Minu enda reisimise lihtne nipp on järgmine - särgi all kannan spetsiaalset kõhukotti, kus pass, suurem paberraha ja vajalikud (panga)kaardid. Pükste, mõnikord särgi, mõnikord spets. matkavesti taskus on lahtiselt münte (kui on vaja mingil põhjusel kiiresti väikest raha anda, näiteks agressiivsetele narkaritele, murjanitele, kerjajatele, jne) ja veel ühes taskus on lahtiselt väiksemaid rahatähti (juhul kui on vaja maksta kohaliku ühistranspordi eest, osta vett, kiirtoitu, jne). Taskud on valitud nii, et ka nendest pole võimalik minu teadmata lahtist raha pihta panna.Reeglina kobavad vargad ikka "põrsast", ehk rahakotti. Siiani on asi toiminud. Loodetavasti ka tulevikus.

Sama süsteem on Rhodosel, õnneks kõik sujus ja probleeme polnud.

Küsimused pole üldse totrad, vaid asjalikud. Kõigepealt pagasist. Ryanairil on 10 kg käsipagasit (mida võtad lennuki salongi) tasuta, pea kindlasti kinni käsipagasi koti mõõtudest ja kaalust. Olen ise korduvalt R.-ga lennanud ja kontrollitakse tihti, et kas koti mõõdud ja kaal on normis. Olen lennanud ka Skavstast, seal oli kontroll kõige kergem, aga R. puhul ei tohi kunagi valvsust kaotada. Kui oled pagasi (kohvri eest) maksnud koos lennupileti ostmisega, siis ei pea täiendavalt midagi pagasi eest juurde maksma. Kindlasti pea etteantud kilodest (mille eest oled maksnud) kinni, seda kohvri kaalu kontrollitakse kohe kindlasti ja ülekilode eest tuleb täindavalt maksta ja mitte vähe. Euroopa liidu maades/Schengenis piisab ID kaardist (ise võtan reisil lisaks ID kaardile kaasa alati ka passi) ja reisi/pagasi kindlustuse tegemine sõltub asjaoludest ja on ka mõneti sisetunde küsimus. Lennujaama lähen ise tavaliselt kaks tundi varem, pigem rahulikult passida pärast igatsugu kontrolle ootesaalis kui närvitseda järjekordades. Viimati Bremenis jõudsime abikaasaga R. terminaali peaegu kolm tundi varem ja enamus aega kulus igatsugustes sabades seistes ja parajat segadust jälgides.

Bussiühendusest Stockholmi ja Skavsta vahel vaata järgmiselt koduleheküljelt, mis allpool. Ise olen sama bussi kasutanud ja asi oli suht lihtne. http://www.flygbussarna.se/default.aspx?lang=EN

Ja kindlasti ära unusta elektroonilist check-inni ja boarding pass/pardakaarti väljaprintimast.

Mina pakuks välja Malta, käisin koos sõpradega eelmise aasta oktoobris. Ilm oli igati ok, enamuse ajast käisin lühikeste pükstega, õhtul tuli teksatagi peale panna. Kohale saab lennata Ryanairiga Rootsist Skavsta lennuväljalt. Rootsi omakorda saab jälle lahedalt laevaga. Kohalikud hotellid polnud ka enam kallid (põhihooaeg oli läbi),toit toidupoodides oli talutava hinnaga ja vaadata oli päris palju.

Lendasin Charleroist juunis Tallinnasse, siis tehti küll pistelist kontrolli ainult pagasile, mitte seljakottidele. Juulis käisin Bremenis, tagasilend oli suht hullumaja (inimesi oli liiga palju ja terminaali töötajaid liiga vähe), hea et sõber meid varem kohale viis. Samas paneb imestama, et inimesed ei loe üldse Ryanairi kehtivaid reegleid. Pidevalt jooksis keegi Bremenis terminaalis ringi, et lisakilode või pagasi eest trahvi tasuda. Oma laiskuse?lolluse? tõttu kannatavaid inimesi oli päris palju. Olen tänaseks korduvalt R.-ga lennanud ja teen seda ka tulevikus. Kui järgida reegleid on kõik ok ja saab odavamalt hulgakaupa ja suurtel kiirustel reisida.

Tänud vastuse eest, saatsin sinna juba meili. Mõtlesin, et äkki kellelgi on juba kogemust.

Selline küsimus.Lendan Tallinnast Ryanairiga Saksamaale ja lubasin sõbrale viia arvuti UPS-i. Kaal umbes 5 kilo ja ei ole suur. Kas kellelgi on kogemust selles osas, et kui selle jubinaga turvakontrolli tulla, kas tekib probleeme? (Kuna UPS-del on sisseehitatud patareid, siis ei tohiks neid anda pagasisse, vaid tuleb võtta salongi).

Küsimus Ryanairi äraantava pagasi kohta. Siiani olen lennanud ainult käsipagasiga ja sõber on tavaliselt teinud vajalikud online check-innid. Järgmine lennul omapead (juulis Bremenisse) on ka üks ühik äraantavat pagasit sees. (pagasi eest juba makstud koos piletitega). Kas online check-inni(15 päeva enne lendu, sinna on veel aega) tehes on vajalik märkida ka äraantava pagasi olemasolu, või tuleb selle kohta automaatselt märge väljaprinditavale piletile?

Olen käinud Prahas korduvalt, sealhulgas ka Bohemian Traveli bussireisiga. Oli küll bussis loksumist, kuid kohal olime kolm päeva, hotell oli äärelinnas (hommikusöök oli korralik ja vanalinna sai trammiga ca 20 minuti jooksul). Ja mis kõige olulisem, kogu reis (buss, öömajad, hommikusöögid) oli odavam kui ainult lennupiletid Prahasse.

See, et eestlased oma joomisega ülejäänud maailmale silma on jäänud, kogesin paar aastat tagasi Istanbulis. Kui Sultan Ahmeti linnaosas oma hotelli üles leidsime ja hotelli omanik lõpuks aru sai, et me Estooniast oleme, oli kohe tema järgmine küsimus, et mida joote - veini, viina, õlut? Baarmen omakorda lippas välejälgselt baarileti taha. Veidi vestlust ja selgus, et enne meid oli hotellis peatunud grupp maamehi, kelle joomaharjumused ja vastupidavus tuliveele oli jätnud ottomanide järeltulijatele kustumatu mulje.

Võib-olla olen totaalselt valel teel, või valesti aru saanud, aga juhin tähelepanu ühele asjaolule. Lennufirma piletil on lõpus rida : Total Paid in card holders currency : 454.16 USD, ehk kaardi omaniku raha on siis dollarites, mitte eurodes? Citadele ei ole Maarjamaal iseseisev pank, vaid Läti panga filiaal.Äkki Citadele arveldamine on dollaripõhine ja sellest ka Ryanairi võimalus kurssidega vahelt teenida. Küsige pangast järgi.

Kummaline. Vaatasin oma selle suve 2 reisi, mis Ryanairilt ostetud (Belgia ja Saksamaa) üle ja kirjas on ainult eurod. Maksin Swedi Masteriga. Konsulteerisin ka oma pojaga, kes reisifirmas töötab ja kes ütles, et see eurode, muude valuutade mängimine dollariga on rahvusvahelistel reisifirmadel suht tavaline, kuid see jääb reeglina väga minimaalsete summade piiri ja seda tavaliselt inimesed piletitel ei märka. Mingi seletus sellel asjal on, või on Ryanair ületanud mingi talutavuse piiri… Kui saladus ei ole, mis panga kaardiga ja millise kaardifirmaga oli tegu?

Olime koos abikaasaga mõni aasta tagasi Agios Nikolaoses. Soovitan omaltpoolt kindlasti Spinalonga saart (saab Agios N.-st laevaga). Saar on olnud Veneetsia kindlus türklaste vastu ja hiljem leproosium. Agios Nikolaosest ca 10 - 15 km on Kritsa küla,kuhu ka tasub minna (enne küla on kuulus Panagia Kera kirik keskajast pärit freskodega, tasub vaatamist). Sitia linnas mäe otsas on vana kindlus mis kannab Kazarma nime (sellest ka väidetavalt sõjaline termin kasarm). Sitiasse läksime liinilaevaga, tagasi tulime bussiga. Käisime ka Ierapetra linnas, mis on Agios Nikolaosest lõunas. Linn ise on suht tagasihoidlik, kuid on ilus pikk rannapromenaad, rannapromenaadil vana veneetsia kindlus ja saarelt saab laevaga (edasi-tagasi) Chrissi saarele. http://www.ierapetra.net/chrissi.html

Tänud info eest. Kuna rännumehed on juba üle 50, siis sai lennujaama ligidal öömaja bronnitud, mis polnudki eriti kallis (jäi kuhugi 30-40 euro vahele, sõber bronnis).

Malta!!!Kadedaks teeb...

San Michele saar on ametlik Veneetsia kalmistu. Käige ära, kui Veneetsiasse satute. Huvitav kogemus.

Olen seal käinud ja vene keelt räägivad nad tõesti. Küll enam veinipoe nime ei mäleta, aga SM on nii väike, et veinipoe leiab lihtsalt üles. Kohe kõrval on Bar JOLI Gelateria (baar&jäätisekoht, vaatasin ühelt fotolt üle) ja Ristorante Vecchia Stazione ning veidi eemal (kui mälu ei peta)oli turistibusside parkimisplats. Veinipoe tunneb ära veel sellest, et väljas eksponeeritakse poliitiliselt ebakorrektsete siltidega (Stalin, Hitler, Lenin, Mao, Duce, jne) veine. (küll on mu käigust juba 5 aastat möödas)

Kas kellelgi on kogemust? Tallinnast varahommikul väljuv Luxekspress jõuab Riia lennujaama kell 10.30. Kell 11.30 väljub Ryanairi lend Charleroisse Belgias. Kas kellelgi on kogemust, et kas on piisalt aega lennule jõudmiseks. Pagasit kaasas pole.

Täpsustus johhaidiile. Ryanairi e-piletite peal on järgmine lause: You can check-in online from 15 days up to 4 hours prior to your scheduled flight departure. Mis peaks maakeeli tähendama, et onlinetsekkida saab alates 15 päevast kuni 4 tunnini enne lendu.

Tänud info eest.

Varahommikune lend Charleroist Riiga Selline küsimus. Juuni lõpus, hommikul kell 6.50 lendan Charleroist Ryanairiga Riiga. Lennujaamas peab olema ca 2 tundi enne väljalendu. Kas öösel saab Brüsseli kesklinnast mingitlaadi ühiskondliku transpordiga Charleroi lennujaama?(ma ei mõtle siin taksot) Või on mõtekas lennujaamas öömaja võtta - kas siis hotellis või kusagil lennujaama nurgas tukkudes (juhul kui see võimalik on).

Olen käinud. Olen rutaga nõus, Umag on ilus. Kindlasti soovitan ka Rovinjot ja Pulat, mis samuti Istra poolsaarel ja Umagist lõunas.Pula amfiteatri all on väike muuseum, kus eksponeeritakse hilisantiigist pärit oliiviõli valmistamise presse, vanne, amforaid, jne. Tasub vaatamist. Istra poolsaar on tõesti segu itaaliast ja lõunaslaaviast. Kui võimalik, tasub vaadata ka kohalike surnuaedu, sealt näha, et enne 20 saj. on enamikel hauakividel itaalia nimed, alles 20.saj. alguses suureneb slaavi nimede hulk. Rovinjo vanalinna katedraalis asuvad ühe naispühaku säilmed ja läbi aegade on olnud Rovinjo (eriti ilus on vaade vanalinnale üle lahe)tähtis palverännakute koht.Kultuuri ja ajalugu on tõesti palju!!!

Kahjuks ei olnud häid pakkumisi.Peab jätkama seljakotirändamist...

Käisin koos sõpradega Maltal eelmise aasta oktoobris. Toit oli (välismaa kohta) suhteliselt odav.Reis oli meil rohkem säästureis, restoranides me ei söönud, väljas sõime odavamates söögiaukudes ja enamuse toidu ostsime marketitest. Minu meelest oli toit poodides Hispaania hinnaklassist, odavam kui Kreekas või Itaalias. Toon mõned näited, suur Caesari salat kanaga oli marketi letis alla 4 euro, 0,5-ne purgiõlu 50 sendist ülespoole,lõigatud vorstid/juustud sama hind või nõksu kallimad kui meil. Soovitan süüa putkadest müüdavaid suuri erineva täidisega pirukaid, hinnaga 1 kuni 1.70 euri, seljakotirändurile päris toitev suutäis.Toidu hinna pärast ei tasu muretseda, see on kindlasti Teie reisi mitte kõige suurem kulu. Nautige Maltat,mulle see koht meeldis!