Seltsimehed, asendamatuid meil ei ole :) pigem saab rääkida personaalsetest eelistusest, mille omakorda määravad senised kogemused, eelistused, põhimõtted, piirkonnad jne. Umbes nagu kas parem on iPhone või Android, Windows või Linux, Volkswagen või Toyota. Minu lemmikuks on Bradti reisijuht, vähemalt Ida-Euroopa (Serbia, Ukraina, Kaukaasia) osas olid mul sellega väga head kogemused, eelkõige mis puudutas ajalugu ja kultuuritausta. Ainuke miinus on kaardimaterjal, mis on alla igasugust arvestust, ent kui eraldi juurde osta kohalik atlas, saab sellest veast üle. Mujal reisides on eelistus RG, info on ülevaatlik ja hõlbus kasutada. LG klient olen harva, põhjuseks tema liigne populaarsus, olgugi et info esitamise osas on nad päris head.
Lisaks ingliskeelsetele reisijuhtidele võib piisava keeleoskuse puhul vaadata ka muukeelsete giidide poole, nt sakslaste Baedeker või Dumont. Ja lõpetuseks - margist olulisem on tihti ilmumisaeg, nt Eestisse reisijatele on soovitus pigem 03.2011 ilmunud RG kui 05.2009 LG. Hea ülevaate annab tavaliselt www.amazon.com, kus saab mingi riigi või piirkonna reisijuhte reastada möödunud või kavandatud ilmumisaja järgi.

Pole olemas head reisijuhti: et seda mõista piisab Eesti reisijuhtidele pilgu heitmisest, no aetakse tihti ikka sellist jama et... Eelpool mainitutele pakuks lisaks prantslaste Guide de Routard'i, oma kogemuse järgi on LP-st tublisti üle: rohkem infot, kindel garantii et pakutud ööbimis-, söögi- jm paigad on tõesti sellised nagu lubatud. Asi on vist ka selles, et Routard'i jänkid jm suurem seltskond ei loe, nii et ei lähe kohe rabelemiseks.

Meie oleme siiamaani kasutanud ka ainult LP. Samuti on suureks abiks Getting there and away, kuna tavaliselt tõsiste säästuturistidena me üritame ikka ühistransporti kasutada. Eriti on abiks see transpordi hindade osas, kuna otseloomulikult kipuvad kohalikud küsima palju suuremaid summasid turisti käest. Näiteks sõitsime indoneesias Yogijakartast Borobuduri kohaliku bussiga, LP-st lugesime, et pilet maksab 12 000 ruupiat. Meie ees istusid veel kaks paari valgeid inimesi ning sujuvalt küsis piletionu neilt 20 000 rp, kui meieni jõudis järg, raiusime aga enesekindlalt, et 12 000 rp maksab ja loomulikult oli piletionu sellega päri, kuigi proovis siiski oma õnne. Vähemalt hindade koha pealt aitab veidi orienteeruda. Ja ka kaardid on siiamaani abiks olnud, eriti kui saabud ööbussi pealt on hea näha kaardilt, kus kandis maha pannakse. Kuid samas on LP teinud nö tõsise karuteene budget reisjatele, kuna enamus mainitud ööbimiskohad ja restoranid, kohvikud, mis mainitud, on tõstnud oma hindu ikka vähemalt poole võrra. Sageli on ka asjad natuke liiga ilustatud ega kasutata reaalseid väljendeid, näiteks selle asemel, et öelda otse, et toimub korralik pähemäärimine ja müümine, mainitakse ilusasti, et abistatakse viisa tegemisel jne. Ja samuti, et mõned transpordi võimalused (eriti Bali) on täielik maffia. Kõigest hoolimata on see olnud heaks abimeheks Kagu-Aasias ja ka väga lihtne ja odav soetada uuemat väljaannet kohapeal. Teiste kohta ei oska öelda, kuna pole kokkupuudet olnud. Veel niipalju jätkuks, et oleme kuulnud mõningaid teisi rändureid soovitamas, et viska see raamat prügikasti ning räägi kohalikega, saad palju paremat infot. Julgen selles siiski kahelda, sest sageli niipalju kui meie oleme kohalikega rääkinud, siis tundub, et enamus elab oma külas ja vaevalt välja saab. Oskavad soovitada ainult niipalju, mis kuulnud kuskilt. Või siis meie kogemustest jällegi soovitavad peamisi turistikohti, äärmiselt kalleid hotelle jne, lihtsalt arvates, et see on parim osa. Vähemalt Indoneesias kohaliku soovitatud hotellid algasid 600$ öö, meie eelarveks oli nii 10$ maksimum-maksimum.:D

Inimesele, kes väga palju lugeda ei viitsi, soovitan DK Top 10 sarja. Mulle meeldib, et palju pilte on juures, saab ettekujutuse kätte. Ja sealsete juhtnööride järgi olen kõik objektid üles leidnud, mis vaja. Hea väike formaat kaasa võtmiseks.

Olen kasutanud reise planeerides nii LP kui DK teenuseid. Kuna olen telgiga matkaja tüüp (kas siis rattaga või jalgsi), siis need hotellid ja ülerahvastatud söögikohad mind ei huvita. Seega võiks öelda, et mulle läks paremini peale DK formaat - selline easy lugemine ja puudub igasugu üleuputav info, mida ma niikuinii ei vaja. Tänu rikkalikule pildimaterjalile hakkab silma ka selliseid vaatamist väärivaid paiku/rajatisi, millest muidu järsku isegi mõne km kauguselt möödudes mööda sõidaks (on sedagi juhtunud ja hiljem tagantjärgi kahetsetud).