Indoneesia veebruar 2016

Tere,

lennupiletid ostetud veebruarisse 2016.
Olen Trippi lugenud, Tripadvisorit jms.

Nüüd olen ennast üle mõelnud, ning ei saa enam üldse aru, mida võtta, mida jätta.

Palun inimeste soovitusi, mida kindlasti vaadata?

Soov on näha kultuuri, varaane, ja mõni päev ka rannas puhata.

Lendame kokku 14 päevaks, maandume Jakartas, ent niipalju kui uurinud olen, siis seal just kõige huvitavam pole, ehk siis peaks edasi lendama võimalikult kiiresti näiteks Yogyakartasse. Kindlasti siis ka Bali ja varaanid.

Ma lendaks samuti kohe Yogyakartasse. Olin jaanuaris 2 pikka päeva Yogyas, esimesel päeval käisime rendiautoga templites(prambanan/borobodur). Õhtul linna peal(kohalike lemmik on malioboro tänav, kus rahvas lihtsalt hängib ja mängib muusikat). Teisel päeval käisime läbi Kratoni ning ülejäänud linna. Tuli ajaliselt ilusti välja.

Yogyast edasi Balile, kust saab lennukiga Labuan Bajole, et varaane näha. Rannapuhkuseks sobivad paremini gili saared või lombok.

Alternatiivne viis oleks teha 3-5 päevane paadisõit Lombokilt Labuan Bajole (ja tagasi kui soovi on). Tegime eelmisel aastal selle läbi ja väga mõnus ja organiseeritud oli. Kasutasime Perama Tour&travel reisibürood.

Arvestama peab vihma võimalusega iga päev, eriti pealelõunal.

loodan et oli abi

Inimesed on hästi erinevate huvidega, seega soovitama ei hakka,loetlen üles, mida omal ajal tegime.
Orgunnimise poole pealt on Yogias hulgi väikeseid turbüroosid, kes korraldavad ühe, kaheopäevaseid reise suht odava hinnaga. Denpasaris on kombeks, et paremate hotellide ees passivad privaatautod, kes samuti mõõduka hinna eest on valmis osutama teenuseid.
Yogias käisime turbüroo abiga Borobuduri ja Prambanani juures. Lisaks Merapi kant ja ilus loodus.
Tegime kahepäevase tripi turbürooga Mt Bromo kanti. Meile madalmaa inimestele vägev elamus.
Linnas kindlasti Kratoni muuseumiosa ja koos tantsuetendusega.Kui huvi on siis lähistel veel basseiniosa.
Bali saarel käisime
-Tanah Lot ja Pura Besakih templid,
-lindude zoo,
-ahvide mets,
-Aga küla oma arhailise eluviisiga,
-Ubudis ARMA maaligalerii ja ümbruses käsitöökunst,
-tantsuetendus Kechak ,
-kukevõitlus,
-põletusmatus,
-loodusreis kohviistanduste, dzungli ja terasspõldudega,
-Baturi järve ja mäe ümbrus,
-Nusa Dua imeilusead liivarannad (ise olime Sanuris)ja loodusretk kahe pisikese poolsaare alale.

Aja puudusel jäi tegemata öine tõus Mt Agungi tippu (3142m)ja Uluwatu tempel.
Kuna alguses juba mainitud, et inimesed on erinevad, siis ei tundnud me mingit tõmmet minna vahtima ilaseid varaane.

Lomboki saarel on vulkaan Mount Rinjani (3761m). Jeevaklui hotelli töötaja kaudu palkasin isikliku giidi. Kell 3.00 öösel autoga hotellist. Kell 5.00 alustasime tõusu mööda džunglirada. Teed näitas telefoni taskulamp. Kell 12.00-ks jõudsime 2750m kõrgusele kust avaneb vaade kraatrijärvele ja ümbrusele. Kõrgemale ei olnud giid nõus minema, sest märtsis on see keelatud. Ja ega ma ei oleks ka jõudnud sest raske oli. Kell 12.45 alustasime laskumist, lõpetasime kl 17.30. Ühepäevaseid trippe trekingufirmad ei tee ja 2D/1N ei sobinud mulle. Kahepeale kulus 5 liitrit vett, kilo banaane ja pool kilo küpsiseid. Maksma läks 150 EUR.

Lomboki saarel sai käidud ka Sasaki külas. Oli huvitav.

Siinkohal peaks mainima, et varaanid pole ilased, vaid pigem majesteetlikud, aga nõustun inimeste erinevuse suhtes ning lihtsalt räägin sellest, mis mulle meeldis. Ulu-Watu tempel tasus ka väisamist, sai ka imelisi kaadreid tehtud. Labuan Bajo on kindlasti üks mõttetu koht ise, aga kuhu sealt pääseb on imeline- meie pääsupunktiks oli ta kõikidele sukeldumistrippidele, mille sees oligi juba varaanide saarele Rincale minek sukeldumiste vahepeal ning see oli ka meie baas reisimiseks Seraya islandile, kus oli meie ööbimine. U pool tundi mootorpaadisõitu kummalegi poole iga päev. Saar ise on ikka selline, kus lihtsalt puhata ja snorgeldada- tol ajal oligi seal ainult 8 bungalowd ja 1 restoran ning elektrit vaid õhtul kella kuuest kuni kella 10- ni. Tänaseks vist on natuke rohkem arenenud. Jalgsikäigu kaugusel teisel pool saart läbi kitsede, kes kohati ka puu otsas ronivad karjamaa on kaluriküla, kus samuti sai üles võetud imelised kaadrid kohalikust elust.

Kas keegi teab soovitada Labuan Bajo-s asuvat reisikorraldajat, kes 2-3 päevaseid reise Rincale ja Komodole teostavad. Hinnaklassid on erinevad ja päris täpselt ei loe välja, mida selle eest saab :) Kahjuks osade reisikorraldajate info on puudulik, või ei ole nende veebileht kättesaadav.

Käisime seltskonnaga eelmise aasta oktoobris Komodo tripil ning kasutasime Perama Toursi. Me alustasime küll Lombokilt ja tegime 5 päevase tripi. Peale paari päeva oli peatus Labujan Bajos ja sealt võtsime veel uusi inimesi peale kes soovisid 2-3 päevase tripi Lombokile teha. Laev ise oli puhas, toit hea, pardameeskond sõbralik ja hind mõistlik.

Jakartast soovitaks kohe lennata Yogyakartasse. Me võtsime rolleri ning sellega on mõlemad templid u. 45min sõidu kaugusel. Seega meil läks templitele 2 päeva, kuna rolleritega näed küll igasugu põnevaid kohti, aga ühe päevaga neid kahte templit teha ei saa, kuna asuvad erinevates suundades. 3. päev Merapi vulkaan tsiklitega.

Yogyakartast Balile või võimalusel otse Labuan Bajosse. Seal võtta hotell ning me rentisime kaheks päevaks kiirkaatri, millega tegime siis kummalgil päeval ühe saare (Rinca ja Komodo) ning pisikesed saared snorgeldamiseks. Kiirkaater on ainus mõistlik variant, kuna nii hoiate iga päev 2-4 tundi sõiduaega kokku ja selle asemel olete juba hommikul vara varaane vaatamas (hommikul vara on nad kõige aktiivsemad, seega hea võimalus neid ka looduses kohata). Kui aega palju pole, siis piirduge ainult Rincaga (draakonid olid suuremad ja aktiisemad, palju sõltub ka kohalikust giidist). Kiirkaatri hind u. 1.5 miljonit päev koos snorgeldamise ja lõunaga 2le (Komodo).

Kui aega on, siis soovitaks ka Java saarel Ijeni (väävlikaevandus), minu üks eredamaid reisikogemusi (arvestama peaks vähemalt kahe ööga). Füüsiliselt natuke raske, aga näha maailma kõige raskemat tööd on elumuutev kogemus.

Olles ise Balil elanud, siis julgen öelda, et Ubudi piirkond on see nö. õige Bali, eriline loodus, sügavad traditsioonid ja religioon. Kesk - Balil on palju ägedaid kohti, millest tavalised turismilehed väga palju ei kirjuta. Samas, kui ei julge ise rolleri/autoga ringi trippida, siis soovitaks piirduda massidele mõeldud vaatamisväärsustega. Lühikese puhkuse korral lõunas asuvad rannad, Ubudi lähiümbrus, Tanah Lot tempel, Ubudi templis Kechak (Uluwatus on rohkem tsirkus, kuigi tempel päikeseloojangu taustal on ilus), riisiterrassid jne.

Perama toursi otsa komistasin ise ka, samuti leidsin ühe ettevõtte, kes pakub lisaks varaanidele oma teenuseid ka näiteks Yogyakartas.

Nagu Tartlane ka kirjutas, siis mu kaks nädalat umbes nii hakkabki välja nägema, niiet tundub, et hakkan pihta saama :)