Hola!
Kuna resideerun hetkel Kolumbias ja kuna mul hakkab riigi vastu teatav kiindumus tekkima ning kuna eestimaalaste seas see ei ole just k6ige popim sihtkoht, siis m6tlesin, et panen paaris postituses kirja oma kogemused antud riigist.
Bogota - pealinn 8-9 miljoni elanikuga. Turistil jatkub seal tegemist 2-3 paevaks, kui kaia ka Bogota ymbruses, siis ca 4-5 paevaks. Linn on puhas, suur, "tsiviliseeritud". Vahegi reisinud inimesel ei tohiks Bogotas tekkida mingit kultuurishokki. Linnas on palju kohti, kus 6htul valja minna. Eriti soovitan La Candelarias asuva Quiebra Canto pidusid kolmapaeviti ja Galeriases asuva klubi Toni-K pidusid laupaeviti. Bogotast on v6imalik minna day-tripile Zipaquirasse. Seal on vanasse soolakavandusse rajatud maa-aluna katedraal, koopad ja kaigud. Suht omaparane koht. Teine koht on Laguna Guatavita. Tegemist on magedes asuva jarvega, kuhu vanad muisca-indiaanlased kulda olevat uputanud. Laguna Guatavita on kullast linna El Dorado legendi tekkekoht.
Kuna lisaks kokaiinile on Kolumbia kuulus ka oma kohvi poolest, tasub kaia Zona Cafeteras ehk kohviistanduste piirkonnas. Zona Cafetera asub riigi laaneosas, h6lmates selliseid linnu nagu Manizales, Pereira ja Armenia. Ise kaisin Armenia lahistel asuvas vaikeses kylas nimega Salento ja selle lahistel asuvas Valle de Cocora orus. Salentos soovitan 88bimiskohta - http://www.theplantationhousesalento.com/. Dormitory voodikoht maksab 15000 peessot ehk ca 75 eek. Hostelit peab yks briti vanaharra, kellel on laheduses ka vaike kohviistandus, kus ta hea meelega huvilistele tuure teeb. Samuti saab tema kaudu orgunnida ymbruskonnas hobuseretki. Valle de Cocoras kasvavad mystiliselt k6rged palma de cerad ehk wax palm'id (ei teagi, kuidas nende palmide nimi eesti keeles on). Ka seal saab hobuseid rentida ja magedesse minna v6i siis saab lihtsalt omal kael orus ringi jalutada/matkata. Salentos/Valle de Cocoras saab edukalt veeta 3-4 paeva, ilma et igav hakkaks.
Kolumbias on palju kreisisid piirkondi ja yks neist on riigi Vaikse ookeani rannik - nt Buenaventura linna ymbruses. Seal kandis on enamus elanikest mustanahalised - Aafrikast toodud orjade jareltulijad. Buenaventura on raamas, must ja kole, ilmselt ka ohtlik linn. Aga ka vaga vaga huvitav! Buenaventurast v6tsime kiirpaadi rannikukylasse Juanchacosse (ca 250 eek edasi tagasi pilet). Ja sealt traktori (!) (5 eek) veel jargmisesse kylasse Ladrillerosesse. Ladrilleros/Juanchaco oleks nagu taiesti teiselt planeedilt. Elanikud on mustanahalised, salsa ja teist latiinorytmide k6rval austatakse musica pacifico't ehk afrorytme meenutavat kohalikku vaga vitaalset muusikastiili. Ladrillerose lahedal on La Barra - veelgi vaiksem kalurikyla, kus on hea rand. Ka Ladrilleroses on korralik rand, kus on v6imalik lihtsalt Vaikse ookeani lainetega rinda pista v6i surfata v6i kohalikke negritasid imetleda. Samuti saab minna paadireisile laheduses asuvatele j6gedele. Kokkuv6ttes - Vaikse ookeani rannik on taiesti omanaoline Kolumbia.
Riigi laaneosas on Kolumbia suuruselt kolmas linn Cali. Linn ise ei ole eriti muljetavaldav, kuid naised on ilusad ja Cali peod on vaidetavalt Kolumbia parimad.
Vastu Equadori piiri asub vaike piirilinn Ipiales. Tegemist on suht m6ttetu kohaga, kuid Ipialesest 7 km kaugusel on Santuario de Las Lajas- omaparane j6eorgu ehitatud kirik/katedraal, mille alt voolab j6gi labi.
Kolumbia k6ige turistlikumas piirkonnas - Cartagenas ja teistes Kariibi mere aarsetes paikades ma veel kainud ei ole. Kuid kuuldavasti on sealsed rannad vagagi ilusad.
M6ni soovitus veel. Kolumbia on kuulus kodus6ja ja kokaiini poolest. Kokaiini on t6esti lihtne hankida, siinkandis on see odavam kui kanep. Ise seda jama proovinud ei ole ja ei kavatse proovida ka. Gerilladest/s6jast - riigi kaugemates nurkades konflikt endiselt keeb, kuid riigis on palju kohti mis on sama turvalised, kui iga teine Ladina-Ameerika riik. Kui endal m6istus peas on ja esmaseid turvalise reisimise soovitusi jargida, siis ei juhtu siin midagi. Kuid loomulikult v6ib juhtuda, kui 6nne ei ole. Nii nagu v6id r88vitud saada igas teises latiinoriigis.
Kui Kolumbiasse tulla, siis tasub kaasa osta m6ni reisijuht/-raamat. Mis iganes raamatu plaanite osta, palun tehke endale teene ja unustage ara LP Colombia (2006 a valjalase). Olen kasutanud LPd neljas Aasia riigis, Balkanil ja Ecuadoris ja Kolumbia oma on KONKURENTSITULT k6ige shitem selle firma raamat, mida nainud olen. Kvaliteedi puudujaagid avalduvad selles, et raamat ei kata paljusid piirkondi riigist ning piirkondade kohta, mis on kirjas, on info hulk vaga vaike). S6ber kasutab Bradti (http://www.bradt-travelguides.com/) Kolumbia raamatut ja see on kordi parem. Vaidetavalt peaks 2009 a. jooksul valja tulema LP Kolumbia uus versioon, v6ibolla see tuleb parem... aga 2006. a raamat on suht kasutu.
Hindadest. Hetkel paistab hostelites tyypiline hinnatase olevat 10 000-20 000 peessot, ehk 50-100 eek DM koha eest. 15000 peessoga peaks igas linnas 88maja leidma. Bussid s6idavad linnade vahel tihedalt ja masinad on korralikud. Ipialeses Bogotasse s6itsin 22h, pilet oli 450 eek. Cali-Bogota, ca 10 h ja 300 eek. L6unas88gi saab katte ca 25 krooniga, alati on v6imalik rohkem maksta. Keel. Hea tahtmise juures saab siin ringi reisida ka hispaania keelt raakimata. Kuid paljud asjad jaavad nii nagemata v6i jaavad lihtsalt arusaamatuks. Seega tasuks vahemalt yritada endale natuke espanjooli kylge pookida, enne kui siiakanti tulla. V6i osta nt LP v6i RG Latin American Spanish phrasebook- sellest on palju abi.
Miks ma Kolumbiat kiidan? Sest mulle tundub, et JUST PRAEGU on 6ige aeg seda riiki kylastada. Riik on turvalisem, kui nt 3-4 aastat tagasi, paljud piirkonnad mis turisti jaoks olid enne ohtlikud on nyyd ka gringodele turvalised. Samas on riigi maine endiselt suhteliselt kehv, mis tahendab, et siin ei ole nii palju backpackereid kui nt naaberriigis Ecuadoris, kus samuti kaisin. Kolumbialased on aarmiselt s6bralikud ja abivalmid inimesed, k6ik tahavad valismaalastele oma riigist head muljet jatta. M6ned mu s6brad on reisinud labi kogu Kesk-Ameerika ja ka nt Venetsueelas, Peruus, Ecuadoris - k6ik ytlevad, et Kolumbia on parim. See on odavam kui Venetsueela, siin on vahem turiste kui Ecuadoris v6i Peruus ja minu meelest on see riik ka ohutum, kui nt Panama (Panamast ilma r88vitud saamata labi minna paistab suht v6imatu ettev6tmine olevat).
Kuidas Kolumbiasse saada? Madriidist v6i Barcelonast saab siia ca 6000 eeguga. Air Comet pakkus veebruaris pileteid neist linnadest Bogotasse isegi ca 3400 eeguga (edasi tagasi).
Hetkel k6ik, kui riigis ringi reisides veel tahelepanekuid tekib, panen need siia kirja.
Jätkan Kolumbia promomist. Seekord tuleb juttu erinevatest seikslusspordi aladest. Nädalavahetusel käisime San Gilis, Kolumbia ekstreemspordi yhes keskuses. Kahe päeva jooksul tegime seal raftingut, laskusime köitega alla kosest, samuti tegime bendžihüpet ja paraglaidingut. San Gil asub Bogotast ca 6-7 h bussis6idu kaugusel kirdes. Bussipilet yhe otsa eest jääb vahemikku ca 175-250 eek. Linnas ööbisime selles hostelis - http://www.hosteltrail.com/casamonkora/. DM koht on seal hetkel 14000 pessot (ca 70 eek), kahene tuba ca 140 eek. Väga s6braliku pererahvaga 6dus koht, v6rkkiikesid ripub igal pool palju, enamus kylastajatest on kolumbia noored adneraliinijanused backpackerid. San Gili lähedusse jääb väidetavalt yks Kolumbia paremini säilinud ajaloolisi vanu linnakesi - Barichara. Linn on San Gilist vähem kui tunnise bussis6idu kaugusel ning oma m6nusa atmosfäri, käsitööpoodide ja maaliliste vaadete poolest kindlasti väärt kylastamist. Järgmisel päeval pärast Baricharas käimist algas ekstreemsemate tegevuste tsykkel. Esiteks s6itsime San Gili lähedal asuvasse kylasse nimega Socorro, kus kohalike instruktorite juhatusel laskusime köitega 75 meetrisest kosest Salto de Diablo (Kuradi hype). Selle tegevuse kohalik nimi on torrentismo ehk rapelling vees. Päris vinge oli. L6bu maksis 125 eek. Kohalik firma, kes meile torrentismo korraldas kannab nime Logos & Rheima Aventura, nende meiliaadressid on lyraventura12@hotmail.com ja lyraventura12@gmail.com. Nende kaudu organiseerisime ka ülejäänud tegevused (bendži, rafting, parapiente ehk paraglaiding). Kuna nad olid üsnagi viksid, viisakad ja asjalikud, siis julgen neid soovitada. Pealegi saime nende kaudu ylejäänud tegevuste hindadest veidi alla. Samas tasub enne nendega suhtlema asumist oma hispaania keel läikima lüüa, kuna inglise keelt nad eriti ei räägi (samas ei tea ka, sest meie nendega selles keeles suhelda ei püüdnud). Sama päeva 6htul käisime Socorro lähistel Rio Suárezil raftingut tegemas. S6itsime j6el6igul, mille raskustase jäi level III-IV vahele. Samas - Suarezil saab teha ka level IV-V raftingut ja yleyldse pidavat see olema parim j6gi Kolumbias antud spordi harrastamiseks. Ega ei kurda kyll. Lained olid vinged ja vaated j6ekallastele suisa suurepärased - rohelised metsased mäed vaheldumas karjamaadega. Raftingut saab teha ka kohe San Gili kylje all yhel teisel j6el (mille nimi mulle hetkel ei meenu), kuid seal jääb raskustase level III piiresse. Rafting maksis meile 30 000 pessot ehk ca 150 eek ehk ca 15 USD. Ecuadoris, Bañoses maksab sama l6bu nt 25-35 USD, nii et San Gil on odav. Raftingut tegime firmaga Vertigo Total - vertigototal@terra.com. Sama firma teeb ka raskema taseme raftingut Suarezi j6el, samuti 3-4 päevaseid raftingu-/j6ereise. Sellise ekspeditsiooni hind on ca 500-600 eek päev, sisaldades endas k6iki kulusid (transport, söök, giidid/instruktorid, majutus jne). Kunagi tahaks sellise reisi ise ka ära teha. Usun, et emotsioonid 3-4 päevaselt Kolumbia j6reisilt oleks enam kui meeldejäävad. Järgmine päev algas meile bendžiga. Hüppasime alla San Gili külje all olevalt 27 meetriselt sillalt. Köis oli neil täpselt nii rihitud, et hüppaja käis all tormava j6e lainetes ka ära, enne kui köis ta üle t6mbas :) Sama firma, kes meile torrentismo organiseeris, korraldas ka meie vabalangemise. Bendži maksis ca 125 eek. Bendžile järgnes paraglaiding. Selle hind oli ca 250 eek ja lendasime San Gilist umbes tunnise autos6idu kaugusel oleval mäetipul. Vaated olid ägedad ja kogu l6bu antud raha väärt. Ainus probleem oli ilm - kuna väga järsku keeras vihmaks ja tuul vaibus, siis osa meie seltskonnas 6hku t6usta ei saanudki. Ning siis oligi nädalavahetus läbi ja aeg Bogotasse naasta. Palju asju sai San Gilis suht lühikese aja jooksul tehtud, kuid palju asju jäi ka tegemata, nt rapelling, matkad ümbruskonna mägedes, kohalikes koobastes tuhnimine, kajakkidega j6el s6itmine jne. Nelja tegevuse peale kulus meil umbes 700 krooni. Sama raha eest ei saa 6llesummeril vist isegi bendžihüpet enam teha. Nii et moraal on selles, et San Gilis on k6iksugu ekstreemspordi tegevused käe-jala juures ja nende hinnad on suhteliselt odavad.
San Gilist ja üldse Kolumbiasse reisimisest kirjutas kusjuures ka 2008. a. detsembrikuu National Geographic Adventure ajakiri, nimetades Kolumbia külastamist üheks vingemaks tripiks, mida 2009. a. jooksul teha on v6imalik: http://adventure.nationalgeographic.com/2008/11/colombia/carlos-villalon-photography. Bienvenidos!
Ellie - jah, oled teretulnud mulle kirjutama kui Kolumbia osas nõu vaja. arvo.anton@mail.ee
Norbit - Cartagena ja teiste suuremate Kolumbia linnade hosteli info on kõige paremini inglise keeles kätte saadav siit: http://www.hosteltrail.com/ Cartagena tuntuim bäkkpäkeriurgas on Casa Vienna. Mina ööbisin hostal San Blasis, mis on Casa Viennast kiviviske kaugusel. Mõlemad on Getsemani piirkonnas ja seal on veel mitmeid hostele. Kui sulle meeldib koloniaalarhitektuur siis paremat kohta kui Cartagena oma huvide rahuldamiseks olemas ei ole!
Barranquillas ma käinud ei ole ja minu arusaamist mööda on see suur ja turisti jaoks mõttetu tööstuslinn. Sinna tasub minna vaid kevadise karnevali ajal. Barranquilla karneval on Kolumbia üks kuulsamaid ja kohalikud väidavad, et see on ägedam kui Rio karneval :) Ise ei ole kummalgi käinud, ei oska kommenteerida. Kui Barranq. karnevalile tõesti tahtmine tekib minna, siis tasub öömaja otsida valmis juba nüüd ja see ära bronnida. Karnevali ajal liiguvad majutuse hinnad taevasse ja hotellid saavad täis. Teine asi on turvalisus - olen kuulnud jutte, et paljud välismaalased on just karnevali ajal (mis tähendab nädala pikkust joomist, pidu ja muidu hedonistlikku elu) oma väärisasjadest rahvasummas ilma jäänud. Nii et ettevaatust!
Seda, kuidas Kolumbiast Arubale saab ma ei tea. Pead ringi surfama netist.
Matkadest - Kolumbia tuntuim matk on Ciudad Perdida matk. See on kuuepäevane dzunglimatk ja maksab ca 2000-3000 eek. Sihtpunktiks on vana indiaanilinne, Kolumbia oma Machu Pichu mis olla El Dorado legendide üheks allikaks. Ciudad Perdida matkade kohta saab infot Santa Martast ja Tagangast. Santa Marta on Cartagenast bussiga 4 h kaugusel ja Taganga Santa Martast 20 min. Mine sinna ja uuri järgi. Tuurid väljuvad peaaegu iga päev, ette broneerida ei ole vaja.
Üldiselt oleks mõistlik osta LP Colombia 2009 versioon. See on võrreldes 2006. aasta versiooniga kõva täienduskuuri läbi teinud ja sealt saab palju infot majutuse, randade, matkade, linnade jms asjade kohta.
Täiendasin äsja ka oma Picasa albumit. Seal on nüüd üleval kõik mu Cartagena ja Medellini pildid, juurde pilte ka Panamast ja mujalt Kolumbiast: http://picasaweb.google.com/arvo.anton
Ekspress avaldas ühe Kolumbia-loo: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EAA856CED75EA962C22576B800295114
Kahvel- ma arvan et Sina ja Su sõber olete napakad ja teil vedas, et ellu jäite :) Uurisin ise ka Kolumbias nii paljudest allikatest kust sain, et kas Kolumbiast Panamasse on võimalik reisida üle maismaa. Eranditult kõik allikad laitsid selle mõtte maha. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks on Panama-Kolumbia piiriala igasuguste guerillade ja narkoärikate kuningriik. Seaduse võim on sealkandis suhteliselt piiratud. Teiseks on tegemist soise, kuuma ja niiske piirkonnaga. See ei ole lihtsalt nii, et viskan seljakoti selga ja marsin need sadakond kilti (või kui iganes lai see puuduolev teelõik seal Pan-American highwayl on) Kolumbiast Panamassse ja jätkan ühistranspordiga. Seal vahepal on sood ja jõed ja null teed. Nii et ühesõnaga - Darien cap overland on enesetapjalik ettevõtmine.
Ise läksin Kolumbist Panamasse mööda merd. St kiirpadiga Turbost Capurganasse, sealt II paadiga juba Panama poolele Puerto Obladiasse, sealt III paadiga esimesele Kunade saarele Tubualale San Blasi saarestikus ja sealt loksusin juba Kolumbialaste kaubalaevas kahe päevaga Corazon de Jesusi saarele, kust paar päeva hiljem lendasin Panama Citysse. Põhimõtteliselt saab kaubalaevade ja lanchadega ka Cartini, mis on küla Panamas. Ja sealt dziipide/bussidega Panama Citysse. Kokku kulus mul Kolumbias Panama Citysse jõudmiseks umbes nädal. Kuid see oli ka mu senise elu üks huvitavamaid nädalaid :)
Kuna indiaalastest on pilte siin: http://picasaweb.google.com/arvo.anton/0908KunaYalaBoquete#
