Tere!
Kas keegi teab, kumba teise vanema nõusolekut: notariaalset või lihtkirjalikku läheb vaja kui ema reisiks lapsega kahekesi Lätti või Soome? Ei leidnud internetist infot kas neisse riikidesse piisab teise vanema lihtkirjalikust nõusolekust või läheks notariaalset vaja.
See teise vaneme nõusolek pigem EL välise reisi teema, EL siseselt passikontrolle Schengeni siseselt ju pole.
Kuna lapsel ja emal erinevad perekonnanimed, siis ei taha eriti riskida.
Helsingi laevale sisenedes kunagi kontrolliti id-kaarte ja passe.
Ning Lätti minnes, kui väita, et passikontrolli ei ole Schengeni siseselt, siis laisk olles, äkki ma ei viitsiks üldse lapsele id-kaardi tegemisega jamada? Ning kõik reisidokumendid tegemata jätta, sest "tavaliselt ei kontrollita"?
Olen kuulnud, et vastupidi, Eesti-Läti piiril ja metsades kontrollitakse just sagedamini, sesoses pagulaste illegaalsete piiriületustega.
Mu noorem laps reisib nii minuga kui ka oma emaga kahekesi mitu korda aastas ilma probleemideta nii EU sees, kui väljas. Kunagi 6-7 aastat tagasi oli Stockholmist laevale minekuga probleem, kui vanem tütar reisi minu ema-isaga. Taheti mingit kirjalikku nõusolekut, mille kiirelt saatsin otse check-in-i.
Ma isegi ei taha kommenteerida aga väga loll on rikkuda seadust/reegleid ja selle üle uhke olla. See on sama kui uhkustada, et ületasin kiirust, aga vahele ei jäänud. Kindlasti ei peaks seda soovitama teistele.
Kui reisite EL siis üldiselt piisab lihtkirjalikust loast, printige välja välisministeeriumi lehelt ja teine vanem allkirjastab. 5 min ja tehtud.
EL välja minnes on kindlasti parem notariaalne luba. Notar koostab ise selle, saad teha ühe loa lapse 18a saamiseni, 5 min 33 eurot ja tehtud.
Mul on küsitud luba kokku umbes 20 korda, eelkõige küsitakse seda Eestist lahkumisel, võidakse küsida ka metsa sees kuskil Valga lähedal. Olen näinud väga õnnetuid inimesi, kes näiteks on Saksamaalt tagasi saadetud, sest nad arvasid, et kui sama nimi, siis pole vaja.
Ma nõustun ka viimase arvamusega. Mis me ikka oma lastest hoolime, las reisivad vabalt, saavad selle tunde kätte, vabadus on kõige olulisem. Võibolla ühel hea päeval viib üks kena kommionu teie lapse ka soojamaareisile. Kellele neid seaduseid ikka vaja on, tasuta saab, hiljem tegeleme tagajärgedega.
Kunagi reisisin kasulapsega Jaapanisse, siis sai igaks juhuks teiselt vanemalt kirjalik volikiri võetud. Õnneks kordagi küll ei küsitud, aga oli vähemalt olemas.
Mōistlik on lähtuda mōistlikkuse printsiibist. See ütleb et Läti külastamiseks pole vaja ja Küprose külastamiseks on vaja sest too riik pole shengenis. Laps käis just klassilōpureisil Riias. Ōpetajal ega bussijuhil ei olnud ei minu ega teise lapsevanema kirjalikku luba mida saaks esitada sealsele ametnikule.
Ma ei ole selle üle uhke!
Seadusi pole lōpuni tavalisel inimesel vōimalik tunda ja seega paraku ka täita. Kas kōik ikka teavad et nüüd on uus seadus, kes tahab lasteaias oma kassi näidata peab veterinaarametilt loa saama. Selle saamiseks on vaja täita lahtrid, milline loomaarst viibib juures. Selleks peab lasteaed aga küsima hinnapakkumised ja hankima vähempakkumisega hanke kliinikutest. Nuta vōi naera. Samamoodi ajab olenevalt isikuiseloomust nutma vōi naerma lapsega lätti minekuks minna notarisse ja vandetōlkebüroosse.
Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.
Ise olen lapsega euroopas reisifirmaga käinud ja reisifirma esindaja sõnul pole nõusolekuks vajadust Käidud sai ja keegi ka ei küsinud mingit paberit.
Kui laps on nt 17-aastane on ta ilmselt ka ise vōimeline selgitama piirikontrollis reisi eesmärki. Teema alustaja alustagu lapse vanusest. Ühendkuningriigis on ka 20 aastane alaealine. Ei kujutagi ette kes annaks loa nt vanemate surma korral.
Uks on inimene täisealine kahekümne teisest eluaastast alates. Kui sünnist on möödunud 21 aastat.
Vastus küsimusele. Allikas: wikipedia. Siiski mitte kogu Suurbritannias, vaid Šotimaal. Sōltub oblastist. Nii et UKs on mitu erinevat iga mil inimene saab täiskasvanuks. Muidugi pole ma ekspert ja kogu veebimaailma tuleb vōtta eluterve skepsisega.
@Tailu, ära aja jama. UK's on täisealine 18-aastane. Ja lennujaama passiautomaati saavad seal ka alaealised kasutada. Erinevalt Tallinna omast kus vähemalt paar aastat tagasi 16-aastane ei saanud.
@Tailu, järgnevatele postitustele vastamiseks oma eelneva postituse muutmine tekitab ainult tohutult segadust.
Natuke siis targutamist.
Šotimaa ei ole oblast, vaid riik Űhendkuningriigi kooseisus. Šotimaal saab inimene täiskasvanuks 18aastaselt. Seda ütleb nii seadus, kui Wikipedia.
Soomega seonduvat tahaks veidi laiemalt valgustada.
Köik tundub seal väga kena, aga olukord võib äkitselt muutuda öudusunenäoks siis, kui lastega peres, kus vähemalt üks vanematest soomlane armastus otsa saab ja lahku minnakse.
Ameti töttu olen näinud palju kurbi juhtumeid, kuidas siis algab leppimatu vöitlus laste hooldusöiguse asjus, kusjuures endisele partnerile ärategemine on palju olulisem motiiv kui tegelik huvi lapse käekäigu vastu. Kuna sellel "igaval pöhjamaal" püütakse kui vähegi vöimalik anda hooldusöigus mölemale vanemale, ka sellele, kes näiteks alkohoolik, narkomaan, vöi süüdimöistetud kurjategija, ning ka üksikemadelt välja pressida potentsiaalse isa nime, siis on alati risk, et teine vanem hakkab sageli lihtsalt kiusu pärast takistama endisel partneril lapsega reisimist. Eraldi ooper on veel see, kuidas "uhishoolgusöiguse" kindlustamiseks lapsi järjekindlalt loksutatakse ühe vanema juurest teise juurde, sageli iga nädala vöi kahe järel.
Kui näiteks Eestist pärit ema ikkagi oma lapse ex-mehe soovi vastaselt Eestisse vöi kusagile mujale kasvöi reisile viib, vöib Soome politsei käsitleda seda lapseröövina, mis on kriminaalne tegu ja vöib löppeda nii vangistuse kui ka lapse emalt äravötmisega (paraku rahvusvahelise taotluse alusel ka Eestis ja teistes EU riikides) ja kinduse möttes veel saatmisega kusagile Soome teise otsa lastekodusse. Laste äravötmine (hoostonotto) on Soomes veel omaette ja väga suur teema, pöhjuseks piisab, kui naaber kaebab, et äkki körvalkorteris andakse lapsele vitsa vöi et sealt kostab kövahäälset vestlust.
Igaüks, kes soovib abielluda üle riigipiiri ja hankida endale lapsi peaks aegsasti enne selle otsuse tegemist tutvuma, vajadusel juristi abiga sealsete perekonnaseadustega, nagu ka lahutus- ja pärimisseadustega ja sellega kaasnevate suurte maksudega, mis vöivad inimese hoobilt varast ja ka lapsest ilma jätta. Sest pooled abielud löpevad teatavasti lahutusega ja erinevate kultuuride korral on see vöimalus veelgi suurem.