Ka pilte või blogi pole kuskil üleval?:) Ja kuidas seal turvalisusega? Kas kartma peaks madusid, putukaid, kõhuhädasid või hoopis kohalike võimalikku agressiivsust? Millist toitu peaks proovima ja mida vältima? Kas tekkis tunne, et tahaks sinna pikemaks ajaks pesitsema jääda? Kuna sihtkoht nii eksootiline, siis igasugune värske info on teretulnud.

Hetkel veel ei ole jõudnud midagi üles panna.

Kartmise kohea pealt on asjad nii ja naa. Kõhuhädasid meist 5st ei saanud keegi kuigi sõime kõikvõimalikes kohtdas. Nii kohalike kodudes kui söögikohtades. Madusid väga ei näinud ja kohalikud ei hirmutanud nendega ka. Putukatest sai üks meist kannatada ja pidi arsti juures käima üks. Ära söödud saime me kõik ja ikka nii, et terve keha kuplasid täis. Üks huvitavamaid putukaid siis sunfly. See siis väiksem kui meie äädika kärbes ja ei osanud karta seda. Need siis lendasid päise päeva ajal kehale ja ohtu aimamata imesid verd nii, et keha punne täis.

Toidust siis võiks ära proovida saago puu, mida nad seal söövad. Muud väga eksootilist ei kohanud. Kui välja jätta kohalikud kalad ja krokodillid muidugi.

Kohalike agresiivsusega kummalised lood. Linnas majad tarastatud, okastraati täis ja turvamehed valvamas. Autodel samuti turva võred ees. Õhtul välja minnes peremees ei taha lubada üksi välja vaid pakub turvameest kaasa ja ütleb, et palju bandiite ja purjus inimesed agresiivsed. Meie keeldumise peale vaadatakse hämminguga kuidas me välja jalutame. Aga linna peal öösel kõik vastu tuljad soovivad head ööd jne. Igal juhul meil probleeme polnud aga midagi peab selle põhjuseks olema kui nii palju kardetakse.

Üks huvitav seik muidugi, mis teeb selle koha natuke ettearvamatuks ja mida ma pole kunagi kogenud ei korduvatel aafrika reisidel ega lõuna ameerikas. Sõitsime siis bussiga Gorokast mere äärde Madangi koos bussitäie kohalikega ja rääksime nendega juttu. Kuskil poole peal jäsku muutusid inimesed närviliseks, kästi aknad kinni panna ja fotokad ära peita, et tuleb road block. Jõudsime siis küll kus buss peatati kinni, sisse astusid söega mustaks värvitud väga agresiivsed mehed, matsteeted-vibud käes. Hakkasid siis ükshaaval küsima kohalikelt, mis hõimust keegi on, karjustid ja kisasid ja olid ikka väga tigedad. Leidmata õige hõimu liikmeid lasid nad vastumeelselt bussi liikuma. Loomulikult kuulus asja juurde altkäemaks. Hiljem uurisin meie ees istunud erariietes politseinikult ja ta naiselt, et milles probleem oli. Ja tuli välja, et üks mägedehõimu liige oli tapnud nende hõimu õpetaja ära (õpetaja on seal väga austatud tegelane) ja nüüd nad otsivad selle mägede hõimu liikmeid, et need omakorda veritasuks ära tappa. Tundub natuke uskumatu aga pärast ajalehest lugedes olid nad ikkagi 3 mägilast kätte saanud ja need nüüd teadmata kadunud. Küsimusele, et miks politsei vahele ei lähe tuli vastus, et nad peavad ise probleemi lahendama ja maksma õpetaja eest tasu. Siis arvas ta, et see on 1000 siga (mis seal on ka osaliselt raha eest) ja 150.000kinat (48.000eur).

Selline lugu siis, mis viis mõtted sellele, et midagi nagu on väga teistmoodi seal.

Muidu väga lahe koht, loodus fantastiline, lapsest vanurini räägivad inglise keelt, ilusad rannad, suitsu välja ajav vulkaan ja kirev hõimuelu. Super reis ja sihtkoht!

Püüame vaikselt planeerida oma järgmise suve "pikka reisi" ja Fidžilt edasiliikumiseks üks võimalik sihtkoht on Port Moresby ja Paapua Uus-Guinea (PNG). Väikese eeltöö tulemusena tuvastasime, et:

• majutus Port Moresbys on päris kallis (al ca 150 eur/öö)
• siselennud on väga kallis (Port Moresbyst Trobriand saartele edasi-tagasi ca 300 eur)
• Indoneesia poole peale saamine võimalik ainult ühest piiripunktist
• Vanimo linna, mille lähedal on piiripunkt, saab kas Port Moresbyst lennates (ca 300 eur /suund) või Wewaki linnast teoreetiliselt maismaad ja merd mööda sõites. Aga kas sealt tegelikult ikka saab sõita, pole kindel (laevad käivad 1x nädalas / kahe nädala tagant; maismaad mööda ei pruugi pääseda)

Ühelt poolt tahaks kangesti PNG-d külastada, samas päris müstilist summat selle eest maksta ei tahaks ja päris nädal aega transporti oodata ka ei tahaks. Endal oli mõte olla ca 3-4 päeva Trobriandi saartel ja siis liikuda Indoneesia suunas.

Ehk oskab keegi (Priit184?) rohkem infot jagada, kuidas seal siis tegelikult kohapeal on? On keegi läinud PNG-st Indoneesiasse ja kuidas liiguti Wewakist piiri äärde? Enam-vähem mis suurusjärgus rahasummaga võiks arvestada päevas majutuseks?

Tegelikult on erinevaid küsimusi väga palju ja oleks väga tore, kui keegi rohkem kogemusi jagaks:)

Mul on ka siselendude osas küsimus. Siiani loetu põhjal on jäänud mulje, et mõned lennufirmad polegi netist leitavad. Kas need, kes on käinud, on kõik siselennud varasemalt ära ostnud või on kohapeal ka mingid reaalsed võimalused lennupiletite ostmiseks? Ühest puntist teise liikumise planeerimine tundub mulle hetkel päris keeruline.

Sai käidud kohaliku suurima reisibüroo vahendusel (nime enam ei mäleta) ja siselennud ugri-mugri linnakestest teistesse ugri-mugri linnakestesse kuulusid paketi sisse. Sama lennuk, mis turiste sõidutab, võtab peale ka kohalikke. Soovitan uurida Paapua Uus-Guinea turismilehekülgi, sealt tuleb välja, mis nimed, marsruudid ja hinnad pakkumisel on.