Tere!

Istanbul on imeline!

Kui ei ole teada, mis suunas huvi on, on raske soovitusi anda.

Mina võtsin Istanbuli avastamiseks kaks nädalat ja seetõttu oli minu kulgemine selles maagilises linnas teistsuguses ajaarvamises, kui seda saab pakkuda vaid nädalavahetus.

Minu kaaslaseks oli raamat Strolling Through Istanbul ja huviskaala ulatus surnuaedadest söögivalmistamise õpitubadeni.

Üks märksõna, mille siia jätan - Istanbulis on iidsed ja kaunid hamam saunad. Seal kogetu pani mind tundma kui idamaade printsess. Ja tänaval lase kindlasti pressida endale värsket granaatõuna mahla!

===

Istanbul on tore nädalavahetuse reisisihtkoht. Mina käisin umbes aasta tagasi aprilli lõpus ja see oli suurepärane aeg - 20-25 kraadi, lilled õitsevad ja juba nagu meie varasuvi.

Aastataguse kogemus ja soovitused on kirjas blogipostituses: https://hiieliinreisib.com/linnareis-mida-teha-istanbulis/

Hiie-Liin, aitäh! Sinu blogipostitus on suureks abiks.

Mis su huvid on? Ja eelarve (säästu, keskmine, luks)? Ilma neid asju teadmata on raske soovitada. Olime mehega paar aastat tagasi 5 päeva. Olen ajaloohuviline ja käisime palju mošeedes, paleedes ja muuseumides. Siis olid piletihinnad praegusest kõvasti normaalsemad. Samuti hamamis, dervišite rituaali vaatamas, tantsuetendusel, Bosporusel laevasõidul. Kui midagi nendest täpsemalt huvitab, küsi.

Lisaksin Hiie-Liini suurepärasele ülevaatele, et olen Bosporusel sõitnud nii ostetud giidituuriga (35eurot), liinipraamiga (hästi odav) kui ka kaldalt ostetud Bosporuse 2-tunnise tuuriga (8eurot). Laevad olid ühesugused, giidi jutt just ülearu juurde ei andnud, pigem stiilis "vaadake vasakule-vaadake paremale; seal on ilus vanaaegne moššee ja too on imeline näide tänapäeva kallitest eramutest). Liini-sõit on ikkagi liinisõit ning kui just ei plaani külastada soovitatud Kadikoyd (on küll hea koht kohaliku linnaelu nägemiseks), siis piirdubki Bosporuse nägemine edasi-tagasi sõiduga. Vanalinna poolsel kaldapealsel esiteks müüakse piletiputkades erineva pikkusega ja nii giidiga kui ka ilma giidita tuure, samuti oli mõni aeg tagasi Istanbulis käies kaldapealne täis "bosporus-bosporus-bosporus" hõikajaid ehk tuuri müüjaid, nemad valdavalt küll giiditeenust ei pakkunud, kuid muidu oli igati sobiv ajaviide ning tähtsamatele ajaloolistele hoonetele pöörati ka sellisel tuuril tähelepanu. Seega Bosporuse tuuriga valikuid on ning kindlasti tasub see ette võtmist, kui just ilm alt ei vea ja tuul liiga ei tee.

Istanbulis käidud. Reede õhtul jõudsime kohale ja esmaspäeva pärastlõunal väljus lennuk tagasi. Meie jõudsime selle ajaga kõik tähtsamad vaatamisväärsused vaadatud, 2x laevakruiisil käia, süüa, jalutada jne. Aega oli piisavalt. Enamasti liikusime jalgsi aga mõnikord sai ka trammiga sõidetud.

*Kiidan väga Sultanahmeti linnaosas olevat Garden House hotelli

https://www.gardenhousehotel.com/mobile/

*Metrooga lennujaamast linna sõit oli paras tüütus. Tagasi lennujaama jõudmiseks kasutasime Havaist firma bussisõitu. https://www.hava.ist/

*Kõik piletid ostsime getyourguid äpist.

*Balat/Fener tuur guruwalk kaudu, imeline giid Kubra.

*Laevakruiisil käisime kahel õhtul. Soovitan 8€, 1h peatusega Aasia poolel, päikeseloojangu kruiis, lisaks tee ja küpsised. Teisel päeval läksime lühemale reisile, iga tunni järel sõitva firmaga. See kogemus oli selline 3-.

* Kõik vaatamisväärsused üsna kallid, aga külastamist ei kahetse.

* Praegu, lillede õitsemise ajal Gülhane park väga kaunis.

Kaunis linn, ajalooliselt ja kultuuriliselt huvitava taustaga. Soovitan!

Istanbuli metrooga linna on küll maailma kõige lihtsaim võimalus ja mistahes firma bussisõit on selle kõrval kolgata tee.

Metroo oli lihtne, aga rahvast puupüsti täis, seisid oma kottide-kohvritega, lõputult eskalaatoreid ja ajakulu kokku lennujaamast Sultanahmeti ~2h.

Havaistiga max 1h30min mugavas bussis otse lennujaama ukse ette. Lisaks nägin ka linna bussiaknast.

Kuidas üldine olukord linnas oli seoses poliitiliste aktsioonidega? Meeleavaldused toimuvad vist pigem Taksimi väljakul ja seni vist olnud rahumeelsed.

Taksimi väljakul ei käinud. Ühtegi rahutust ega ärevat olukorda ei näinud.

Ühel päeval oli sealne rahvuspüha- kogu elanikkond oli tänavatel pidurüüdes, emmati, rõõmustati, tähistati. Inimesi oli meeeeletul hulgal võrreldes eelmise päevaga. Aga kõik oli rahulik.

Ma segan ka teemale vahele ja uurin, kas ekskursioone Istanbulist nt Bursasse on kasulikum netist ette osta või vaadata kohapealt? Meil ka minek ja tahame veidi ka linnast väljas käia.

Tigu2, Türgis on kindlasti kõige mugavam näiteks GetYourGuidest reis ära tellida ja mitte raisata aega kohalikes büroodes kauplemisele.

Otse teenusepakkujalt on ikka mõistlikum piletid osta kui vahendajalt. Olgu ta siis kasvõi GetYourGuide, kellelt sai ostetud Basilica Cicerni piletid koos giidiga. Giidi lõpuks üles leides selgus aga, et piletid olid vaid giidi teenusele ning väga kallid piletid tuli veel lisaks osta. Hea seegi, et giidile ei tulnud pileteid osta :) Vahel sõnastatakse teenus väga kavalalt. Ka GetYourGuide'i poolt.

Selle vastu aitab kui lisaks pealkirjale lugeda getyourguide's läbi ka sektsioon "Sisaldab" ja rangelt soovitatavalt ka "Tähtis teave". Enda senise kogemuse järgi pole seal kunagi valeinfot kohanud. Vaatasin ka praegu kehtivaid Basilica Cisterni pakkumisi ja neil, mida diagonaalis vaatasin, olid kõigil Sissepääsupiletid kirjas kas siis rohelise linnukese või punase ristiga.

Sai kunagi septembris Turkishi sooduspakkumise ajal võetud märtsi pikk nädalavahetus 165 EURi eest (täna enam nii soodsaid pakkumisi pole kohanud, pigem üle 200 kõik). Ehk K hommikul start ja P varahommikul IST-st tagasi. Kokku siis ca 3,5 päeva kohapeal avastamiseks. Esimeseks sutsakaks tundub täitsa piisav aeg olevat.

Hotell

Peatusin Karaköy linnaosas ja valitud sai see selle järgi, et jääb Euroopa poolele (ma ei tea ise kah, miks selline soov oli), aga võibolla olulisem oli isegi see, et õhtuti oleks kuskil väljas käia istumas. Hotelliga - Porto De Galata - sai pandud küll kümnesse. Asukoht kohe väga elaval tänaval. Kuna tuba avanes sisehoovi, siis oli täielik vaikus. Astud uksest välja ja kohe on söögikohad ja pubid ja baarid jne. Teenindus oli hea ning hommikusöök tüüpiline Türgi oma. 3 päeva sai söödud, aga edasi oleks väheke vaheldust juba tahtnud.

Päevakavad

Ma ei ole suur kirikute-mošeede inimene ning muuseume ka valin, mida külastan. Mööda maailma ringi rännates on nendest teatud küllastus saanud. Pigem meeldib niisama ringi jalutada, turgudel käia, sööke proovida ja people watchingut teha. Ehk minult tavapäraseid soovitusi väga ei tule.

Kuna esimesel päeval oli saabumine tööpäeva lõpus, siis ega palju ei jõudnudki teha peale Karaköy põhitänavate läbikäimise ning esimeste söökide proovimisega. Põhimõtteliselt iga nurga peal oli putka, mis pakkus kalawrapi e balik dürümi.

Täitsa hea suutäis ja midagi uut enda jaoks. Kusjuures sai neid mitmest kohast proovitud ja olid vahed vahel. Minu hotellist välja astudes oli üks koht, mille hinne Google'is on 3.4, aga seal oli pidevalt järjekord taga. Kuskil mujal midagi sellist ei näinud. Ja oli parem küll mõnest teisest.

Teine uus asi oli gözleme, mida natuke võrdleks meie tšeburekiga. Ei ole nii õline, aga põhimõte enamvähem sama - õhukese taigna vahel mingi sisu. Proovisin lihaga varianti ja oli täitsa hea.

Teine päev oli planeeritud must see/must do asjadele e võtsin ette peamised mošeed. Tee peale jäi Gülhane park, mis on kohe Topkapi palee kõrval. Ilm oli ilus ja oli chill jalutada ning kohalikke vaadata.

Sealt edasi sai ära väljastpoolt vaadatud Hagia Sophia (pidasin piletit liiga kalliks) ning edasi suundutud Blue Mosquesse, kuna see on tasuta. Küll peab silmas pidama, et külastajaid lastakse sisse kindlatel kellaaegadel. Mulle ta mingit erilist muljet ei jätnud. Palju huvitavamad olid väljas olevad infotahvlid, mis kokkuvõtvalt seletasid erinevaid islamiga seotud fakte.

Sealt edasi ainuke muuseumi tüüpi asi, mis seekord kavasse mahtus - Basilica Cistern. Ega 38 EURi just vähe pole sissepääsu eest, aga oli täitsa huvitav.

Päeva lõpetuseks Grand Bazaar, mis mulle kui turuhuvilisele oli peamine eesmärk sel päeval. Küll peab mainima, et pigem oli see pettumus. Suur ala täis korduvat kulda-karda, maiustusi ja riidehilpe. Ju siis oli kodutöö tegemata ning polnud päris see, mida lootsin.

Kolmas päev oli plaanitud Balati piirkonnale ja sealsetele värvilistele majadele. Trammiga sai sõidetud paar peatust Balatist edasi, et kohalikku elu-olu vaadata ja siis jalutada Balati poolt. Mulle see piirkond meeldis. Mõnusad tänavad täis kauplejaid, väikseid kohvikuid ja söögikohti ning poekesi. Kuna ilm oli ka ilus, siis sai seal tunde ringi hulgutud.

Ühes baaris kohatud kaasturistide soovitusel sai päeva lõpetuseks sõidetud Aasia poolele Üsküdari, kuna seal pidi olema hoopis teine vibe ja odavamad hinnad. Ma sadamast väga kaugele sisemaale ei jõudnud ja võibolla sellepärast jäid ka highlightid avastamata. Tuleb arvestada, et kõik need erinevad linnaosad on elanike arvult Tallinna suurused e mastaabid on vähe teised.

Küll sai seal ära proovitud Türgi pelmeenid, mis on sellised imepisikesed pelmeenid. Olid head küll, aga ega nad meie pelmeenidest hapukoorega palju ei erinenud.

Neljas päev sai ette võetud Kädiköy, kuna see pidi AI järgi olema väga sarnane minu peatuskoha Karaköyga. Ja mulle see piirkond meeldis. Eelkõige sellepärast, et leidsin sealt selle tänavaturu, mida ma igalt poolt otsin - pudi-padi segiläbi toiduga. Seal ikka kulus aega, et sealsetes poekestes käia ja proovida kõike huvitavat. Paraku ühtegi nime asjadest meelde ei jäänud. erinevad kastmed, lihad, pirukad jne. Ära sai proovitud ka must-try kohalik magustoit juustuga - Künefe. Teist korda ei ostaks, kuna minu jaoks need Türgi magustoidud on ikka ropult magusad.

Vot sellised marsruudid ja päevakavad olid minul. Rikastatud kulinaarsete testimistega. Kusjuures peale esimest õhtut hakkas täitsa meeldima see, et igal pool pakutakse kohe algatuseks teed. Mulle tundub, et rolli mängis selles parajalt väike klaas, kus kuum tee jahtus kiirelt parajaks ja seda siis kenasti rüübata.

Veel mõned märksõnad:

Raha - võtsin kaasa 50 EURised ja vastavalt vajadusele vahetasin tänaval valuutavahetuspunktis liirideks. Enamus kohtades sai maksta kaardiga. Kasutasin Wise'i kaarti. Äkki siis kursivahedega hoidsin mõne kopika kokku võrreldes tavapanga kaardiga.

Transport - metrood (M11+M2) kasutasin korra lennukast linna saamiseks. Korra kasutasin ka trammi, et Balati sõita. Igapäevaselt kasutasin laevasid, et Aasia ja Euroopa poole vahel liigelda. Väga lihtne kasutusloogika. Google Maps näitas kõik vajaliku kätte.

Tagasilend oli varahommikul, kui metroo ei sõitnud. Kasutasin Uberit, mis tuli pea 40EURi, shuttle-takso oleks olnud 30 EURi. Bussiga veel soodsam, aga tahtsin kiiresti kohale saada.

Kõik asjad sai aetud jalgsi käies (va. üle vee sõidud). Jalanõud võiks olla mugavad, kuna seal neid tõusisid ja laskumisi võib ikka olla.

Istanbulkart - ostsin lennujaamas enne metroosse minemist. Protsess lihtne, kaardiga sai osta. Kaardile panin raha juurde vastavalt vajadusele jooskvalt. Igal pool on automaadid selleks olemas ja kõik aktsepteerisid kaarte. Mina kasutasin 1 kaarti kahe peale. Töötas kenasti.

Hinnad - keda huvitab, siis võib otsida inflatsioonimäärasid, aga Eesti oma on selle kõrval poisike. Kokkuvõttes tähendab see seda, et tegu ei ole kõige odavama maaga. Eks sai käidud just ka kõige turistikamates kohtades, aga nt. söökide hinnad algasid enamasti 550-600 liirist, mis on ca 10 EURi. Kohalik õlle kuskil kohvikus 5+ EURi. Kalawrap Karaköys 200-250 liiri e 4-5 EURi. Samas Balatis sai sama asja ka 100ga e 2 EURi.

Ilm - märtsi viimasel nädalal oli ilus päikesepaisteline. Mina käisin T-särgiga. Kohalikud pigem jopega. Samas sai 1 päeva ka pidevat vihma. Vihmakeep selga ja ei lasknud sellest häirida.

Kokkuvõttes - olen rahul, et ära käisin (pole küll suurem selle kultuuri fänn) ja läheks soodsa hinna puhul veel, et rohkem väljaspool põhiatraktsioone ringi käia. Karaköy peatumispaigana väga meeldis, kuna igale poole sai jala või siis laevaga 10-15minutiga kohale ning õhtul sai kohalikes lokaalides lõbusalt aega veedetud.