Myanmar või siis Birma reisisoovitus

Alustuseks siis nimest, kus USA ja Suurbritannia kasutavad endiselt nime Birma. Ja Myanmaris elavad birmalased ja räägivad birma keelt. Aga sõjaväeline valitsus tahtis identiteeti muuta ja nimetas riigi Myanmariks ja keelas ränkade karistuste ähvardustel kodanikel Birma nime kasutamise. Kuna demokraatia seal on äsjane ( umbes aastast 2012)ja polegi nagu päris demokraatia veel,  siis ilmselt jääb ta Myanmariks. Sõjaväele on antud automaatselt 25% parlamendimandaatidest ja ainuõigus nimetada sisejulgeoleku ning sõjaväe juhid. Seega tsiviilvalitsus, võimalik et ka kohtuvõim, ei laiene jõuametkondadele. Pigem vastupidi.

Myanmari on võimalik jõuda rahvusvahelise lennuga, kas Yangoni (kes on ajaloo huvilised, lugenud vanu reisiraamatuid või vaadanud filme, siis Rangoon) või Mandalayse. Lennufirmad siis tuntud rahuvusvahelised või regiooni odavlennufirmad.  Isiklikult ostsin Qatar Airwaysi piletid.  Aga et mul oleks olnud mingi Birma unistus, siis seda mitte. Filme põgenikest, uudiseid jne olin näinud. Teadsin, et riigis käib endiselt sõda mitmes osariigis ning EV Välisministeerium hoiatab. Kusagilt mälusopist tuli ka meelde, et mungad protesteerisid kunagi sõjaväelise valitsuse vastu ning kusagilt veel meeldejäänud arutlus kellegi poolt, et mungad on koormaks riigile.
Natuke vaatasime ja pidasime nõu ning otsustasime, et ostame kogu Myanmari reisi sisse. Alates lennujaamast väljumisest kuni tagasilennuni. Tundus kuidagi väga mõistlik ja rahaliselt vähem koormavam (nüüd üks tuttav on 2019 jaanuaris minemas ning meil on väike võistlus, kes siis ikkagi võidab- kas mina sisseostes või tema omal käel).
Igal juhul olen mina väga rahul, firma oli suurepärane. Erinevad giidid erinevates kohtades erineva maailma nägemisega ning arvamisega erinevast soost ja vanusega. Kokku siis 4 giidi. Olime kohal 2 nädalat, neli siselendu ja viis eri paika. Tuhandeid pagoode, templeid ja stuupasid. Kui Ngapali Beachil rannapuhkust veetsin, siis vaatasin palju antud hotell booking.com-is saada oleks olnud ning see oleks olnud ca 100 eurot ööpäev kallim, kui kohalikult reisbüroost paketis oli.

- Myanmar on fantaatiline budistlik maa, kõige fanaatilisem
- Annetamine on kõige kergem indulgentsi ostmine, aeg ajalt tundub et kui tekib vaba raha, siis ostavad nad järjekordse kuldlehe, mille buddhale peale kleebivad

-Nad koguvad pidevalt raha järjekordse pagoodi, stuupa või templi ehitamiseks (oma olemuselt on muidugi kõik pagoodid)
- Raha vedeleb kastides (inflatsioon on ca 20% sel aastal) ning sellega peaks midagi mõistlikku peale hakkama enne kui väärtuse kaotab
- Buddha kujud on kleebitud kullast muutunud pallikujuliseks, templid on ülirikkad ja seisev kuld ei anna rahvamajandusele midagi juurde
- Munki ja nunne on miljoneid, kuid  kuna annetamine on nii populaarne, siis annetajad ootavad järjekorras et munkadele näiteks lõunasöök välja teha. Populaarsemates templites saab ennast annetamisjärjekorda panda aastaks 2020.
- Keegi ei jaksa ehitatud pagoode ja stuupasid korras hoida, need lagunevad. Uusi ehitakse juurde.  Vanu restaureeritakse kuidas juhtub ja on juba juhtunud, UNESCO keeldub tervet Baganit näiteks maailmapärandisse võtmast

- Shwedagon Pagoda Yangonis on ülilahe, viimasel päeval enne tagasilendu lihtsalt istusime seal õhtul tunde ja nautisime
- Kindlasti tasub teha jalutuskäik Yangoni kesklinnas
- Bagan on ülikihvt, seda ei saagi kirjeldada, seda peab nägema ning tunnetama. Meie giid juhtus olema endine munk ja ta rääkis hästi
- Mandalay on lahe 
- Inle lake on teistsugune, näha tuhandeid hektareid peenraid (valdav tomat) järvel ujumas, on võimas. Või siis sadu paate mööda järve uhamas, nagu motorollereid Vietnamis (ka mujal Aasias)
- Myanmaris on täna veel midagi algupärasemat, mis mujal Aasias on juba kadunud, veel ei ole turistid inimesi ära rikkunud ega imelikke mõtteid pähe toppinud, veel ei küsita iga tegevuse eest raha nagu võib kohata "mustas Aafrikas"
- küll aga on turistid (ilmselt nn. lääneturistid) selgeks teinud, et liiga" hot " toit on halb. Seetõttu on vaatamisväärtuste juures restoranid, kus pakutakse maitsetut toitu turistile. Tasub tegelikult hoiduda sellistest kohtadest ning süüa kohalikega koos, et kogu maitsenüanss kätte saada. Nagunii söögikohad väga steriilsed välja ei näe, aga meie kõhuhaigustest pääsesime
- Ngapali Beachil tasub ikkagi võtta teest mere poole jääv hotell
- Kui oled valinud hotelli, kus lähedal ei ole teisi söögikohti, siis hinnad tõusevad ülemõistuse lakke. 
- Kliima on väga erinev, Myanmar on suurem kui ükskõik milline Euroopa riik (va. Venemaa). Üldiselt käivad turistid cool seasonil novembrist- veebruarini või siis ka vihmaperioodil juuli-oktoober. Kuumal perioodil on ilmselgelt liiga palav.
- Natukene muretsesin, et ei tarbinud malaaria vältimiseks abivahendeid aga tundub, et sain hakkama. Ngapali Beachil oli sääski üsna tüütavalt, ka Inle järve ääres.
- Madusid oli ka, nägin 2  nädala jooksul kolme aga see pidi kohalike arvates õnne tooma.

Kokkuvõtvalt saan väita, et Myanmar on üks fantastilisemaid paiku, kus ma olen käinud. Teistsugune ja mõnus. Kuna paljud linnadesse sisse- ja läbisõidud on tasulised (2 dollarit, 5 dollarit ja nägin ka 10 dollarit), nagu ka vaatamisväärtustesse pääsemine, siis säästueelarvega seljakotirändajale on Myanmar ilmselt kallis. Eriti kallis on Bagani piirkond. 


hästi kirjutatud! piki veel ka mõned teemasse pildid sisu vahele ;)

Ei saa hakkama pildiga. Ma katsetan seda veel :)

Baganit täiega soovitan.


Aasia kohta on tõesti Myanmar tõesti kallis. Samas näiteks Lõuna-Ameerikast ikka odavam...

Nõus kirjutisega.

Lühidalt, kõik jooksevad Balile hingestatust otsma ja see on hoopis Birmas.
Kahjuks on hetkel meedias liigub selllist infot,et paljud kardavad sinna reisida.
Enda kogemus oli pigem väga turvaline.
Muideks neil on väga hea vein ;)
Soovitan, midagi hingele.

No Bali on rannas lebotamiseks, Myanmar templite uurimiseks. Täitsa erinevad kohad. Bali templid on ikka väga lahjad.


Ahjaa, Bali on kallim ka, kui Bagan, minu kogemuse järgi vähemalt.


Käisime mõned aastad tagasi Myanmaris . Peale paari nädalast templite külastamist puhkasime Ngwe Saung Beachil. Tõeline paradiisirand. Ja hinnad olid tõesti odavamad kui Balil.

Kiidan ka Myanmari

Rannas olime küll Ngapalis
Sellist külalislahkust kohtab harva
Teisi seljakotituriste oli vähe ja linnades ja külades olime eranditult köikide möödujate ja istujate huviobjektiks
Tösi küll,  vältisime suuri hotelle ja turistikaid kohti.