Toskaana kohta midagi jagada ei oska, aga Sitsiilia jaoks mõned soovitused on. 

Sitsiilia puhul ma ilmselt väldiks suve, sest siis on seal ikka väga palav. Esimesest korrast seal mäletan, et kõige madalam temperatuur oli öösel 30 kraadi. 

Kindlasti soovitan seal võtta auto, sest ühistransport Sitsiilias on ikka päris kohutav. Olen proovinud (Catanias) ja enam ei taha :) mitte et seal autoga sõitmine ka lihtne oleks, aga igal juhul on see mugavam ja annab rohkem vabadust. 

Keeleoskuse koha pealt väga sõltub, mis piirkonnas olla. Seal on mõned väga turistikad linnad nagu näiteks Taormina, kus ilmselt probleemi pole, aga mõnes väiksemas kohas võib raskusi tekkida. Ma ise natuke räägin itaalia keelt ja vahel see ikka aitas hädast välja küll. Mina igal juhul soovitaks mingid basic asjad ära õppida, eriti kui nii pikaks ajaks plaan sinna jääda.

Aitäh, mariev!

Meil ei ole sihtkiht ka veel üldse paigas, seega kõik vihjed abiks. Tänud näpunäidete eest!

Talvitusime Loode-Sitsiilia rannikulinnas kahe väikse lapsega (5 ja 2)  20.10.2010-20.4.2011. Leidsin netiotsingu kaudu elamise ühes suveturistidele mõeldud maamajakeses, mida pidas saksa-sitsiilia segapere (neid oli seal päris palju), maksis u 3000 EUR kuueks kuuks, kommunaalid hinna sees.  Sõitsime sinna Eestist oma autoga. 

Eelmise kommenteerijaga võrreldes oli meil jälle vastupidine kogemus kliima mõttes, et sügis ja isegi mõni detsembri päev (scirocco tõttu) oli küll väga sametine, 25 C jne, aga talv oli külm ja rõske, keskkütet polnud, meil oli omaniku poolt see-eest võimaldatud pelletiahi, väga peen itaalia värk aga ei töötanud alati korralikult, lisaks olid magamistubades bombole di gas ehk gaasiballoonid, millega ilmselt kaasnes krooniline subkliinilise vingumürgitus.  Merevesi on alates jaanuarist ujumiseks liiga külm (14–16) erinevalt Kanaaridest, kus saab veel hakkama). Võib-olla on Siracusa kandis marginaalselt parem. Alles märtsi lõpust hakkas paranema. 

 Kultuuriliselt oli tõesti küllaltki vahva olla teises keskkonnas.  5-aastane poeg mängis jalkat (treenrid väga soojad ja hoolitsevad). Väga tihti peeti meid "rumeenlasteks" Probleemi otseselt ega võõraviha polnud, aga üldiselt ei ole  sitsiillased  mingi stereotüüpne "lõunarahvas", suhteliselt jahedad, oli raske kontakti saavutada. Laste kohalikud eakaaslased käisid juba koolis, mängimise võimalused seega piiratud. 

Väljasõidud igasse kanti siiski meeldejäävad. Ikka väga rikkalik pärand ja ka lastele palju selliseid hands-on kohti nagu Segesta, kus saab turnida iidsete mälestiste peal (neid vundamente on seal kogu linna jagu). (Käisime ära ka teises riigis,  Maltal meie Eestis märgiga autoga, seal EI peetud meid rumeenlasteks ja erinevalt itaallastest paljud seal teadsid Eestit :)  Jättis puhtama mulje võrreldes Sitsiiliaga .Samas mulle endale Sitsiilia väga meeldis. Kindlasti on võimalik meie "vigu" vältida...

Külmemal perioodil minnes tasub kindlasti otsida maja, kus on olemas (lisaks õhksoojuspumbale) gaasiküte. Neid leidub küll, aga iseenesestmõistetav see pole. Sama wifiga. Muidugi kui minna sinna maist oktoobrini, siis pole vahet - meie mõistes on selles ajavahemikus kogu aeg suvi ja päris suvekuudel väga palav suvi (sel juhul vajalik hoopis konditsioneer). Oma aed oleks lastega kindlasti hea, nagu ka asukoht, kus on mugav jalakäijate ala või võimalik kergesti loodusesse liikuma pääseda. 

Sitsiilia ja Toskaana vahel peate ikka ise valima, mõlemas on väga ilusaid kohti, tohutu kultuuripärand, hea toit, piisavalt kauneid randu (Sitsiilia rannad on enamasti lapsesõbralikumad kui Toskaana omad).  Inglise keelega on ilmselt Toskaanas lood paremini, saartel on itaalia keelgi kohalike jaoks võõrkeel :)

3-6 kuuga ja keelt oskamata on sõprade leidmine igal pool keeruline. Igasugu expatid hoiavad kokku, tasub ehk nendega proovida (minu parim sõbranna oli ka Sardiinias elades hoopis inglanna).

Teemaks küll Itaalia (Sitsiilias olen 3 korda käind) aga ise läheks talvituma pigem Küprosele.

Talvel soojem, inglise keelne keskkond sisuliselt, rohelisem loodus. Eelmine veebruar olime kuu aega seal ja väga meeldis. Lapsed said rannas mängida ja mägedes sai matkamas käidud. Ka hinnatase oli ma ütleks isegi soodsam kui Eestis. Autorent kuuks ajaks oli 100€ näiteks.

Enda jaoks oli see argument et nädalas 2 otselendu ja isegi selle kuu aja jooksul said mõned sugulased külas käidud.

Kuigi jah vaatamisväärsuste mõttes Sitsiilia mitmekesisem.

Aga kui covidi jama läbi peaks saama ja lennuühendus püsima jääb siis täitsa plaan Küprosele kliimapõgenikuks kolida kuna saab vajadusel (tööasjus) ka lihtsasti Eesti vahet pendeldada.

Lihtsalt kommentaarina selle sitsiillaste “ lõunamaise jaheduse” osas - oma kogemustele tuginedes julgen väita et see lõunamaine “avatus” ja nö “kuumavereline suhtlus” on ikkagi stereotüüp ning reaalne elu teine. Jah, keerukamates ja pingelisemates situatsioonides pole lõunamaalased vahel nii vaoshoitud kui Põhjas kombeks, kuid stereotüüp suhtlusaltist ning lobisemishimulisest lõunamaalasest kuulub ilukirjandusse ja komöödiafilmidesse. Kõik sõltub ikkagi ja alati konkreetsest inimesest ning ma väidaks et pigem on keskmine eestlane tavasuhtlusest rohkem huvitatud kui näiteks keskmine Ibeeria poolsaare asukas. Aga taas - kõik sõltub ikkagi inimesest. Kohalike jaoks jäävad mujalt tulnud üldjuhul ikkagi natuke kaugeks ja väljaspoole oma kogukonda olijaks. Erandiks siin expat’ide kogukond muidugi kus huvi tuttavaid ja sõpru leida vist igal pool.

Meile konkreetselt, Loode-Sitsiilias elatud kuue kuu põhjal, võrreldes teiste "lõunamaa" rahvastega (Türgi näiteks)  ja peale stereotüüpide mõju (võI ka võimaliku ülekompenseerimise)  arvesse võtmist, tundus Loode-Sitsiilia rahvas ikkagi erakordselt sellised natuke nukrad, kinnisema loomuga inimesed. See ei ole olnud etteheide, see ei saa mõjutada vastust küsimusele "Toskaana või Sitsiilia" ühes või teises suunas...lihtsalt huvitav. Ja kindlasti subjektiivne ja mitte kõige suuremal valimil põhinev tähelepanek....