Mis sa kostad vöi kus sa pistad... http://www.postimees.ee/240807/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/278682.php
Paraku lahkus ta meist ise, ütlemata meile sooja ega külma. Viisakas inimene reeglina kostab, kui mingi probleem ja kui tal plaan miskit muud teha. Teiseks see ei toimunud mägedes vaid Rumeenia ühe tihedama liiklusega teel ja suures turismipunktis. Samuti polnud see 40-50 km eemal lähimast külast, see oli turismikeskuses (a’La Otepää), kui seda keskust mitte külaks pidada, siis lähim küla mis igal kaardil peal, oli 15 km kaugusel.
Olen Puhhiga mitu korda mägedes käinud. Seega tean, et ALATI tehakse enne reisi kõigile korralik selgitus - kuhu minnakse, kuidas, mida endal kaasa on vaja, millega arvestada. Professionaalset varustust ei keelata, pigem müüb HP seda sulle kamaluga juurde :) Lisaks suurele kokkusaamisele (kus on kõik reisile minejad, kõik grupid) saavad kokku ka väikesed grupid, kõik saavad enne matka tuttavaks, näevad kaarti, võivad marsruudi ja kogu korralduse kohta ettepanekuid teha. Ja teevadki! Matk ei ole paketireis, kus kas ostad valmistoodet või ei osta, siin on grupid väikesed - alla 10 inimese - ning iga matkaja soov ja sõna loeb. Samas on loomulik, et kõik soovid ei täitu, üks tahab mere äärde ja teine kõrtsi ja kolmas kaljuronimist, mõni armastab hääletada ja teine vihkab, seepärast tehaksegi plaanid enne reisi selgeks.
Gadyl jäi ilmselt ettevalmistus saamata, sellest kogu see lugu. Lisaks kuulsin veel, et tütarlaps ei olnud lihtsalt grupireisiks sobiv inimene. Ei olnud nõus sööma teistega sama sööki, ei rääkinud kellegagi, lubas ähmaselt endale kellegi eestist järele tellida, jne. Aga matkal peab igaüks grupiga koos toimetama, oma vajadusi ja probleeme kas selgelt väljendama - igale murele on mingi lahendus olemas - või need siis alla neelama - mul ka ei lähe tatrapuder kõrist alla, aga matkaoludes lihtsalt tuleb teda mõnikord süüa. Ja ilma söömata on mägimatkal muidugi raske!!!
