Reisitõrkekindlustus-lähedase haigestumine

Tere,
probleem siis järgmine ja loodan et äkki oskab keegi midagi kosta (samas loodan väga et keegi ei ole pidanud samas olukorras olema)

Lühidalt siis. Tehtud reisitõrkekindlustus. Teadupärast hakkab see kehtima teatud aja möödudes..ema ja lapse puhul siis 72h. ootamatult tabas aga ühte pereliiget terviserike. Pereliikmeks siis Isa kes ei pidanudki reisile tulema. Haiglasse pöörduti ENNE kui reisitõrge kehtima jõudis hakata..samas oli esmapilgul tegemist situatsiooniga mis oleks lahenenud ja ema-tütar oleks saanud reisile minna (siinkohal ei hakka ma laskuma täpsemalt meditsiini eripäradesse). Järgmisel päeval aga selgus et tegemist on seisundi halvenemisega ja isa suunati ravile kõrgema etapi haiglasse. Ema ja tütar otsustasid et ei lähe reisile ja seega teatasid sellest ka reisbürood. Nüüd on möödas juba 72h ja reisitõrke kindlustus peaks kehtima.
Kahjuks on kindlustusfirma seisukohal et kuna haige preliige sattus haiglasse enne poliisi kehtima hakkamist siis ei kuulu see huvitamisele.
Ehk siis kas siinses olukorras on üldse mingit võimalust kellegagi vaielda, et otsust mitte reisile minna toimus siis kui poliis kehtis juba? Või nii ongi....

Tänud igasuguste nõuannete eest...

Nii ongi. Kindlustusjuhtumiks on inimese haigestumine, aga mitte otsus reisist loobuda. Kuna haigestumine toimus enne kindlustuse kehtima hakkamist, siis antud haigestumisega seotud reisist loobumine hüvitamisele ei kuulu.

Kui aga näiteks nüüd selgub, et lapsel on köha ja nohu ja perearst ei luba tal reisile minna, siis see juhtum käib juba kindlustuse alla ;) Teil on probleemiks muidugi see, et lasite juba reisibürool reisi tühistada. Kui seda tühistamist saaks kuidagi peatada nii, et märki maha ei jää, siis oleks uus haigestumine juba võimalik. Novembris on kõik lapsed ju pidevalt haiged ;)

Lapse selline "haigestumine" oleks muide kindlustuskelmus ja tasub ka karistusseadustiku §-le 212 silm korra peale visata enne selliste soovituste andmist. Inimesed on ikka täiesti süüdimatud :(

Tänud vastuste eest.
Siiski haige ei olnud laps....vaid isa...ja kuna isa (kes ei pidanud algselt reisile minemagi) seisund muutus stabiilsest eluohtlikuks..siis ei saanud ema ja tütar enam reisile minna. Seega reisile minejad olid kogu aeg terved ja haigestus pereliige.

Aga esialgu ei jäta seda asja veel niisama :)

Sõltub ka kindlustusetüübist. Minul on hetkel miskine nn kuldkindlustus, mis annab mulle võimaluse ka endal reisist loobuda (etteteatamisega mingi aeg). Kuna mul on aastane kindlustus, siis enam täpselt tingimusi ei mäleta, kuid valisin meelega kallima variandi, sest need lisavõimalused olid väga asjalikud.

Minu meelest mängib siin rolli ka hetk, millal on selgunud haigestumise iseloom. Nimelt ilmselt ei peaks kindlustusselts põhjendatuks reisist loobumist pereliikme nohu korral. Kuid kui algselt nohuks diagnoositud haigusega satub isik haiglasse ja selgub, et tal polegi nohu, vaid sootuks ninaluumurd (ei suuda sobilikku meditsiinilist näidet tuua) ja see on tüsistunud ja eluohtlik, siis mina isiklikult vaidleks kindlustusfirmaga. Oluline on muidugi ka see, millised on kindlustuse tingimused. Kuid arvestades mõistlikkuse jm põhimõtet jne ma leian, et siin võib tekkida piisav põhjendus vaidlemiseks. Siinkohal on vaja muidugi eelkõige arstipoolset kinnitust selle kohta, et algne haigestumine ja hilisem diagnoos ei ole päris sama, st olukord muutus märkimisväärselt (teine diagnoos, seisundi oluline haigestumine jne) ja siis tuleks proovida vaielda. Oodata tasuks ilmselt kohtuvaidlust. Tasuks vaadata ka varasemat kohtupraktikat selle kohta, nt www.nc.ee toodud Riigikohtu lahendeid.

Siit foorumist ei tasuks sul oodata pädevat õigusabi ja viimset tõde.
Eelkõnelejad on õigesti märkinud, et määravaks saab arsti arvamus (vajadusel ekspertiisi vormis juba kohtumenetluses) haiguse iseloomu ja selle kulu kohta. Sh ka selle kohta, kas tegemist võib olla patseindi seisundi sellise raske muudatusega, mille puhul on mõistlik eeldada ja ei saa välistada raskeid tagajärgi. See peaks küll andma aluse reisi põhjendatud tühistamiseks juba haiguse ajal. Kindlustusandjaga tuleb vaielda argmenteeritult. Kui ei saavuta sobivat lahendust, siis saab pöörduda ka kindlustuse nö vaidluskomisjoni poole (otsi ise netist) Küll aga vaata, äkki on seal mingid lühendatud täheajad avalduse esitamiseks. Lõpuks jääb ikkagi tsiviikohtumenetlus maakohtus. Juhul, kui sa ei esita kohtusse nõuet üle 2000€, saab kohus hagi menetleda oluliselt lihtsamate reeglite järgi (nt üksnes arsti ärakuulates või arsti poolt väljastatud kirjaliku arvamuse põhjal).
Sinu senise jutu põhjal pakun, et eduväljavaated võiksid olla 50:50.

Siin ei mängi ilmselt rolli mitte haigestumise aeg vaid reisist loobumise aeg. Kui reisist loobuti juba enne kindlustuse kehtima hakkamist, ei ole enam mingit põhjust tagantjärgi piriseda. Kui loobuti kindlustamata reisist, siis pole ju peale loobumist millelegi reisikindlustust kohaldada ehk siis kindlustus ei saanudki kehtima hakata.