Saabusin mõni nädal tagasi ida aafrika ringreisilt ja kuna Burundi kohal on siin täiesti tühi leht, siis panen mõned oma käigud siia ülesse.

RIIKI SISENEMINE: Rwandast Bussid Rwanda pealinnast Kigalist sõidavad 7 tunniga Bujumburasse. See on lihtsaim, kiireim ja ohutuim viis. Makseb see sõit 10000 Burundi franci (~100kr.) ja väljuvad naq seal mandril ikka väga vara hommikul. Kuna tihtipeale saabutakse tegelikult Burundi pealinna alles pimedas, siis üritasin olla kaval ja sõidsin eelmisel päeval lõuna Rwanda viimasesse suurde linna Butaresse, lootes järgmisel hommikul varakult piirile minna. Kahjuks ükski transport piirini ei vii ja ka Burundi poole peal ei pidand olema võimalik kohalikega edasi saada. Seega tuli mul Kigalist väljasõitev buss ikkagi ära oodata.

Tamzaaniast Bujumburast otse piirile tegelikult bussid ei viigi. Sõidavad nad viimasesse linna Makambasse (5500BF=55kr, umbes lõunaks kohal), kust saab ka väljumistempli passi. Edasi tuleb võtta takso, et jõuda Tanzaania piirile. Mina leppisin kohe Bujumburas bussijuhiga kokku, et väikese raha eest viiks ta mind piirile ära. Ei olnud probleeme. Piiril läheb suhteliselt kiiresti. Küsiti 30$ dollarit (transiit viisa 14päeva) ja kollapalavku vaksiini passi (oli olemas aga tegelikult ei näidanud). Edaspidine on juba paras õudusnenägu. Kui ei vea tuleb oodata pikalt kuni 14 kohaline väike minibuss inimestest täis topitakse (ohtlikult täis). Bussis oli siis sellel päeval 22 inimest. Uks kinni ei käinud ja kuna iga cm bussist oli ära kasutatud pidi üks tüüp ülakehaga bussi aknast väljas olema. Klaustrofoobia põdejatele ei soovita. Raamatute järgi kulub 50km distansi läbimiseks Kigomasse 2,5h kuna puuduvad teed. Meie bussil läks poolel teel päris pahasti kuna vihma hakkas sadama ja niigi olematud teed täitsa ära kadusid. Kahjuks oli see Tanzaania piirkond just suhteliselt künklik ja iga mägi mis bussile vastu tuli oli paras katsumus. Rahvas aeti bussist välja (ka naised lastega) ja mäest ülesse pidime me bussi lükkama muidugi ise. Ja nii iga kord. Peagi avastasin, et mudase tee tõttu minu ja kohalike nahavärvil vahet teha polnud võimalik. Vahepeal muidugi sai ka kütus otsa (ootasime tunnikese enne kui keegi kohalik mopeediga möödus ja meie bussijuhi esimesse asulasse kanistri järele viis), korra läks ka buss katki ja pikalt hoidsid kinni ka erinevad politsei kontrollpunktid kes igasuguseid trahve kirjutada tahtsid. Kigomasse jõudsime alles päris õhtul. Igaksjuhuks mainin ikka ära, et kõik kes sinna kanti satuvad kõvasti aega varuksid, sest Kigomast välja saada on ka paras piin. Laev Zambiasse väljub korra nädalas ja et piletimüüale peale sattuda peab päevas mitu korda sadamasse jalutama ja õnne paluma. Maad mööda lõunasse busse ei lähe ja ka kuvial perioodil on mingid džiibid sinna väga harudlased. Põhja poole väljuvad bussid paar korda nädalas ja teede puudumise tõttu on see täielik piin ja aja raiskamine. Läände (nt. pealiinna jõudmiseks) minekuks on ainus võimaluseks rong. Tanzaania raudtee ametliku kodulehte ma siia ülesse ei pane kuna selle ajakava järgi rongid ei sõida. LP arvab, et 5 korda nädalas peaks rong väljuma, kuid mina pidin ootama 3 tühja päeva seda. Kellaaega öelda keegi ei osanud, niiet tuleb igaksjuhuks varakult hakata aegajalt raudteejaamas vaatamas käima. Kella 2 ajal päeval oli raudteejaam juba paksult rahvast täis ja usun, et kohapealt või samal päeval piletit saada pole võimalik. Rong Taborasse väljus hiisõhtul. Laeva Bujumburast Kigomasse sellel hetkel ei väljunud, kuid kaubalaevad pidid inimesi peale võtma küll. Eks peab ise nurumas käima sadamas, kuid ega seal väga tihe liiklus ei pidanud olema.

VIISA: Saab probleemideta piirilt. 40$ ühe kuu eest ja 20$ 3 päeva eest. Dollarites odavam maksta, sest muidu saad väga väga kehva kursiga. Võimalusel oleks hea kohe ära maksta, sest kui bussil on kiire võivad nad ka sind lihtsalt mööda lasta ja siis pead minema mingi paberiga pealinna kuhugi kontorisse maksma. Piiril antakse ka mingi paberilipik kaasa mis tuleb kindlasti alles hoida. Kui ära kaotad pidi tekkima huvitav situatsioon väljumisel piiril :)

OHUTUS: Alles hiljuti üle kümne aasta verises kodusõjas olnud riigis on rahu väga noor. Hetkel tundub, et ükski rühmitus enam riigi vastu aktiivselt ei sõdi, kuid mitmeid piirkondi väljaspool pealinna peetakse tursitile veel ohtlikuks. Enne riiki sisenemist tuleb ära teha väga kõva eeltöö, sest aafrikas võib kõik muutuda väga kiiresti. Bujumbura pidi olema ohtlikum linn kui Kampala või Kigali, kuid mitte päris Nairobi. Pimedas tuleb võtta takso, kuna siis pidid gängid välja ilmuma ja röövid on sagedased. Päevasel ajal keegi sind ei tülita ja kuna ÜRO sõdurite arv on väga suur, siis küllaltki ohutu.

VAATAMISVÄÄRSUSED: Esimese asjana oleks soovitav minna Bujumburas asuvasse turisti info punkti. Sealt on võimalik saada igasugu kaarte ja inglise keelseid vastuseid oma küsimustele. *Avatud on ainult üks rahvuspark. Parc National de la Rusizi. Asub ta 11km Bujumburast väljas ja kohale saab sinna Gatumbasse mineva minibussiga (450BF=5kr.) pealinna turult. Täpselt enne Gatumba silti hüppa maha ja üle tee on pisike viide. Kui näed silti "Attention crocodiles" siis tead, et oled kohal :) Teine võimalus on minna Saga Beachi teele ja hakata sealt jalutama. Võid kindel olla, et keegi su peale võtab, kuid tasuta hääletada aafrikas pole võimalik. Sissepääs "rahvusparki" maksab 3000BF = 30kr, giid ja relvastatud turvamees on ka selle summa sees. Edasi tuleb kuni pool tundi jalutamist rohtu kasvand teel, mille käigus sa kuidagi peast ikka ära ei saa rahvuspargi ees olevat silti. Ei kujuta ette küll mida see relvastatud turvamees minu kaitseks teinud oleks, kui krokotilli lõugade vahele oleksin astunud. Järve ääres saab näha erinevaid linde, paari jõehobu ja krokotilli. *Musee Vivant. Tegelikult ükski muuseum külastamist väärt ei ole, kuid see koht on rohkem naq väike loomaaed. Saab näha erinevaid mürgimadusid pärast mida enam teeääres nii rahulikult võimalik jalutada ei ole. ~ 30 kr. eest saad ka kameeleoneid, merisigu või hamstreid erinevatele madudele ja krokotillidele sööta. *Saga beach. Väidetavalt aafrika parimad rannad. Ilus on küll ja võib leida ka päris korralike hotelle ja ranna baare, kuid need kõik on inimtühjad. Nädalavahetusel pidid kohalikud puhkama tulema ja siis väidetavalt kõik kohad täis.

RAHA: 1BF=0.01EEK Kohaeal olemine suhteliselt kulukas. Tuleb arvestada suurema summaga, kui naaber riikides. Põhjuseks ÜRO väed kes on nõudluse ja hinnad ülesse ajanud.

ÖÖBIMINE: Suurim kulu allikas. Ainuke odav hotell oli Hotel Le Doyen (10000BF=100kr), kuid Thorn Trees väidetakse, et see nüüd kinni. Ise nägin küll selle suurt silti, kuid kahjuks alles lahkudes ja ei olnud võimalik uurima minna. Turisti infopunktist antakse soovitusi ja kuna neil endal tuttavad igalpool sees, siis küsimise korral võib ka allahindlust saada. Mina maksin 20$ koha eest kaheses toas Saga beachil. Ega odavamat võimalust arvatavasti naljalt ei leia.

ÜLDINE MULJE: Kui veel 2 aasta tagune LP väitis, et võid kindel olla, et oled ainuke turist selles riigis, siis usun, et enam päris nii ei ole. Kohalikud mainisid ka, et juba on liikumist näha seal natuke. Endal mul seal veedetud ajal probleeme ei tekkinud ja kordagi ei tundnud, et oleksin ohus olnud. Kohalikud on abivalmis ja hätta ei jätä. Tuleb ainult mõistus töökorras hoida ja mitte päris hulljulgeks minna.

Kui tekib küsimusi, siis vastan ja aitan hea meelega…