Veebruari teisel poolel minek Galapagostele. Nyyd siis kysimus: kas on kellelgi tuttavaid sealkandis? Huvitab nimelt kodumajutuse voimalus. Olen selleks ajaks reisinud peaaegu 3 kuud mooda Ecuadori, Peruud ja Boliiviat ja olen veendunud, et parim voimalus tutvuda kohaliku atmosfaari ja kultuuriga on just elada kohalike juures. Voimalikult palju tahaks valtida olukordi - tule vota see tuur! Ja sattuda kymnete turistidega samasse turistiloksu, mis ei pruugi olla tegelikult oma hinda ja elamust vaart. Kohalikel on ikka paremaid soovitusi mida jagada ja mida tasuks vaadata ja mis seal salata, ka parema (odavama) hinna eest. Ja yldse, koik soovitused Galapagoste kohta on teretulnud. Loomulikult olen ammu juba lugenud labi koik, mis trip.ee-s ja googeldanud:)
Otsi lo...le omast perest. Kes sind seal nii väga ootab? Turistid pääsevad ainult koos rühma juhiga saartele ja ööbimine saarte läheduses on tavaliselt paadis (loe: lux paat, mis väga kallis...)
Kui ma oleksin tahtnud sellist vastust, siis oleksin tsiteerinud oma kysimuse teisiti. Oleme ringi reisinud siin (Louna-Ameerikas) piisavalt sellises stiilis, et oobid yhe pere juures, kes annavad sulle jargmised kontaktid, kelle juures jargmises sihtpunktis oobida. Inimesed on olnud fantastilised ja elamused head. Vaga palju toredaid tuttavaid oleme saanud. Loomulikult ei kai see paris ilma rahata, kuid summad, mis oleme maksnud on ysna tyhised. Ja ei tahtnud ma koneleda siin yldse rahast. Kuna soovitused kodumajutuste suhtes piirduvad mandriga ja ei ole yhtegi kontakti Galapagostel, siis lihtsalt kribasin siia selle kysimuse. Olen suht kursis eluga, mis toimub Galapagostel nii, et jata oma opetussonad kellegile, kes Sind suu lahti kuulab ja ara pritsi siin torva ja tatti.
No muidugi fantastilised kui pool muidu saab teiste arvel liugu lasta. Meie pidime paadis magama sest saartele pääsu eest oleks pidanud maksma mingi 200 euri. Kuidagi pool salaja õnnestus väikesel Tortuga saarel käia. Sealt pidime ruttu ära minema kuna mingid rahvuspargi politseid hakkasid meid taga ajama. Muide nende perede juures elamine seal L-Ameerikas pole üldse huvitav. Ise olin näiteks Apanecas (El Salvadoris) kohaliku keskklassi kodus. No-jah kõik ilma rahata aga midagi ise teha ei saa. Tassitakse kogu aeg ühest kohast teise nagu enne vanasti Kingisepa linna ekskursioonil. Sama jutt oli Hondurases Trujillos. Käisid nii närvide peale, et panime minema sealt. Mõtlesin ka seda, et mis te siit küsite nõu, kui igal pool käinud ja asi käpäs. Kas niisama näitamise mõttes või? Head reisu!
... on huvitavat juttu siin: http://avantyristid.blogspot.com/2010/01/rannuperspektiivide-erinevustest.html
Ise olen üldiselt seda meelt, et külastusreeglid (ja hinnad) on Galapagosel karmid põhjusega. Selleks, et turistihordide massid väiksemad hoida ja looduskaitseks raha koguda. See, kas see raha ka õigesse kohta jõuab on omaette teema. Igasugune rehepapi mängimine ja "salaja" mingites turisti jaoks mittelubatud kohtades käimine on minu meelest lihtsalt üks madal tegevus.
Arvoga ühte meelt on ka trip.ee toimetus. Seadused ja reeglid on täitmiseks.
Täna oli saunapäev. Saunas räägiti, et 1. maist pidi õlu kallimaks minema. Teadmiseks teile toimetuse mehed :-)
Läheb ka vä? Siis on ju jama. Igatsugu rehepapid ja muidu koinid peavad ju siis jälle uusi liine välja mõtlema, kuidas oma hommiku-taurused võimalikult odavalt välja klappida. Käibemaksupettus on üks variant, vbla suudab keegi ka aktsiisist hoiduda. Kõige lihtsam oleks vast lihtsalt niisama mõni pullo ära tuuritada.
Kui oled kõik läbi lugenud, oled täiesti pädev lihtsalt kohale lendama ning siis vaatama. Hostelite hinnad peamistel saartel konti ei murra ning kuhu minna mida vaadata saab suhtleja olles kohapeal kohalikega juttu puhudes kõige paremini teada. Puerto Ayoras leidub ka tuuripakkujaid aga no gracias peaks sul vast selge olema :) Edu Galapagose avastamisel!