Hola!
Kuna resideerun hetkel Kolumbias ja kuna mul hakkab riigi vastu teatav kiindumus tekkima ning kuna eestimaalaste seas see ei ole just k6ige popim sihtkoht, siis m6tlesin, et panen paaris postituses kirja oma kogemused antud riigist.
Bogota - pealinn 8-9 miljoni elanikuga. Turistil jatkub seal tegemist 2-3 paevaks, kui kaia ka Bogota ymbruses, siis ca 4-5 paevaks. Linn on puhas, suur, "tsiviliseeritud". Vahegi reisinud inimesel ei tohiks Bogotas tekkida mingit kultuurishokki. Linnas on palju kohti, kus 6htul valja minna. Eriti soovitan La Candelarias asuva Quiebra Canto pidusid kolmapaeviti ja Galeriases asuva klubi Toni-K pidusid laupaeviti. Bogotast on v6imalik minna day-tripile Zipaquirasse. Seal on vanasse soolakavandusse rajatud maa-aluna katedraal, koopad ja kaigud. Suht omaparane koht. Teine koht on Laguna Guatavita. Tegemist on magedes asuva jarvega, kuhu vanad muisca-indiaanlased kulda olevat uputanud. Laguna Guatavita on kullast linna El Dorado legendi tekkekoht.
Kuna lisaks kokaiinile on Kolumbia kuulus ka oma kohvi poolest, tasub kaia Zona Cafeteras ehk kohviistanduste piirkonnas. Zona Cafetera asub riigi laaneosas, h6lmates selliseid linnu nagu Manizales, Pereira ja Armenia. Ise kaisin Armenia lahistel asuvas vaikeses kylas nimega Salento ja selle lahistel asuvas Valle de Cocora orus. Salentos soovitan 88bimiskohta - http://www.theplantationhousesalento.com/. Dormitory voodikoht maksab 15000 peessot ehk ca 75 eek. Hostelit peab yks briti vanaharra, kellel on laheduses ka vaike kohviistandus, kus ta hea meelega huvilistele tuure teeb. Samuti saab tema kaudu orgunnida ymbruskonnas hobuseretki. Valle de Cocoras kasvavad mystiliselt k6rged palma de cerad ehk wax palm'id (ei teagi, kuidas nende palmide nimi eesti keeles on). Ka seal saab hobuseid rentida ja magedesse minna v6i siis saab lihtsalt omal kael orus ringi jalutada/matkata. Salentos/Valle de Cocoras saab edukalt veeta 3-4 paeva, ilma et igav hakkaks.
Kolumbias on palju kreisisid piirkondi ja yks neist on riigi Vaikse ookeani rannik - nt Buenaventura linna ymbruses. Seal kandis on enamus elanikest mustanahalised - Aafrikast toodud orjade jareltulijad. Buenaventura on raamas, must ja kole, ilmselt ka ohtlik linn. Aga ka vaga vaga huvitav! Buenaventurast v6tsime kiirpaadi rannikukylasse Juanchacosse (ca 250 eek edasi tagasi pilet). Ja sealt traktori (!) (5 eek) veel jargmisesse kylasse Ladrillerosesse. Ladrilleros/Juanchaco oleks nagu taiesti teiselt planeedilt. Elanikud on mustanahalised, salsa ja teist latiinorytmide k6rval austatakse musica pacifico't ehk afrorytme meenutavat kohalikku vaga vitaalset muusikastiili. Ladrillerose lahedal on La Barra - veelgi vaiksem kalurikyla, kus on hea rand. Ka Ladrilleroses on korralik rand, kus on v6imalik lihtsalt Vaikse ookeani lainetega rinda pista v6i surfata v6i kohalikke negritasid imetleda. Samuti saab minna paadireisile laheduses asuvatele j6gedele. Kokkuv6ttes - Vaikse ookeani rannik on taiesti omanaoline Kolumbia.
Riigi laaneosas on Kolumbia suuruselt kolmas linn Cali. Linn ise ei ole eriti muljetavaldav, kuid naised on ilusad ja Cali peod on vaidetavalt Kolumbia parimad.
Vastu Equadori piiri asub vaike piirilinn Ipiales. Tegemist on suht m6ttetu kohaga, kuid Ipialesest 7 km kaugusel on Santuario de Las Lajas- omaparane j6eorgu ehitatud kirik/katedraal, mille alt voolab j6gi labi.
Kolumbia k6ige turistlikumas piirkonnas - Cartagenas ja teistes Kariibi mere aarsetes paikades ma veel kainud ei ole. Kuid kuuldavasti on sealsed rannad vagagi ilusad.
M6ni soovitus veel. Kolumbia on kuulus kodus6ja ja kokaiini poolest. Kokaiini on t6esti lihtne hankida, siinkandis on see odavam kui kanep. Ise seda jama proovinud ei ole ja ei kavatse proovida ka. Gerilladest/s6jast - riigi kaugemates nurkades konflikt endiselt keeb, kuid riigis on palju kohti mis on sama turvalised, kui iga teine Ladina-Ameerika riik. Kui endal m6istus peas on ja esmaseid turvalise reisimise soovitusi jargida, siis ei juhtu siin midagi. Kuid loomulikult v6ib juhtuda, kui 6nne ei ole. Nii nagu v6id r88vitud saada igas teises latiinoriigis.
Kui Kolumbiasse tulla, siis tasub kaasa osta m6ni reisijuht/-raamat. Mis iganes raamatu plaanite osta, palun tehke endale teene ja unustage ara LP Colombia (2006 a valjalase). Olen kasutanud LPd neljas Aasia riigis, Balkanil ja Ecuadoris ja Kolumbia oma on KONKURENTSITULT k6ige shitem selle firma raamat, mida nainud olen. Kvaliteedi puudujaagid avalduvad selles, et raamat ei kata paljusid piirkondi riigist ning piirkondade kohta, mis on kirjas, on info hulk vaga vaike). S6ber kasutab Bradti (http://www.bradt-travelguides.com/) Kolumbia raamatut ja see on kordi parem. Vaidetavalt peaks 2009 a. jooksul valja tulema LP Kolumbia uus versioon, v6ibolla see tuleb parem... aga 2006. a raamat on suht kasutu.
Hindadest. Hetkel paistab hostelites tyypiline hinnatase olevat 10 000-20 000 peessot, ehk 50-100 eek DM koha eest. 15000 peessoga peaks igas linnas 88maja leidma. Bussid s6idavad linnade vahel tihedalt ja masinad on korralikud. Ipialeses Bogotasse s6itsin 22h, pilet oli 450 eek. Cali-Bogota, ca 10 h ja 300 eek. L6unas88gi saab katte ca 25 krooniga, alati on v6imalik rohkem maksta. Keel. Hea tahtmise juures saab siin ringi reisida ka hispaania keelt raakimata. Kuid paljud asjad jaavad nii nagemata v6i jaavad lihtsalt arusaamatuks. Seega tasuks vahemalt yritada endale natuke espanjooli kylge pookida, enne kui siiakanti tulla. V6i osta nt LP v6i RG Latin American Spanish phrasebook- sellest on palju abi.
Miks ma Kolumbiat kiidan? Sest mulle tundub, et JUST PRAEGU on 6ige aeg seda riiki kylastada. Riik on turvalisem, kui nt 3-4 aastat tagasi, paljud piirkonnad mis turisti jaoks olid enne ohtlikud on nyyd ka gringodele turvalised. Samas on riigi maine endiselt suhteliselt kehv, mis tahendab, et siin ei ole nii palju backpackereid kui nt naaberriigis Ecuadoris, kus samuti kaisin. Kolumbialased on aarmiselt s6bralikud ja abivalmid inimesed, k6ik tahavad valismaalastele oma riigist head muljet jatta. M6ned mu s6brad on reisinud labi kogu Kesk-Ameerika ja ka nt Venetsueelas, Peruus, Ecuadoris - k6ik ytlevad, et Kolumbia on parim. See on odavam kui Venetsueela, siin on vahem turiste kui Ecuadoris v6i Peruus ja minu meelest on see riik ka ohutum, kui nt Panama (Panamast ilma r88vitud saamata labi minna paistab suht v6imatu ettev6tmine olevat).
Kuidas Kolumbiasse saada? Madriidist v6i Barcelonast saab siia ca 6000 eeguga. Air Comet pakkus veebruaris pileteid neist linnadest Bogotasse isegi ca 3400 eeguga (edasi tagasi).
Hetkel k6ik, kui riigis ringi reisides veel tahelepanekuid tekib, panen need siia kirja.
Jep, Bogota lennujaamas otsiti ja nuusutati mu asjad 3 korda läbi. Jõelaevaga Amazonasel Kolumbiast Brasiiliasse minnes tuli Brasiilia föderaalpolitsei kahel korral laeva ja kõik reisijad pidid oma kotid lahti pakkima, nii et mendid said kõik üle vaadata. Kiirpaadiga Kolumbiast Panamasse minnes olid esimeses sadamas, Puerto Obladias ka piirivalvurid narkokoertega vastas. Kolumbiast Venezuelasse ja Ecuadori ei üritanud piiri ületada, kuid olen enam kui kindel et kontroll on ka seal parajalt kõva. Nii et ühesõnaga - edu narkomuuladele!
Imelik, meil kulus bogota lennujaamas max 15min kui kõik vajalik oli tehtud(pagas antud, maksud makstud). Mitte ühtegi korda ei kontrollitud pagasit. Ainuke asi, mis oli kutsuti ooteruumis kaaslane vestlusele. Mitte, et ma ahvatleks kedagi narkootikume tooma sealt!
Eelnevalt sai loetud igast erinevaid foorumeid ning seal oli mainitud,et 2,5h enne lendu kohal olla, tekkis probeeme ajaliselt, soovitati 3h kindlasti varem olla. Üllatus oligi suur,et meil nii vähe aega kulus kõigekst tegemisteks.
Elik see, et sind isiklikult ei katsutud ei näita, et sind ei jälgita. Ma olen ise alaga tegelenud üle 20 aasta ja näen asju, mida tavainimene ei pruugi märgata. Seal kubiseb erariietes politseinikest ja luure inimestest. Pagasi kontroll on ülipõhjalik ja seda sina enam ei näe. Koertega käiakse üle kõik + röntgen jne. Kogu lennuk käiakse koertega üle peale ja enne lendu!! Minu lennu puhul ka Prantsusmaal kusjuures. Mina isiklikult nägin ka ühte kahvanägu keda viidi ära kahe politseiniku vahel, misiganes põhjusel siis. Minul oli näiteks pagasis neli pakki kohvi ja minu pagas hilines koju + nö. turvakile oli noaga lahti lõigatud ma tegin sellest omad järeldused. Samuti näiteks minnes, seisis lennuki trepi peal kaks prantsuse politseinikku, kes vaatasid lihtsalt kõigile väga sügavalt silma. Samuti ei meeldi neile ilma käsipagasita reisijad näiteks. Jällegi oli minu lennu peal üks selline, kes kohe kõrvale võeti vestlusele. Samuti on välja koolitatud lennuki personal, kes jälgivad inimesi (näiteks, kes ei söö ega joo üldse reisi ajal jne).Kolumbia mainimine sihtkohana mõjub väga ühemõtteliselt kahjuks. Samas ei saa väita, et neil mõtlejatel õigus poleks.
Mitte, et see hetkel Triinu enam aitaks, aga veebruari lõpus sai Lufthansast soetatud piletid HEL-CCS-HEL (mõne tunnise vahega ümberistumine Frankfurdis) hinnaga 6300 krooni. Kas tegemist on "mingi imefirma" pakkumisega, mis Helsingist Lõuna-Ameerikasse viib, jätan norbiti otsustada... Triinule soovin silmad, kõrvad lahti hoida, ise sain selle suurepärase hinnapakkumise info kätte Tripist.
Mul näpud sügelevad, kuigi lugesin su lugu (kuna ju tean umbes mida sest kõigest arvad:) üsna üle rea. Üks asi siis: Bogota on puhas? :D Lubage vastu vaielda, sa ju ei käinud ainult kaubanduskeskustes ja andino ümbruses põhjas? või kirjutasid selle loo liiga vara. Kui mind Bogotas veel midagi VÄGA häirib, peale halva õhu, siis on see just mustus ja sodi. Ükspäev sain minu ees sõitvalt autolt mähkme esiklaasi:) no peaaegu. Igasugusest taksistide ja homelesside nurgapealsetest kusemistest rääkimata. No ükskõik. Norbitile ka midagi- olen Kolumbia vahet reisinud tänaseks täpselt 14 korda. Mitte kordagi pole mu kohvipakke avatud. Niisama imelikult ka pole vaadatud. Teisi ka pole jõllitatud. Paar korda on käevangus ootesaalist paar inimest ära viidud, ei muud:) . . . Trip.ee laenas mõned suurtähed postitajale! Järgmise postituse reeglitekohaseks muutmise puhul nõuame raha!
Nüüdseks Kolumbias käidud ja siinkohal paar soovitust minejatele:
- turvalisus: Kolumbia on suhteliselt turvaline riik, vähemalt ise ei tundnud end 10 päeva jooksul kordagi ohustatuna, tõsi, common sense peaks olemas olema (öösel võtta takso, vältida kahtlaseid inimtühje nurgataguseid, liikuda koos, hoida rahakotti põuetaskus jne);
- ringiliikumine: suurlinnades mõistlik võtta takso, Bogotas oli takso miinimumhind ca 3500 COP ja üle 10.000 COP (4€) tuli arve harva. Taksomeetrite süsteem on linnati erinev, nt Bogotas luges taksomeeter mingi koefitsien di, mille põhjal siis taksos olnud tabeli alusel sai hinna välja arvutada, Medellinis aga näiteks näitab taksomeeter pärishinda ning väikemates linnades kehtib tavaliselt üks standardhind, milles mõistlik enne juhiga kokku leppida - Santa Martas maksime linna äärest kesklinna alati 4000 COP;
- keel: inglise keelt eriti ei räägita, seda isegi turismibüroodes, lennujaamades jms kohtades. Hispaania keele algtase ja vestmik tulevad kasuks;
- raha: kasutasin terve reisi jooksul automaate, neid on palju ja minu hinnangul turvalised (eriti kui kasutada automaate, mis asuvad pangafiliaalide ees - seal on päevasel ajal turvamees olemas). Samuti on automaadis vahetuskurss soodsam: automaaduist Swedbanga kaardiga võttes ca 2560:1, rahavahetuspunktis 2400-2450:1;
- toitlustus: toidukohti on palju ja igale maitsele, vaid menüü kipub pikema aja peale üheülbaliseks muutuma (vähemalt jahubanaanist ehk plataanist on nüüdseks kõrini...). Tihtipeale on menüü muljetavaldam, tellima asudes aga selgub, et tegelikkuses 2/3 menüüs olevatest toitudest neil pakkuda ei ole :)
- jootraha: paljudes restoranides (eriti kallimates turistikohtades) lisatakse arvele automaatselt juurde 10% "teenindustasu", seetõttu ei tasu imestada, kui enda arvates 50.000 COP arve asemel saate 55.000 COP. Kombekohane on see maksta, ent ühel korral me selle maksmisest ka keeldusime, kuna teenindus oli alla igasugust arvestust - nina küll kirtsustati, aga kui olime põhjuse ära seletanud, siis vastu ei vaieldud;
- majutus: hooajaväliselt ringi liikudes leiab majutuskohti piisavalt ning hinnad on päris head. Suurlinnades nädalavahetusel ööbides saab päris häid diile äriklassi hotellidest, kuna need on suunatud ennekõike ärireisijatele ja nädalavahetused seetõttu odavamad. Online broneerimiskeskkondades Kolumbia hotelle eriti ei esine, küll aga soovitan kohapeal majutuse otsimiseks võin soovitada portalli www.despegar.com, midagi Euroopa booking.com taolist. Kui kellelgi veel küsimusi, siis andke teada, saan ehk abiks olla.
Meie teekond Bogotast üle Andide Armeniasse.
Bussiks sai 25 kohaline vene Pas-i sarnane väikebuss. Selles oli juhikabiini ees peldik ja juhikabiin oli salongist eraldatud läbipaistmatu vaheseinaga ning loomulikult salongi kabiiniga ühendav uks oli lukustatav. Istmed olid kõrgete seljatugedega. Sõit algas kenasti kell 10 (9.30 asemel), pikkuseks 316 km ja reisi kestvuseks oli kavandatud 6 – 7 tundi. Eelmine päev oli üleameerikaline Ameerika päev. Sellel päeval oli puhkepäev ja sellel päeval ei sõitnud ka nagu pärast välja tuli veoautod. See sündmus saigi meie läbielamistele saatuslikuks. Maanteel oli ikka väga palju veoautosid. Seda teed mööda kulges peatrass Bogotast Vaikse ookeani äärde. Esimesest mäeahelikust saime üle 2 tundi kavandatust hiljem ja õnneks sai Ibagues natuke keha kinnitatud ning bussijaama peldikus käidud. Uuesti teel olles oli maantee veelgi rohkem veoautosid täis. Ja siis tekkisid mägedes teises ahelikus ikka väga suured ummikud, saime natuke sõita ja siis seisime, jälle sõitsime ja jälle seisime. Sellise mäest üles punnimisega ütlesid mitmetel veoautodel mootorid üles. Meid oli 25 reisiat – 2 gringot (meie), üks neeger ja ülejäänud kolumbialased. Istusime kolmandas reas. Ja sellel neegril kõht ei pidanud. Kui ta oli 4 korda peldikus käinud, muutus ta näost väga kaameks. Tast oli ikka väga kahju. Kokku käis ta reisi jooksul peldiku vahet 8 korda. Ja siis läks väljas pimedaks, inimtühjades kohtades peatuste ajal uksi lahti ei tehtud, pidi ohtlik olema. Aknad ei avanenud. Juht hakkas kütust kokku hoidma, konditsioneer lülitati välja. Ja siis hakkas seal mägedes õhk bussis otsa saama. Ja kõigepealt muidugi meil gringodel. Palusime peatumiste ajal ust avada aga juht ei reageerinud. Hakkasin siis kladega endale õhku vehkima. Lõpuks peale paarikümmet minutit vehkimist hakkas ühel kohalikul mammil kahju ja tegi ikka väga kõva häält. Nüüd siis trassi ääres suuremates külakestes hoidis bussijuht ust lahti. Parem ohtlik avatus kui õhupuudus. Kella viie-kuue vahel (sellel ajal pidime kohale jõudma) hakkasid kõik sõitjad omastele helistama siis tund aega hiljem hakkasid omaksed tagasi helistama. Siis lülitati salongis valgustus välja. Siis sai peldik täis (tühjendati teeäärde) ja peldikus põles pirn läbi (valgusatmine toimus edaspidi mobiilidega). Õnneks bussis ei olnud ühtegi väikelast (reisidel 9 juhul 10-st ju on) ja õnneks kolumbialased on ikka väga kannatlikud ning rahulikud. Saime nii ukerdada kella 11-ni õhtul. Ja siis äkki jäi väga vaikseks. Kogu trassi liiklus mõlemas suunas peatati eranditult. Olime pimedas, välja minna ei julgenud ja ei lastud ka. Minu kotis ootas joomist 2 õlut, aga need jäidki joomata. Muidugi mina oleks nendele kahele õllele päkad juba ammu silma pannud, aga õnneks abikaasa hoidis tagasi, nii pääsesin peldikus käimisest. Kell kaks öösel hakkasid esimesed autod liikuma, kell 2.15 saime meiegi liikuma. Kell 3.30 hommikul jõudsime Armeenia bussijaama. Kokku kestis reis siis 17,5 tundi. Nii hilja polnud mõtet Armenias öömaja otsida ja nii vara ei saanud Salentosse edasi sõita. Lohutuseks - hoidsime vähemalt ühe öömaja arvelt raha kokku. Pärast Salentos kuulsime teistelt seljakotikatelt, et paljud turistid olid nii öö mägedes erinevates bussifirmade bussides mööda saatnud.
Ehhheee, millline elamus. Alustasime Bogotast teekonda Armeniasse korraliku suure bussiga umbes 9 ajal õhtul, takistusteta reis päädis meie jaoks varapimeduses bussiterminali saabumist, kell võis olla poole nelja paiku. Terminalis mängis telekas, sellega me seal aega hommikuse Salento sõiduni sisustasime, kuni see ühel hetkel lakkas mängimast.
Medellinist Cartagenasse sõit aga venis küll 5 tundi planeeritust pikemaks (13 => 18h) üle maantee kihutavate tulvavete tõttu.
http://trip.ee/content/kolumbia/ruta-90.html
Pikematel bussisõitudel tuleb arvestada, et olud on ses riigis pidevas muutumises, meil pidi buss mitmel korral linnades sõidutrajektoori muutma teeremontide, -sulgude jms tõttu, et siis lootusetult ära eksida linnast väljapääsemisel.
Kas keegi oskab äkki kommenteerida liikumist suunal Armenia/Pereria/Manizales - Bogota? Nimelt on mul siit kandist kuidagi vaja tagasi saada Bogotasse, kuid kuuldavasti on ainult kaks teed, mis Bogota poole lähevad - Armenia tee ja Manizalese tee - Armeenia tee kohta kuulsin, et see on juba päevi suletud mudavoogude ja maalihete tõttu. Manizalese tee osas nägin oma silmaga, et suhteliselt läbipääsmatu, sinna suunas ei lastud ühtegi sõidukit ja teises suunas sai liikuda 3 km / tunnis, põgenedes lageva muda eest rekkade vahel.
Üks võimalus oleks ka lennata, samas kui kindel on see, et lende ära ei jäeta halva ilma korral. Samuti pole ma kindel, et kas küsitakse krediitkaarti näha, kui ma sellega ostan (jätsin need targu Eestisse), firmaks Aires (äkki kellelgi on kogemust?).
Kas kellelgi on soovitusi selles osas? Igasugune nõu oleks abiks :)
Lisaks võin ära mainida, et Los Nevadose ühe päeva tuur ei ole üldse asjalik, tipu lähedale enam ei lasta, sest vulkaan on jälle aktiivsem see aasta ning tegelikkuses saab ainult 4600 m kõrgusele. Matkamine seal üleval on ka ära keelatud, praeguste ilmadega nähtavus nulli lähedane ning sinna saamikseks kulub metsikult aega.
Meil oli broneeritud lend Airesega, aga kohapeal teatati, et kohti meile ei jätku. Pakuti lendu õhtul. Aga ka see polevat päris kindel. Kuna pidime õhtul juba Frankfurdti lendama, otsiti võimalust teiste lennufirmadega lendamiseks. Paigutatigi teisele lennule, mis aga omakorda lükati ilmastikuolude tõttu edasi. Sadas paduvihma. Paari tunni pärast siiski lendasime. Kui võimalik, soovitan valida Avianca. Seal tundus asjaajamine korrektsem.
Uuri kohalikelt, kas on kõrvalteid, mida kasutada. Kui me tulvavee tõttu bussiga põhitrassil stoppasime, leidis juht võimaluse mööda kõrvalisi teid siiski sihtpunkti jõuda (sh vesised savi-kruusateed).
Proovi leida mõni kohalik, kes tunneb ümbrust ja omab transporti - ehk saate kaubale. Lennuk kas lendab või ei lenda - uuri ilmaprognoose, ehkki ka need ei anna eal 100% garantiid.
Plastikuga maksmisel - netis ostlemisel ei oska kommenteerida (kr.kaart kodus), aga meil ei õnnestunud Medellinis ADA boksis tehingut teha, ehkki katsetasime kolme erineva kaardiga (nii deebet, kui kreedit), mis mujal toimisid tõrgeteta.