Tegin mõned aastad tagasi päevase autoga ringi ümber Triglavi. Jalgsi sellise rännaku sooritamine on loomulikult väga suur tegu ja kindlasti äärmiselt huvitav.

Väga äge.  Aitäh jagamast!

Ise oleme just tagasiteel Sloveeniast -- me küll nii tublid ei olnud, et oleksime mitmepäevase matka ette võtnud. Tegime Dovjest ja Bohinji järve äärest päevamatku ümbruskonnas ja uudistasime niisama Sloveeniat.

Võrratu maa ning Julia Alpid on super -- madalamad kui kõrval Itaalias Dolomiidid, midagi Tatrate sarnast kuid matkamiseks ideaalsed. Ja ka ronijatele leidub samuti piisavalt radu.

Kui nüüd ilmast rääkida, siis meie programm nägi peale mägesid ette ka põgusa Ljubljana treti ning 2 päeva Budapestis -- üritame +39 kraadise päevatemperatuuriga hakkama saada rohke külma õlle ja roosa Ungari veini toel. On küll raske kuid Sloveenia ja tema ümbruskond on külastamist väärt.

Oh, väga lahe! 

Lugesin läbi ka Tjan-Šani ja Kungsledeni matkade kirjeldused. Olen samuti käinud nii Triglavis kui Teletõ kurul, Ala-Kulis ujunud ja Abiskojaure ääres sääski siunanud :) 

Kui järgmine kord Karakoli plaanid minna, siis küsi - mul on seal kontakt, kohalik ukrainlane, pakkus kõikvõimalikke turismiteenused, väga akuraatselt ja aruka hinnaga.

Sul on kõik toredasti kirjutatud ja pildistatud, emotsiooniga. 

Aitäh!

Emotsiooni nendes kirjeldustes ja piltides kahtlemata on. Suur pluss muidugi ka kaardid. Aitäh jagamast!

834arr, aitäh! Kuni jalad kannavad, matkame :) automatk on alati meil varuks, kui tervis veab alt :)

Alar, nõus, Julia Alpid on suurepärased matkamiseks, madalamad kui teised Alpid. Kaks nädalat Sloveenias... Jõudsime sisse elada ja armuda temasse (L)

tripp, aitäh! Ala-Kulis ujusin, aga 17 kraadises Bohinji järves oli külm; adrenaliin mängid rolli :)e

veigo, aitäh! Mulle meeldib ise lugeda reisipäevikuid, kus on palju pilte ja isiklikke emotsioone, ning ka kaardid. Sellepärast teen samasugust. Muud informatsiooni, näiteks ajaloolisi fakte jms võib leida vikipeediast, kirjutan vahel neist, aga väga asjakohaliselt. 

Ise meeldib oma päevikuid lugeda ka aastate pärast.

Tore, kui keegi saab endale nendest inspiratsiooni või tuletab meelde oma matku :)