Veidi ajendatuna Poola autoreisi teemast - mis on teie hinnangul praegu odavaim riik reisimiseks nii Euroopas kui maailmas tervikuna? Loomulikult on olemas erinevad statistilised edetabelid, kuid vähemalt minu kogemuse järgi on nende järeldused ning pingeread natuke nii ja naa. Aga silmas pidades kuldset nelikut -söök-jook, hotell, kütus, vaatamisväärsuste piletid, mis on teie arvamus?
Loomulikult on suuremates riikides eri paikades erinev hinnatase ja suurlinnad ning turismimagnetid on erikaasused ehk Pariis on reeglina kallim kui Dijon ning München kulukam kui Koblenz ning suvise Dubrovniku hinnataset ei saa tervele Horvaatiale laiendada, aga mingi üldistuse saab siiski teha.
Minu enda kogemuse järgi oli varem odavaim Euroopas Ukraina. Praeguses olukorras ilmselt vist Poola ja/või Ungari. Bulgaarias ei ole lihtsalt väga kaua käinud. Maailmamastaabis ei oska suuremaid järeldusi teha. Rohkem ja kogenenumad kindlasti palju targemad. Erinevate inimeste kogemusi kuuldes kõrvu enim jäänud Kambodža või Laos. Mõned maininud ka India teatud piirkondi (mitte loomulikult Delhi või Mumbai)
Kui rääkida nn läänelikust standardist, mis kohe teema alguses välja toodi, siis selles osas olen täheldanud, et paljudes riikides/piirkondades, mis on odavad või (Eesti hindadega võrreldes) väga odavad, on hea majutus reeglina kallis. Enda kogemuste põhjal võin tuua mõned näited.
1. Ukraina, Kiiev, 2018.a oktoober. Hilton ja muud analoogse tasemega hotellid olid nii 250 – 320 €/öö. Olime suurema seltskonnaga, võtsime kaks korterit. Korterite hinnad olid ok, aga kindlasti mitte odavad, ütleks, et sellised tavalised Tallinna hinnad.
2. India, Goa, 2018. a veebruar. Kui ma polnud veel otsustanud, mis konkreetses piirkonnas ööbida, hakkasin vaatasin bookingust hotelle ja panin otsingusse asukohaks vaid Goa. Seejärel lisasin juurde filtrid nagu: 5*, mere ääres, keskmine hinne vähemalt 8. Need hinnad, mis vastu vaatasid, olid ikka päris jubedad. Ka lihtsamad 4* hotellid olid suht kallid. Pärast mõningast kodutööd valisin ööbimiseks Palolemi ranna, aga kuna seal hotelle polnudki, siis sai ööbitud ranna ääres lihtsas bangalos (mis hooajaks püsti pannakse ja hooaja lõpus maha võetakse). See ei olnud kallis, kuid odav ka ei olnud.
3. Gruusia, Batumi, 2023.a september. Tahtsin hotelli, mis oleks mere ääres ning kus oleks ka bassein ja spaa (kuna septembris võib seal korralikult sadada, siis tahtsin, et jääks variant halva ilma korral mõnusalt lebotada). Valisin Sheratoni, mis oli hommikusöögiga 260 €/öö. Radisson oli nt üldse üle 300€/öö. Seda siis piirkonnas, kus keskmine netopalk jääb alla 500€ kuus. Kuid erinevat Kiievist ja Goast oli seal võimalik ka väga odavalt (ca 40€/öö) igati korralik koht saada.
Midagi üllatavat selles iseenesest pole. Kui tegu pole väljakujunenud turismipiirkonnaga ja häid hotelle on vähe, siis pole ka erilist konkurentsi, mis omakorda võimaldabki selliseid hindu küsida. Nii eeltoodud näidete puhul, kui ka muude kogemuste põhjal, julgen väita, et paljudes taolistes piirkondades ei ole ka seda „kuldset keskmist“, mida valida. Suurem osa kohtadest on pigem tagasihoidlikumad ja need kohad võivad maksta vähe. Aga nii kui tahad juba kasvõi veidi paremat/mugavamat kohta, siis läheb hind kohe täiesti teise äärmusesse st hind ei ole odavama kohaga võrreldes mitte kahekordne, vaid pigem vähemalt viiekordne. Ja neid kohti, mis oleks odavmatest kohtadest vähe paremad, kuid mis maksaks a la 2-3x rohkem, neid nagu polegi.
Suhteliselt hiljuti Kairos käinuna ütleksin, et ka seal on eluolu suhteliselt odav. Suhteliselt seetõttu, et mõnda turismilõksu ikka satud või turistihinda lõpuks ikka maksad. Aga needki olid tegelikult talutavad kuigi maksid ehk kahekordset tegelikku hinda.
Laias laastus võibki öelda, et kallis oli vaid püramiidide külastus, muu oli odav.
Aga hindade odavuse osas oli kõige meeldejäävamaks taksohinnad ja seda Uberiga (Bolti kasutatakse harvem). Näiteks 3-4 EUR lennujaamast linna on hind mis tagantjärgi tundub uskumatuna küll.
Aga loomulikult valitseb sealgi turumajandus oma kõige ehedamal kujul ning kui näiteks Cave Church'ist soovid õhtul linna tagasi sõita, siis Uber ega Bolt sinna reeglina ei tule (sinna pääsemiseks pead läbima ka kitsaste tänavatega Garbage City) ning pead kohapealt takso võtma. Ja nende hinnad enam nii soodsad pole, aga ega olgem ausad 5-6 EUR ringis taksosõit ka just kallis pole.
Igal juhul väga kõva konkurentsi pakub Kõrgõzstan. Kolme euroga võib Bishkekis juba korralikku söögikohta sisse jalutada, nii seitsme euroga saab söönuks paremat sorti restoranis. Väiksemates kohtades on sellistes einealua tüüpi kohtades söömine muidugi veel odavam, aga toit korralik igal pool. Transport on odav, majutus samuti.
Issõk-Kul on täpselt sama mõttetult üles haibitud järv nagu Sevan Armeenias. Jah, vaateid mägedele on, aga that's it. Kuhugi mägedesse minekuks oli mais veel selgelt vara. Aga söök Kõrgõzstanis üllatas väga positiivses võtmes, eriti supid. Issõk-Kuli ääres Karakolis oli menüüs sisuliselt kõik toit 2€. Lihtsalt valida tuli nende hulgast, mida parasjagu oli.
Ok, et siis umbes nagu Bled, mis kena aga samas ka ei midagi väga erilist.
Aga peab siis Kõrgõzstani plaani võtma!
Mäletan, et kunagi ütles üks tuttav, kes seal parajasti elas ja töötas, et kui mitte just tema juures tasuta peatuda, siis muidu saab öömaja 7 euroga, jurtas!
Kairo osas veel niipalju, et mõned sealsed supid olid ootamatult head ja sõltuvalt kohast maksid reeglina mitte enam kui 1-2 eurot. Sealjuures toitvam (orzo) oli reeglina enamasti hinnaskaalas 1-1,5 EUR. Ja need maitsesid lisaks hästi!
