemine, vaid lihtsalt puhkamine, nautlemine ja taevasinine vesi.

Nii et 2022 aastalt ootan, et reisisoov ja -rõõm tuleks tagasi.

Head vana aasta lõppu!

PIsut teemaväline, aga mul tühistati eelmise aasta novembris Ryanairi poolt UK-ga seotud 2 lendu palju lühema etteteatamisajaga kui 14p. Mingit kompensatsiooni neilt ei saa, nad lihtsalt vaidlevad/ignoreerivad ja ei maksa, vahet pole, kas pöördud ise, pöördub jurist või pöördub Tarbijakaitseamet. Kuigi hetkel on Flightright'i poolt asi vähe jõulisemas menetluses (sain aru, et nad tegid kohtusse ühishagi oma klientidele ja ootavad lahendust?), siis olen juba aru saanud, et mingit hüvitist Ryanairilt loota ei maksa, isegi kui nendepoolne lennu tühistamine kõik ülejäänud reisiplaanid sassi lööb.

Meil peres 2 inimest, mõlemad on Jansseniga vaktsineeritud (1/1). Üks nakatus covidisse 2 kuud pärast vaktsineerimist, teisele viirus külge ei hakanud vaatamata lähikontaktile (pcr test tehtud 2x).

Praeguse seisuga ei julgeks arvata, et see vaktsineerimine midagi reaalset juurde annab peale mõningase südamerahu ja näilise turvatunde.
Aga mis puutub EU sisest reisimist, siis lähtutakse sellest, mis on EL digitaalsel covid tõendil manustamise kordsuse all märgitud, kas 1/1 või 2/2, mõlemad sobivad. Nt 1/2 ei sobi, kuna siis pole ettenähtud kuur lõpetatud.

Mina sain eelmisel aastal Tallinna Lennujaamalt kirjaliku e-mailivastuse, et nende lennujaamas ei ole käimiskepid käsipagasis lubatud, isegi siis kui terav ots eemaldada.

Mitmes Euroopa lennujaamas kuuldavasti on lubatud, kui näiteks camino foorumeid lugeda. Tallinn nende hulka ei kuulu.

Kui paar korda nädalas trennis käia pole palju, siis saab pikaajalise õppuri viisa ka näiteks paljudest muay thai klubidest. Eeldab kuumaksu/trennitasu maksmist, kuid mingisugune kuu- või aastamaks on igal õppimisega seotud viisa jaoks vajalikul tegevusel.

Tip, Uganda osas ma soovitaksin pisut järele mõelda. Seal olid just valimised, mille tulemusega ei olda rahul... ning Aafrikas tähendab see väga plahvatusohtlikku olukorda. Paljud inimesed lihtsalt põgenesid Ugandast juba enne valimisi, kuna oli teada, et peatselt algab anarhia ja mäss. Internet võeti kogu riigis maha, nüüd on küll taastatud, kuid sotsiaalmeediale ligipääsu pole. Seetõttu on hetkel info tegelikust olukorrast seal väga puudulik, kuna president kontrollib meediat ja uudistekanaleid ning ilmselt võib öelda, et "kiidetud olgu issand, kes lasi tõde jälle sedapidi paista"... Püssimehed on tänavatel, opositsioon üritab valimistulemusi vaidlustada... kahtlustan, et veebruari keskpaik ei pruugi veel olla lahendust toonud. Aga eks ilmselt oled isegi kursis ja kodutöö tehtud.

Pole nii lihtne. Mehhiko küll ei nõua covid testi, aga muud sinu nimetatutest nõuavad ja Mehhikos on selle tegemine koos reisimiseks sobiliku sertifikaadiga kahvanägudele alates 150 dollarist. Tahad järgmisesse riiki minna - jälle uus test. Kui kirjutad, et eelarve on backpackeri oma, siis mõtle enne asjad läbi, muidu lähevad need koroonatestid kokku kallimaks kui lennupiletid.

Lisaks on vähemasti praegu Belize-Mehhiko vaheline maapiir reisimiseks kinni (samuti merepiir), saab ületada ainult eelnevalt taotletud eriloaga teatud tingimustel (töö, poliitika vm). Ma poleks selles nii kindel, et see 15. jaanuariks (või üldse jaanuaris-veebruaris) avatakse. Lennukiga saab Belize'i, aga see lisab jälle hinnale juurde. Enne lendu tuleb netist terviseäpp alla laadida ja ankeet täita. Covid testi saab ka lennujaamas 50-dollari eest teha, aga selle vastuse saabumiseni pead istuma oma hotellis - terviseäpp kontrollib sind. Saabudes peab olema mõne Gold Standard (valitsuse poolt aktsepteeritud turismiettevõtted - keskmisest kallimad) hotelli ettemakstud broneering ette näidata. Turistidele on rangelt soovituslik kasutada ainult Gold Standard akrediteeringuga restorane, transporti, tuure jne ning "turvalisi turismikanaleid" - jällegi, telefoniäpp kontrollib sind. Liikumiskeeld alates kl 20.00 (poodi ja apteeki võib).

Ehk siis olge enne Mehhikost välja minemist kindlad, et saate soovitud riikidesse sisse ja hiljem Mehhikosse tagasi, ning et rahakott peab kõigile neile lisakulutustele ilusti vastu. Kodutöö tuleb korralik teha, kui piire ületada tahad; kui jääd Mehhiko piiridesse, siis on elu oluliselt lihtsam. Hostelitest vali võimalusel Mayan Monkey või Selina kett, need on tuntud headuses.

Auto saab kohapealt soodsamalt rentida kui netist, paljudes väiksemates kohtades ei nõuta krediitkaarti, piisab sularahatagatisest. Autoga sõites ära jää pimeda peale, tee oma sõidud päevavalges. Teede olukord ja liiklus on normaalne, v.a nt Cancuni kesklinna ringristmikel, aga nendega harjub kiiresti. Aga ühistransport on piisavalt hea variant, ADO bussid ja colectivod on odavad ja mõistlikud. Belize ja Guatemala ühistransport on samuti okay, lihtsalt corona ajal on graafikud kohati üsna hõredad ning seisukohad ei ole ametlikult lubatud. Hondurase oma kipub juba vähe eksootilisem olema. Ehk, nagu öeldakse, kui pole chicken-bussiga sõitnud, siis pole õiget Ladina-Ameerikat näinud! :) Head seiklemist!

Kui viibid Mehhikos 2 nädalat või kauem, on tagasilennu transiit läbi USA võimalik. ESTAd on jälle avatud.

Nii on jah. Kui nad tühistatud lennu asemel sulle ise uued kuupäevad välja pakuvad, siis seda enam tasuta muuta ei saa. Ise läbi tehtud.

Samas saab siiski tühistada ja raha tagasi.

Ise tühistasin muudatuste tõttu 4 lendu (kõik hõlmasid Stanstedi ühte- või teispidi), millele nad ise uued kuupäevad panid, aga mis mulle ei sobinud. Muuta neid konkreetseid lende tasuta ei saanud, ainult tasu eest, mis oli uutest piletitest selgelt kallim.

Ühegi tühistuse eest pole raha veel tagasi saanud, pidevalt tuleb mingeid e-maile, et kas ikka tahate raha tagasi ja kui tahate, siis klikkige veel siia ja täitke see-ja-see vorm ka veel ära. Paar päeva tagasi tuli uus kiri - kuna olete teinud broneeringu kolmanda osapoole kaudu, siis täitke uus ankeet ja kinnitage, et ikka tahate raha tagasi. Muidugi ei ostnud ma piletit mingi kolmanda osapoole kaudu, vaid otse Ryanairi lehelt, aga neil on ju vaja otsida põhjusi viivituseks ja mitte maksmiseks. Õnneks summad pole suured, kõige kallim neist pileteist oli 14,99. Aga asi on põhimõttelises venitamises.

Just. Teine lend on su enda lõbu, odavlennufirmal ei ole selle osas sinu ees mingeid kohustusi, nad ei müü mitut lendu ühel piletil. Kui reisikindlustust ei olnud, siis muutmine või maha kandmine on ainsad võimalused, mingit refundi teise lennu vabatahtliku (kuigi sunnitud) tühistamise eest ei maksta.

Ei pea midagi luuletama, keegi ei tunne su vastu huvi. Ise saabusin Hispaaniast Stanstedi kuu alguses, vaikne tühi lennujaam. Lennukist maha tulles olid koridoris vastas vestidega mehed, kes lasid rahval seisma jääda ja koguneda ning siis toimus midagi sellist:
-Te ju kõik teate, et passenger locator form tuli täita?
-Jaa

-Teil on kõigil täidetud?

-Jaa

-Te teate ju, et kui ei ole täidetud, siis saate trahvi?

-Jaa

-Ei kuulnud! Öelge uuesti, kas saate aru, et kui pole täidetud, siis saate trahvi?
-JAA!

-Okei, minge siis kõik edasi, tere tulemast Inglismaale.

Ehk siis kui piirionudel on hea tuju, siis saab natuke naljagi. Reaalselt kõiki ükshaaval ei kontrollitud; aga samas kontrolliti seda enne lennukile minekut Hispaanias, kas PLF QR on olemas, kuid seda pilgu peale viskamisega, mitte reaalselt koodi skännimisega.
Mis aga ei tähenda, et kõigil nii läheb, pigem oli ikka ühekordne juhtum ja laiskade ametnike vahetus tööl.

Pigem ma muretseks selle koha pealt, et su lendu ega jätkulendu ei tühistataks, tühistamiste laine on praegu masendav.

Buldooza, see on 1 öö, mitte kuu hind sellele korterile. Ära alahinda Kolumbiat, neil on viimasel paaril aastal tõsine majandustõus :) Ladina-Ameerika rikkaimate riikide top 3 seas ja turism õitseb.

Cancun, Playa, Tulum on üsna kallid muu Yucataniga võrreldes. Playa rand on sogane ja sageli haiseb, sinine on vesi reaalselt Tulumis ja Cancunis. PdC-s võib-olla Playacari rand kannatab kriitikat, aga seal on kogu PdC kõrgeimad üürihinnad. Lisaks on elektrihinnad üle mõistuse - 2 kuu eest võid rahulikult kolm-nelisada dollarit maksta (kui on DAC tariif), olenevalt sellest, mis elektritsoonis sinu korter on (sõltub eelnevast tarbimisest, kalendrikuust jne).

Cancun on suurlinn ja rannast (zona hotelera) eemal olles suhteliselt mittemidagiütlev, nagu Tallinn või Varssavi, ainult et kümme korda palavam ja tolmusem ja vaesem. Aga rannapiirkonnas poolsaarel on alla 900-1000 dollari kuuüüriga elamiskõlblikku korterit raske leida; kesklinnas ja äärelinnades leiad vabalt midagi 300 dollariga, aga mis elu see on, kui randa tuleb tund aega ühistranspordiga sõita. Minu meelest soojas piirkonnas talvitumisel on mõtet siis, kui randa pääsemine ei ole väga komplitseeritud.
Tulum on üsna keskpärane küla, hotellitsoonist eemal asulas ei toimu midagi. Rand on ilus ainult hotellitsoonis.

Kui oled aktiivne ringisõitja, siis logistiliselt (kompaktsuse, vaatamisväärsuste ja meelelahutuse osas) on sinu loetelust Playa del Carmen siiski vast parim valik, aga sealne rand ei ole üldse see ilus sinine kariibimere unistuste rand, mis näiteks juba mõniteist kilomeetrit ühele või teisele poole minnes tegelikkuseks saab.

Samas Mehhiko on üsna hea mõte soojuses talv üle elada. Aga elamist soovitan vaadata mujale, nt Akumal, Puerto Morelos jne. Või hoopis Merida. Saartel on ka muidugi ilusad rannad, aga hinnad on laes ja ega seal midagi teha ka eriti ei ole. Kohati pole nüüd koroona ajal saartel suurt süüagi osta peale igavesti säilivate snäkkide.

Soodsamalt saaks hakkama näiteks Ecuadoris või mujal Mehhikost lõuna poole. Nt Colombia elustandard on juba nii kõrge, et odavalt seal (kahvanäona) enam läbi ei saa. Sama ka Panama ja Costa Rica kohta. Aga madalama elustandardiga riigid nagu Nicaragua, Ecuador, Guatemala võiks päris hea alternatiiv olla oma siniste soojade randade ja heade hindadega. Muidugi, kui "euroremondiga" korterit soovid, siis neid väga ei leia või on võrdlemisi kallid.
Ise saaksin startida pärast jõule ja olla aprilli alguseni. Aga ei suuda otsustada, kas praegusel natuke hullunud ajal on mandritevaheline turism hea mõte - tundub, et ei ole. Mõni aeg tagasi juba jäin oma reisimistega lõksu, lende lihtsalt ühel hetkel enam polnud ja kõik. Seega ... kõhklen ja kahtlen. Aga soojust ja valgust ja vaheldust tahaks.
Paneme siis ühe korteritäie rahvast kokku ja lähme? Üürime kambakesi ühe 3-4 toalise korteri või maja? :)

Tasuta saab muuta lende, mis on vähemalt 2 nädalat tulevikus. Vahetult enne lendu (s.t kui lennuni on jäänud vähem kui kaks nädalat) tasuta muuta ei saa, siis on muutmistasu vaja maksta.