Ma arvan, et küsimus ei ole selles, miks riik raha ei andnud kui mehed mäelt tagasi tulid, pigem on küsimus selles, miks riik rahaliselt ei toetanud kui mehed sinna minema hakkasid. Aga vaprad ratturid, kes läbi Mongoolia, Hiina ja Nepaali väntasid ei saanud peaministrilt isegi atlast. Seega kus jookseb piir, keda autasustada ja keda mitte?
Kas asi taandub ikkagi au, raha ja kuulsuse peale(meenutab tänavust kirjandi teemat "tänapäeva inimeste ebajumalad") või tahtsid mehed everestile jõuda sellepärast , et see everest on ja mitte munamägi. Vastuküsimus sulle , et miks peaks Eesti riik (kõrgem punkt 318m) toetama sellist huvi (spordi) ala nagu alpinism. Edasised saavutused ? kas siis saame alles rahul olla kui kõigi maailma mägede tippus lehvib sini must valge.
Jälle oleme selles vaestemajas ja konnatiigis. Minu meelest on Atlas täpselt õige asi tunnustamaks seda saavutust. Kingitud hobuse suhu pole ilus vaadata ja hea on seegi, et valitsus üldse mingit tähelepanu näitas. Varsti käiakse iga aasta tagant Everestil ja nõutakse pappi. Näe, ronisin Munamäe otsa, jagage preemiasumma 30-ga ja käige välja. Meeter mäkketõusu võiks võrduda siis tuleviku Eesti riigieelarves näiteks 10 krooniga. Kulu arvutatakse juba ette sisse, kui kari alpiniste peaks "raha teenima" minema.
Üks põhjus võib olla ka pretsedendis: näiteks valitsus kardab, et hiljem tuleb hakata kilode viisi ordeneid ja preemiaid jagama. Motiveerituse tarvis oleks see muidugi hea. Inimesed tunneksid rohkem huvi alpinismi vastu. Matkamehed tõuseksid au sisse. Eesti saaks uue rahvaspordiala jalgpalli, kümnevõistluse ja autoralli kõrvale...
Minu subjektiivne arvamus oleks, et mujal maailmas vist ei koti eriti riiki kellegi hobi doteerimine ja premeerimine riiklikul tasandil. Ideaalne oleks, kui eesti alpinistide klubi oleks sigarikas asutus ja annaks oma alamatele suuremate saavutuset eest midagi...
Andestage mu prantsuse keelt, olen väga alpinismikauge inime. Samas olen kuskilt kuulnud, et lätlane ja leedukas on seal enne meid juba käinud.
Me jõuame vägisi selleni välja, et arutame, mis asi see Eesti riik üldse on. (Väga tänuväärt teema iseenesest, sest minuga juhtub aina tihedamini see tore asi, et minu ettekujutus omariiklusest ja selle teostamisest ei lange teps mitte kokku tegeliku praktiga.)
Mina näen riigi ja selle täitevvõimu kandja, ehk siis valitsuse, üht ülesannet ka selles, et ta toetaks kõikvõimalikke projekte, mis mõjuvad positiivselt nii tema riigi kodanikke enesetundele ja eneseuhkusele kui on ka maailmamastaabis arvestatavad näitajad, sest seeläbi on kõige otsesemalt tegemist omariikluse tugevdamisega. Ja loomulikult riivab mind, kui meie valitsus ei suuda hinnata oma kodanike märkimisväärseid tegusid.
Kui lugeda ajalehtede pealkirju, siis saame mõnuga lugeda, et tippu jõudis esimene eestlane, aga nii kui jõutakse selle teo äramärkimiseni mõne meid kõiki esindava riikliku institutsiooni poolt, siis pole enam mingit juttu esimesest eestlasest, jäänud on vaid keegi eraisik Alar Sikk, kes käis seal mingeid isiklikke asju ajamas. Umbes nii, et parem, kui poleks üldse läinudki, nüüd igasugu autasustamisprobleemid kaelas, mida muidu poleks olnudki.
Kas Eesti riik peaks alpinismi toetama, kui meie kõrgeim küngas on 318 m? Samamoodi võiks küsida, et mida paganat toetab riik näiteks tshehhi keele õppimist Tartu Ülikoolis?
Nagu mina olen aru saanud, ei saa inimesed kunagi rahu. Ka siis, kui iga viimase kui mätta otsas s-m-v lehvib. Ikka otsitakse midagi uut, mille läbi ennast teostada. Asi on aga selles, et mõned teod kannavad endas suuremat sümboolset sõnumit kui teised. Ja selliseid tegusid oleks minu meelest ülimalt arukas vääriliselt ära märkida.
Enn kirjutas: Minu subjektiivne arvamus oleks, et mujal maailmas vist ei koti eriti riiki kellegi hobi doteerimine ja premeerimine riiklikul tasandil.
Ei tea, mille poolest tippalpinism rohkem kellegi erahobi on kui kümnevõistlus või autoralli? Kas selle poolest, et ei korraldata maailmameistrivõistluste nimelist üritust? Või selle poolest, et seda ei toeta ükski riiklik asutus ja entusiastid ise püksirihma pingutavad? Tippalpinism on samaväärne (kui mitte prestiiþsemgi) teiste spordialadega.
Jyrka P.S. Kunagi oli sport üleüldse üks veidrike meelelahutus. Triibulistes trikoodes mehed tegid pärast päevatööd oma lõbuks tükke küla taga, samal ajal kui mõistlik perepoeg kere täis puukis ja ahju peale siruli viskas.
Suuresti vist asi ongi selles, et alpinistidele ei ole võistlusi, otseülekandeid, supersponsoreid - firmalogosid pole ju riietel keegi vaatamas jne. Ehk kui alpinismist ei saa teha 100-protsendilist meediasündmust ja teleshow'd, ei peeta seda ka selliseks meelelahutuseks kui on sport. Just pealtvaataja mätta otsast. Alpinism jääb kusagile kaugeks kättesaamatuks lumiseks ristikeseks kaardil. Ja kui riigist uuesti rääkida, siis puudub ju selge eneseteadvustamise väljund välismaalastele. Samas kui sporti saab 29 erineva kaameranurga alt järgida reaalajas. Tore oleks ju telekast vaadata Everesti vallutamise meistrivõistlusi, kus raja ulatuses oleksid kommentaatoriboksid, kaamerad ja terve mäge kataks nike'i woosh, vodafone'i logo jne :)
Kui näiteks esimene eestlane kosmosesse lennutataks, huvitav, kuidas valitsus reageeriks? Kingiks Pauksonite horoskoobi?
No need kes seda ronimist olümpiaga võrdlevad ja mõtlevad, et miks sportlased saavad ja ronijad ei saa, siis mõelge selle peale, et need ronijad ei saavutanud mingit auhinnalist kohta. Ammu enne neid oli sinna juba ronitud, nii lapsi kui vanureid... Nad ei tulnud maailmamastaabis auhinnalisele kohale, mida oleks näiteks olümpiavõit. Igal aastal käib seal sadu inimesi.... Maailmamastaabis ei huvita see kedagi, et eestlane jõudis tippu. See pole mingi uudis ja reklaam meie riigile. Olümpial medalikohale tulek aga küll...
Postimehes oli selline lõik : Kultuuriminister Urmas Paet kavatseb teha õhtusel valitsuskabineti nõupuidamisel ettepaneku anda esimese eestlasena maailma kõrgeima mäe Mount Everesti tipu vallutanud Alar Sikule rahaline preemia.
«Sellise ettepaneku ma teen, kuid ma ei taha summadest praegu rääkida,» ütles Paet esmaspäeval BNS-ile.
Kutsikad ärgu klähvigu kui pole asjad veel lõplikult selgunud :P Mingist mälestustahvlist on ka juttu , kas ei akka juba piisama ?
Tuletan rebaseonule meelde, et olümpiavõitjaid on samuti sadu, kui mitte tuhandeid. Igatahes rohkem, kui maailma kõrgeima mäe vallutajaid.
Jyrka
Võtame kui sporti : Me olime orientteruvalt 500. koht everestil , tublid oleme ainult 50 aastat peale esimest. Isegi lätlased (toonitus sõnal lätlased ) olid enne meid seal .See ju piisavalt hea koht et paar miljonit maksta . Ei maksa ikka olümpiaga või mõne muu spordi alaga võrdlema hakkata . See oli minu arvamus .
Rebaseonuga nõustun igatepidi .
Olümpiavõitjaid on maailmas üle 22 000-e. Everesti tipul käinud ca 1000 inimese ümber.
Tervitades,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
Ja, võib olla ei saanudki inimesed väljaspool Eestit eriti teada, et JUST Eesti mees Everesti tipus ära käis. ( Kes siis meist endistki teadis, et lätlased on seal varemgi käinud?)
Oluline pole ka võib olla võrdlus olümpiavõitudega. Oluline on hoopis, et:
Alar Sikk ja ka kogu Everesti tiim ON rahvuskangelased! Arvan, et ei tohiks olla Eestis palju inimesi kes sellele vastu vaidleks.
Ja miks ka mitte oma rahvuskangelasi tunnustada ning rahaliselt toetada? On ju meil neid vaid kümneid......
Tervitustega,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
aga kui läheneda asjale sellisest vaatenurgast, et see käik mäe otsa ei olnud sport, Sikk ei võistelnud teiste ronijatega, mingit aega ei võtud, kaugust sa sealt alla tulles ei hüpanud...pole sport, pole ka sportlaste kombel vaja rahaliselt toetada. aga võtame seda kui teaduslikku käiku, uurida kuidas peab inimese (eestlase) organism vastu kõrgmäe tingimustes, kuidas mõjub inimese organismile aklimatiseerumine jne. kui see on teaduslik ekspeditsioon, siis miks riik ei toeta teadust? pigem on see riigi kui erasktori kohustus teaduslikke ettevõtmisi rahastada. ok, maailmamastaabis see ei omagi tähtsust, kuid väikesele Eestile on see juba mingi saavutus.
Everestil käinu esitatakse medalikandidaadiks, avatakse mälestustahvel ja valitsus lubab veel ka rahaliselt toetada medaliga kaasneva preemiaga. Aga midagi on veel ikka puudu? Tundub mulle, et kired said siin üles köetud infopuuduses ja nüüd ei saa enam pidama.
Kaido