Orava loss versus Karlśtejini loss

Kumba võtta,kumba jätta?
Lastega mõlemasse rünnata pole vist mõtet.
Tean,et mõlemad asuva mäe otsas,mõlemast avaneb suurepärane vaade,mõlemasse lastakse sisse koos mingi grupiga,eesti keelset giidi kummaskis loota pole mõtet,Oravas on hoitud Slovakkia kroonijuveele ja Karlśtejinis Tśehhi omi.
Niisiis,kumba eelistada?

Olen käinud Orava lossis. Väga väga lahe oli. Selline muinasjutulossi moodi. Lastele kindlasti meeldib.

Olen mõlemas käinud ja Karstein on uhkem (seal on küll ka rohkem rahvast, aga mitte liiga), niiet kui valid, siis see, aga Oravas käi mõni teine kord kindlasti, sest Orava loss on ka võimas.

Kas tõesti ainult kaks inimest võtavad vaevaks vastata?
Nojah,ega see pole Egiptus,Türgi ega Costamisiganes...
Tänud Teile väikemüü ja reisimees!

Kevadel külastasime Orava lossi. Olen suht pessimist, ainult selle lossi pärast ei tasu kohe kindlasti ennast nii kaugele vedada. Meelde jäi ainult skandaal mille seal põhjustasime. Mingil põhjusel giid avab eespool olevaid uksi võtmega ja sulgeb tahapoole jäävaid. Kuna me otsustasime kõige kõrgemal korrusel natuke ümbrust vaadata, oli ülejäänud grupp rõõmsalt minema juhatatud ja meie puudumist märgati alles hiljem. See oli midagi sellist, mis pani giidi esimest korda inglise keeles rääkima. Lossi sisu nagu tavaline koduloo muuseum.

See mulle juba meeldib!
Kas Meelis K käis seal eesti grupiga või üldisega?

Mul on mingi ettekujutus mõlemast lossist. Asi selles, et Karlsteinis käisin ammu ja veidi ebaõnnestunult, sest lossis oli remont ja suurem osa sellest oli kinni. Ometigi jäi lossist meeldiv mulje. Eriti meeldis mulle lossi ümbrus, see vaikne melu parkimisplatsi ümbruses ja lossi juurde viival teel. Orava lossi külastus jäi nüüd juunikuusse. Loss on võimas ja vaatamist väärt, aga kas sinna sisse tasub minna ... Omapead ja omas tempos oleks kindlasti põnev, aga see pole võimalik. Tõepoolest avab ja lukustab giid seal pidevalt uksi ja räägib eestlastele arusaamatut keelt. Meilt küll küsiti, kas saksa keelt mõikame, aga olime kõik "ingliskeelsed." Ma ei kujuta ette, kuidas giid oleks ühildanud kohalikus keeles kõnelmise ja saksa keele, kui me seda oleksime osanud. Ekskursioon lossis kestis poolteist tundi ( võib-olla veidi rohkem ) ja meie kõik, vanuses 10-57, olime väsinud ja tüdinenud. Samal ajal on kogu Orava kant ilus ja põnevaid ettevõtmisi seal jaguks. Kui teha põhjalik kodutöö ja panna põhirõhk mitte lossile, vaid laevasõidule Orava saarele, parvetamisele ja muudele asjadele, siis oleks vist Orava lossi lähikonnas rohkem toimetamist.

Mu hinnang võib-olla palju kaasa ei aita, kuna olen mõlemat näinud, kuid ei ole mõlemas käinud. :) Point siis selles, et Orava nägin ära, kuid Karlštejni jõudsime ühel esmaspäevasel päeval, mil loss on kinni.
Niisiis oskan kommenteerida ainult Oravat. Mulle meeldis. Orava on selline väikene mägikülake ühe kärestikulise jõe kaldal. Kõrgel selle kohal kõrgub siis kindlus. Kindluses pakutakse veidi slovakkide kultuuri, kulbiga nende ajalugu ja ämbriga kauneid vaateid ümbruskonnale. Ma ei kahetse, et sinna läksin ja tegelikult ka Oraval ööd veetsin.
Kuna Karlstejn on vahetult Praha külje alla, siis on see vast rohkem turistikoht. Samas on Karlštejn ka suurem ja imposantsem.
Mul aga tekkis Euroopa kaarti vaadates selline küsimus, et millest selline valik? Orava ja Karlštejni vahe on päris suur, kas sõidate sinnakanti ainult eesmärgiga ühte nendest kindlustest näha? Mõlema vaatamisväärsuse lähedal on tegelikult nii mõndagi muud teha, kuid tegevused väga erinevad. Orava lähedal on suurepärased võimalused mägedes matkamiseks ja Slovakkia kauni looduse nautimiseks ning Karlštejni lähedal on suur turistide meka Praha.

Selgituseks niipalju, et ma ei ole eriline muuseumide ja ehitiste( mis üldjuhul taanduvad kirikuteks )fänn. Midagi taolise leidmiseks ei pea kaks päeva läbi Eesti, Läti. Leedu ja Poola kihutama. Orava lossi tipust on tõesti ilus vaade aga mina isiklikult oleks tahtnud seda nautida, mitte korra vaadata. Olime seal metsikult ja sellepärast saime sisse suvalistest külastajatest koosneva grupiga peale 1,5 tunnist ootamist. Kui on kindel plaan vaadata just losse siis edasine ei paku huvi. Ise soovitaksin parem külastada Slovakia ja ( või) Tsehhi koopaid. See on midagi sellist mida meil kohe kindlasti ei näe ja sinnajõudmisega ja sel olemisaga näeb ka kaunist mägist loodust ( mida jälle siinkandis kohe mitte ei ole ). Ja kui ringivaadata eriline soov võib Orava lossi lähedal olevates Kõrg Tatrates lasta ennast mäkke vedada. Loomulikult võimalikult hommikul ja ilusa ilmaga. Ja kui sinna minna kesksuvel siis peab arvestama , et nii mõnesgi kohas on järel ainult seisukohad. Aga need ainult minu arvamused.

Kuna ööbisime Oraval ja läksime lossi vaatama esimese grupiga, siis järjekorras ootama ei pidanud (oli augustikuu), samas alla tulles oli tõesti juba arvestatav saba.
Samuti ei tundnud me ka seda, et hullult kiirustati ja midagi vaatamata jäi. Uksi küll lukustati, kuid alles siis kui kõik olid oma ringi ära teinud. Ning ka tipus oli piisavalt aega olla. Ilmselt sõltub see siis sellest giidist, kes parajasti gruppi veab.

Kui juba koobaste peale jutt läks, siis soovitan samuti Slovakkias olles see ekskursioon ära teha. Poolteist tundi mäe sees annab paraja elamuse :)

Minagi olen käinud mõlemas. Mina fännan vanu losse ja üldse ehitisi (laiemalt arhitektuuri)väga. Aga mulle jättis sügava mulje ka mõlemas kohas lossi ümber olev külamiljöö. Orava loss ise oli väiksem, kuid mäe otsas sedasi, et jättis eemalt lähenedes võimsama mulje. Giidiga igatahes meil vedas, kuigi olime omal käel perega reisijad ja laps alla kooli. Meie valisime endale inglisekeelse giidimise ja inimesena oli giid väga vahva. Saime küsida, mis rohkem huvi pakkus ja eelkõige oli väljapanek tõepoolest selline koduloomuuseumi moodi. Taga ei kihutanud meid keegi, kõike oli aega vaadata. Eriti pilkupüüdev oli suur rahvariiete kollektsioon. Aga mina ei olnudki varem Slovakkiast ja Tatratest ning sealsest eluolust ning kultuurist nii head ülevaadet saanud. (Ma ei olnud mitte esmakordselt selles piirkonnas tookord.) Mäletan, et meiegi ööbisime kusagil Orava lähedal ja mulle väga meeldis seal lossi all olev küla. See oli nii ehe!

Nüüd Karlstejin! See on kompleksina suurem, kuid asetseb mäenukkide vahel selliselt, et kaugelt näha ei oleks. Hoonena ehk huvitavam, kuid minu mälestustes on eksponeeritud väljapanek justkui tagasihoidlikum. Seal oli ka väga põnev küla lossi all jõekese ääres. Küla oli märksa rohkem turistidele orienteeritud, kuna asukoht Praha lähistel eeldab seda. Söögikohad olid mõnusad, kust avanes vaade lossile ja sealne askeldav elukene oli just parajalt rahvarohke ja mõnus, mitte ülerahvastatud.

Kui koobastega ei ole varasemalt tutvust tehtud, siis kindlasti on see väga lahe kogemus. Need on ikka suured koopad, nagu saalid. Ka seal on giiditeenus ja mitte eestikeelne, kuid lastele pole see just väga oluline. Vaadata ja ahhetada on niigi küll. Põhimõtteliselt on kahte tüüpi koopaid seal - jääkoopad ja liivakivikoopad. Olen käinud mõlemates. Liivakivikoopaid on maailmas rohkemates kohtades, jääkoopas olen käinud vaid Slovakkias. Ma arvasin alguses, et see ehk on vähem huvipakkuv, kuid oli vägagi põnev ning hoopis teistsugune, kui need stalaktiidikoopad.
Teadmiseks, koopas on temperatuur alati umbes +4C, kuigi väljas võib olla +27C. Ühes koopas ringkäiguks kulub oma paar tundi ära. Alati ei saa autoga just koopasuu ette ja kõigepealt on pool kilti loodusrada kuni sissepääsuni. Tavaliselt on koopad piletiga.

Head reisi, loodan et aitasin kellelgi omi valikuid teha.

kõigile,kes on võtnud aega vastamiseks.Eriti Sulle Myrjam!
Ei kavatse sõita 2 päeva läbi Poola ainult arhitektuuri (kirikute ja losside) pärast.Plaanis on pikem sõit Slovakkiasse ja Tśehhi.Esialgu oli kavas Orava loss,kuid ühe kirjavahetuse käigus hakkas rõhk langema Karlśtejinile.Siis otsustasingi tripist infot juurde hankida.

Veel soovituseks, kui Slovakkia plaanis: Slovenski Raj (ei mäleta täpset kirjapilti). See tõlkes Slovakkia paradiis on paradiis tõepoolest, sest loodus on imeilus ja väga vaheldusrikas. See on selline suur rahvuspark, kus on palju erineva raskusastme matkaradu ja erineva pikkusega. Sisenemiskohti on ka mitmeid. Ise veetsime ühe päeva seal matkates, kuid see kokku on palju suurem.
See siis looduse nautlemise poole pealt, mitte arhitektuur!