Eelmine nädal kohtasin juhuslikult ülikooli raamatukogus India Rough Guidei. Aastarvu ei mäleta, aga päris uus see kindlalt polnud. Seisab seal lugemissaalis georgaafia riiulil. Oli vist ikka RG. A India igal juhul.

See ülikooli RG on tõesti vana kapsas, vähemalt 5-6 aastat on küll seal riiuli peal seisnud. Endal on samalaadne "Rough Guide India" kodus, mingi 1992 või 1994, Londoni second-handist ostetud. Pean aastaarvu kontrollima, kuid pakun et ülikooli uunikum on vanem. Seal on muide ka muid vana kooli reisiraamatuid 70-80ndatest, enamuses venekeelsed.

kuidagi ei saa varjata oma suurt huvi seda teadust ükskord lugeda...

See ylikooli raamatukogu kapsas on 1995 aastast, seda olen näinud küll.

Tundub, et ilmselt mu parim lootus on vaadata ringi kuskil Indias kasutatud raamatute poodide tolmustes nurgatagustes. Eelmisel suvel Indoneesias nägin isegi 70-ndate alguse Kagu-Aasiat. Kahju, et ära ei omastanud.

Aga ootan veel kommentaare. Äkki ikka kuskil kellelgi midagi on.

Veigole vastuseks: teadusest niipalju, et reisijuhtide analüüsist peaks moodustuma mu magistritöö üks osa. Aga see on veel päris algusjärgus. Aga kui midagi valmib, annan teada.

Aga muidu väga huvitavat lugemist leiab ajakirjast Annals of Tourism Research. SienceDirectist saab kätte (kui TÜ arvuti taga oled, siis saab täistekste ka lugeda). Seal on viimastel aastatel ilmunud ka nt 5 lugu backpackerlusest. Väga huvitavad vaatenurgad.

Kui huvi on üles kõetud, siis oleks hea ikka lugeda kah, mis selles backpackerluses siis naa erilist on :)

India 96, Nepal vist 91-94.

et erilist või, ma rääkisin pigem huvitavast. nt see,et bäkpäkerlus mitmete uurijate arvates on muutunud uueks institutsionaliseerituks massturismiks, kus enesekesksed narkarid arengumaid kurnavad. aga alati jääb ka see point, et iseseisev rändamine on siiski võimalus näha maailma omamoodi, pika aja jooksul ja suht odavalt. nagu ütlesin, kui huvitab, proovige www.elsevier.com/locate/atoures otsige Vol 29, No 1 ja Regina Scheyvens'i jutt (see on praegu vabalt loetav igas võrgus)

aga sõna backpacking on endaga seostamas pigem midagi, millest need lihtsalt reisivad inimesed tahaks juba eemale hoida.

siinkohal tõstataks aga arutluse selle üle, kuidas eestistada sõnu backpacker and backpacking.

Hea jutt. Esimene pool seletab ilusti ära miks ma ei unista India või Kagu-Aasia reisist. Kindlasti on tore, ilus, põnev jne, aga liiga palju neid, kes arvavad, et õige on käia seal, kus teised; teha seda, mis teised; mõelda nii kui teised jne. Samas väidavad nad kõik, et tegelikult on nad väga alternatiivsed ja erinevad paketituristidest külastades paiku kuhu nood ei satu ja tehes asju mida nood ei tee, kõike seda sõnadega, mida leiab viimasest LP või RG reisiraamatust. Samas unustades, et seda teevad veel miljonid nende sugused.

vatse, siiski seljakotlane tegelemas seljakotlusega

Eks ta massturismi üks vorme ole küll jah, aga samas LP reisijuhtidele jm sarnastele on alternatiivi väga raske leida, kui sa kohalikku keelt ei valda. Seega jäävad ikkagi teada tuntud reisijuhis välja pakutud "highlights" (meeliskohad).

just täpselt nii. ja tegelikult seda nagu vist uuringi:)

et nende meeliskohtade kujunemist ja muutumist

Kahtlen, kas India vanakraamipoodides neid raamatuid leidub; ka Bookwormis on ainult uued asjad minuteada. Aga kohati na"eb vanemaid asju kuskil hipiringkondades, noh nende inimeste hulgas kes 70ndatel London-Kathmandu marsruuti soitsid. Siin Kathmandus on Freak Streetil selline kohvik nagu Cafe Culture, mis umbes sellest ajast partt vist, seal on ka vana lugemisvara, kuid guidebookid on vist ikkagi max 5 aastat vaad, kuigi kapsaks loetud. Aga Nat Geographic oli 1976.

ThornTree ja ebay jne voiks abiks olla..

• Väga silmiavav artikkel, Helle-mai. Mitmed sealsed mõtted-kahtlused on minulgi peas mõlkunud, nüüd on keegi need konkreetselt sõnastanud ka :) Ainult ühest asjast ei saa ma aru - kust on tulnud arusaam, et kõik backpackerid armastavad banana pancake'sid? :)

• Lisaks meeliskohtade kujunemisele/äravajumisele on Lonely Planeti taolised reisijuhid tekitanud täieliku "LP-biznise", kus vennad ehitavad näiteks kuskile slummi guesthouse ja panevad sellele mõne respekteeritud ja LP poolt soovitatud kesklinna guesthouse'i nime. Eks siis sõltub taksojuhist, kumba ta sind viima juhtub :) Näide on pärit Mumbaist, kuid sarnaseid scam'e võib Aasias küllalt leida.

Lugesin minagi. Kirjutades hetkel ise samuti magistritööd (tõsi, küll, majandusalal) ja olles paratamatult sunnitud akadeemilisust otsima ja seda tagama, tahaks selle artikli akadeemilisuses mõnevõrra siiski kahelda.

Viiteid oli nagu hulganisti, aga kokku moodustus paras segapudru. Juba alguses ei suutnud autor endaga kokku leppida, kes see backbacker tema jaoks on. Küll oli ta väikses grupis reisiv, küll paindlik, küll hipi, küll avastav, küll väikse eelarvega. Natuke liiga laialivalguv ja samas mittetäielik. Kuidagi oleks tulnud (vähemalt selle kirjatöö jaoks) backbacker defineerida.

Selles plaanis oli Hellemai küsimus, et kuidas eestistada sõna backbacker, vägagi omal kohal. Küsiks isegi, et kelle kohta seda sõna kasutada?

Toon näite Kuubast. Kuna reisisime kohapeal bussidega (mida liigub enamike sihtpunktide vahel päevas loetud arvul - nii 2-3), juhtusime tihti kokku kahe naisterahvaga, kes olid umbes sarnase marsruudi valinud. Kui meil olid seljakotid, tegid nemad kohvreid kasutades sisuliselt sama reisi, nähes umbes samasuguseid asju, kui meie. Kas meie olime backbackerid ja nemad mitte, kuna kasutasid kraami tarimiseks kohvrit?

Mis puudutab vanemaid reisiraamatuid, siis meenuks nagu, et Vietnamis pidavat aktiivne reisijuhtide järelturg olema.

Sattusin LP Thorn trees lugema vestlust teemal, miks paljud Lääne hipi-tüüpi backbackerid on Itta reisides nii religioonihimulised. Teatav tagapõhi sellele, miks mõni koht populaarseks saab. Olen isegi kunagi selle üle mõelnud. Vist siis, kui Goas hipiasukaid nägin.