Uurin just Askjale pääsemise võimalusi. Kui kellelgi on infot, paluks jagada. Ise läheme Renault Traficuga, mis pole selleks teeks just eriti sobiv ja just jõeületuste tõttu. Vaatasin ka nelikveoliste ühepäevaseid rente. Rahvusvahelised firmad, mis netist broneerida lasevad on ikka väga kallid.

Askja on selline koht, kuhu saab minna ainult 4x4 autoga (kui ma ei eksi, siis teisi variante sinna teele ei lubatudki). Ise käisin grupiga, oli väga fun. Kui soovid, võin anda meie reisijuhi kontaktid (meil, telefon). Suhtleb inglise keeles ja teeb reise ka Fääri saartel. Ta on ise muideks ka mitmel korral eestis käinud. Usun, et kui te ei taha just tema grupiga minna, siis ta oskab vähemalt soovitusi jagada.

Oleks kontaktidest huvitatud küll. Veel küsimusi. Kui suur grupp ja kas sõit oli bussi või jeebiga? Kaua väljasõit kestis ja kui palju raha taheti?

Sellelt veebiaadessilt

http://www.vegagerdin.is/umferd-og-faerd/umferdarmerki/

leiad Islandi liiklusmärke. Kui ees on tahvel J32.11, on tavalise autoga minek ebasoovitatav. J32.21 keelab mitte-neliveoga teel sõitmise üldse.

Samas, Islandi puhul tuleb alati meelde tuletada Murphy seadusi. Üks nendest ütleb, et nelivedu tähendab lihtsalt seda, et jääd kinni ligipääsmatutes kohtades.

Kui lähete mägedesse, katsuge koopereeruda mõne teise autoga. Kasvõi võõrastega.

*Kontaktid panin teele. *Grupis oli 12 inimest. *Oli see sõiduvahend buss või kuulub autode nimistusse, ma ei tea (täitsa tuhm autode koha pealt), igatahes oli mitu 4x4 märget auto küljes. Uurisin fotodelt, välimuselt meenutab nagu Hummerit, logo meenutab Fordi oma (sinine, sees hele kiri), tagauksel numbrid E350. Kui sellest kirjeldusest abi on, siis uuri edasi. *Väljasõit kestis 3 päeva (lisaks Askjale veel liustikuretk, teeäärsed peatused vaatamist väärivates kohtades ja ka 2 ööbimist liustikuäärses majakeses). *Maksis see lõbu 25.000 ISK Akureyrist tulles ja 24.500 ISK Myvatnist. Eelnevalt Reykjavikist ostes maksis 25.500 ISK. (Aga ma ei kahetse sellest ühtegi makstud senti!)

Panen siia ka mõned viited, kust me ise enne minekut infot otsisime: www.askjatours.is www.sba.is (Icelandic Bus Company SBA- NORDURLEID, meie valisime sealt liini SBA5: Askja- Kverkfjöll- Vatnajökull).

Kui veel küsimusi millegi kohta on, anna teada!

Vaatasin just ise netist neid lehti, hinnad on natuke tõusnud. Seal on ka päris häid fotosid. Kui kindel minek, siis piletid pead ilmselt eelnevalt bronnima (praegu siiski vara veel!), vähemalt eelmisel aastal oli sinna kohutav tung, nii et me soovitud päevaks ei saanudki, pidime oma plaane muutma. Ja enne minekut uuri kindlasti riietuse kohta ka- minu seal olles juulis 2009 oli Askjal suht erinev temperatuur 5km raadiuses: varieerus +5 kuni -3C!

Ehk kirjutaks keegi tõesti paar sõna ka riietuse kohta. Juulis ju suht madalad temperatuurid ja kui sellele lisandub tugev tuul ja vihm. Müts peaks vist kindlasti kaasas olema? Kas tuulevaikset ilma ka on?

Reegel number üks, kehtib ka igal pool mujal kui Islandil: riietus olgu mitmekihiline.

Reegel number kaks: Islandi tingimustes peab kõige pealmine kiht olema kindlasti midagi tuule- ja veekindlat. Vihamavari on täiesti kasutu aksessuaar, sest tavaliselt on korraga vihm + tugev tuul.

Reegel number kolm: armeesaabas on palju parem kui king. Linnas võite muidugi plätudega kah ringi lasta, keegi ei keela.

Reegel number neli: mägedesse minekul soe pesu ja villased sokid jalga, hädajuhtumiks on tark ligi võtta ka magamiskott.

Reegel number viis: sõltumata aastaajast kaasa ka ujumisriided, sest oma ujula või kuumaveepott on praktiliselt igas külas.

Reegel number kuus: üks üleliigne asi kaasas on parem kui üks vajalik asi puudu. Palju see müts õige kaalub ja kotis ruumi võtab?

Kõik muu on sügavalt individuaalne. Kunagi eelmise aasta aprillis oli vastik-vastik ilm, tuul tahtis sokid jalast ära puhuda ja lörtsi peksis vastu nägemist. Mul jope krae kõrvuni üles tõstetud, sonil kõrvaklapid all ja kindad käes. Tuleb siis vastu noor tütarlaps, lopapeysa selga veetud, selle alt paistmas nii õhuke pluus, et igal normaalsel mehel hakkaks palav, kindaid ega mütsi ei kuskil. Siis tundus küll jube. Aga maikuus oli mingi hirmus soojalaine, oma +10 tuli päeval ära - ja rahvas lasi alevi vahel t-särkide väel ringi. Ise pole sellel aastal veel kampsunit selga saanud, tõmban jope otse särgi peale. Aga ärge sellepärast minu järgi joonduma hakake.

Ilma naljata, aga nagu müts, kuluvad ära ka kindad, seda eriti liustikel ning nende läheduses.

No päris nii, nagu me plaanisime, ei läinud. Kohale jõudsime ilma lapse kohvrita, nii, et vaatasime kohe ära lennujaama ümbruse - laamadevahelise silla ja väikese geotermaalala lennujaamast lõunas/edelas. Siis saabus kohver ja asusime teele põhja poole. Teine päev oli väga vihmane. Sellise ilmaga me Kirkjufjellile ronima ei hakanud. Sõitsime ringi poolsaarele peale, vaatasime vaatamisväärseid kohti, koobast, karile sõitnud laeva jäänuseid, kirikut, surnuaeda, mälestusmärke, vulkaanimuuseumit. Ronisime püha mäe otsa, siis oli sadu veidi väiksem. Õhtu eel käisime Leifur Eirikssoni kodukohas. Ednasse jõudsime üsna hilja, nii et rohkem eriti polekski jõudnud. Kolmas päev algas lapse soovil hülgemuuseumi väisamisega. See polnud midagi erilist. Palju vahvam oli vabaõhumuuseum Saudarkrokuri tee ääres. Vahepeal tegelesimehobustega ja Saudarkrokuris matkasime majakani. Seal polnud mingit matkarada, kuid ilm oli super ja siis lihtsalt tuli tuju vähe kõndida. Õhtu eel olime Akureiris, mis oli meie meelest väga armas linn. Käisime seal söömas, jalutasime vanalinnas ja mere ääres. Seal oli imelilus valgus. Neljas päev möödus teemantringil. Kõigepealt vaatasime uduvihmas Godafossi. Palusime Jumalailt päeva peale paremat ilma. Saime ka :) Husavikis jagunesime kaheks: meie pojaga polnud vaalu näinud ja läksime safarile, abikaasa saab töö tõttu liigagi palju meredel kruiisitada, tema on vaalu näinud ja läks jooksma. Rahule jäime kõik. Meie nägime/tundsime alguses tormist merd, hiljem olukord rahunes ja nägime mitmeid kordi vaalu. Lõpuks hakkas päikegi paistma ja oli mõnus tšill. Peenisemuuseumis oli vaala peenis pojast jupp maad pikem. Nii et käidud sai seegi koht. Asbyrgis möödus suur osa päevast. Vaatasime kanjoni algust ja jalutasime seal, siis jalutasime üleval saarel matkarajal. Pärast tegime vaid väikesed matkad koskede juurde. Hafragilsfoss ja Dettifoss olid võimsad. Sellfossini me seekord ei matkanud. Kell oli liiga palju. Neljanda päeva põhirõhk oli Myvatni ümbrusel. Dimmuborgiris matkasime. Vulkaanile ronisime. Lõhesid maa sees vaatasime. Koobastes ujusime. MMõnus! Matkasime ka mingi kõrge mäe otsa, kuhu läks matkarada ja kust oli hea vaade kogu piirkonnale. Siis järgnes kohustuslik peatus geotermaalala juures. edasi pöörasime vasakule Krafla juurde. Seal oli eriliselt imeline kooslus. Vulkaan täis vett, kõrval jää ja mõne meetri kaugusel 80-100 kraadine maa. No ja need susisevad ja auru välja ajavad hunnikud. Ja jalgpalli meenutavad majad 2 kilomeetri sügavusse minevate torudega. Nagu mingil muul planeedil oleks! Siin oli kah mingi pisike matkarada, mis oli väga vahva ja vaheldusrikas. Soovitan. Nüüd kihutasime ühe joavaatlus ja ühe söögipeatusega pilveni ja siis vähe aeglasema tempoga hotellini. See asus Breddalsvikis ja oli kodune ning armas. Tühi kah. Piki lõunarannikut lääne poole sõites kõndisime kõigepealt üles mingit juga vaatama, kuhu olid kaljusse tekkinud suured augud. Nagu katlad. Siis peatusime majaka juures, kus keegi oli unustanud oma binokli. Vaatasime vähe linde ja sidusime binokli majaka ukse külge, et teisedki kauneid vaateid nautida saaks. Või linnuvaatleja oma binokli kergema vaevaga kätte leiaks. Ronisime mööda kivist randa mere äärde. Seal nautisime vahuseid laineid, mis lõid plaksuga vastu kaljusid. Saime hea lõunasöögi Hofnis. Lobsteripealinn pidi see olema ja meie käidud kohas olid nood tõesti maitsvad. Jokulsarlon oli meilegi muljetavaldav, kus kulus hulk aega. Rohkem matkasime jugade juures. Nii Svartifossi kui Skogafossi juures sai käidud päris parajasti. Vaatasime Seljalandsfossi ka. Sinna sai taha minna, aga seal oli palju sitket ja libedat pori. Üks koht, mis mulle väga meeldis, oli Fjadrargljufur. Islandi kanjon. See oli veidi pärast Kirkjubärklausturit. Dyrhaloey juures meil ilmaga ei vedanud. Tuule ja tugeva saju koosmõjul sadas alt üles. Aga seal nägime lunne. Päris lähedalt ja nad ei kartnud meid. Olid teised müüri ääres varjul. No ja ringi lõpetuseks jäid kuldse ringi vaatamisväärsused. Gullfoss ja Strokkur. Viimase juurest oli poissi päris raske minema saada. Viimasel tervel päeval tutvusime Reykjavikuga. Käisime Perlanis Islandi saagade ekspositsioonil ja Blue Lagoonis. Matkasime Selatangari koha juures ka lõunarannikule, sealne laavaväli oli elamus omaette. Muljeid saime nii palju, et neid saab veel terve talv seedida:) Väga mõnus reis oli! Kahju, et me nii vähe kohal olla saime. Soovitan sinna ikka vähemalt kümneks päevaks minna. Parem veel kaheks nädalaks. Island on imeline!