Viimased kommentaarid

Kõige mõistlikum on vaadata, mis kurss euro ja liiri vahel hetkel on. Üldiselt enamikus kohtades arvutasid kaupmehed ja tuuride müüjad kohapeal kursiga 1 euro=2 liiri. Ainult kohalike busside juhid arvutasid ametliku kursiga seal hindu, mis oli 2010. a oktoobris ca 1,7-1,8 liiri ühe euro eest. Meie vahetasime kaasa liire ja tänu toonasele kursile kaotasime kokku ikka nii mõnedki kroonid. Mõne väiksema ostu puhul ei tulegi see vahe nii suur, aga ekskursioonide jms puhul juba küll.

Turismikuurorites peaks saama kõikjal eurodes maksta ja kuna nüüd meil endal euro käibel on, siis tundub olevat mõistlik kaasa võtta eurosid. Samuti väljastasid näiteks Alanyas automaadid nii liire, eurosid kui dollareid. Muidugi, kui minna turismipiirkonnast välja, siis tuleks ikka liire kaasa vahetada.

Tulime eelmisel nädalal kahenädalaselt seljakotireisilt Mehhikost. Meie reis piirdus Yukatani poolsaarega. Vaikse ookeani rannikule kahjuks ei jõudnud, kuna tahtsime mingi aja ka lihtsalt ühe koha peal olla ja puhata. Ringi liikusime bussidega, mis olid mugavad ja turvalised. Ühe korra öösel otsis sõjavägi küll bussi läbi, aga see polnud õnneks midagi hullu. Piletihinnad on aga üsna kõrged, sellega tuleb arvestada. Näiteks Cancunist San Cristobali maksis ADO esimese klassi pilet natuke alla 900 peeso, pilet San Cristobalist Palenquesse 150 peesot ja Palenquest Tulumi 620 peesot.

Kindlasti soovitaks külastada San Cristobali ja Palenquet. Mõlemad jätsid väga sügava mulje. Eriti meeldisid meile Palenque varemed. See koht lummas meid täielikult, nii et oleks tahtnud seal palju pikemalt olla. Minu jaoks oli see seniste reiside kõige muljetavaldavam koht. Nägime seal ka möiraahve puude otsas. Ööbida soovitaksin El Panchanis cabanades. Meie ööbisime sellises kohas nagu Jungle Palace ja maksime jagatud duši-wc-ga toa eest kahepeale 100 peesot. Tuba oli askeetlik, aga täiesti elatav, duširuumid puhtad. 200 peeso eest on võimalik saada ka privaatduširuumiga tuba, aga meie jaoks ei olnud see nii oluline. Suureks plussiks meie jaoks oli see, et koha perenaine rääkis inglise keelt. Atmosfäär on seal vaba ja mõnus - palju noori seljakotireisijaid ja hipisid, džunglihääled. Turvalisusega ei tundunud ka probleeme olevat. Lähedal oli mõnus restoran Don Mucho, kus olid väga maitsvad toidud. Hinnad olid seal natuke odavamad kui Eestis. Õhtuti mängis elav muusika.

Tuuri ei soovita võtta, vaid pigem sõita San Cristobalist ADO või OCC bussiga alla ja veeta paar päeva kohapeal. Sealt saab juba omakorda ööbussiga Tulumi sõita.

San Cristobalis olid enamike hotellide hinnad 350-400 peesot öö. Neid leiab vabalt kohapealt. Meie eelistasime tuba, kus oli küte, kuna öösiti läheb seal jahedaks. Seda tuleb üle küsida, kuna enamikus hotellides kütet polnud. Ilm oli seal üldse üsna heitlik - ühel päeval oli jahe ja vihmane, teisel paistis päike ja oli palav. Õhtuti võiks kindlasti olla mingi pikem ja soojem riietus seljas.

Tulum on rannapuhkuseks hea koht. Kuigi linnahotell, kus me ööbisime, oli väga armas ja tore, oleks tagantjärele mõeldes võinud rannas cabanad võtta. Oleks üsna suure summa kokku hoidnud ja need paistsid vähemalt üle vaadates täitsa normaalsed. Asusid sellise restorani nagu Playa Kin Ha läheduses ja üks öö maksis 150 peesot pluss maks. Seal oli ka kõige mõnusam rand. Kahjuks meie taipasime seda alles viimasel päeval. Tulumi peamiselt suurelt tänavalt lähevad collectivod ca 30 km eemal asuvasse Akumali, kus snorgeldades võib näha suuri merikilpkonnasid. Minu mehel õnnestus näha lausa kolme.

Meie käisime veel Playa del Carmenis ja Cancunis, mis on mõlemad turistikad ja erinesid Tulumist nagu öö ja päev. Samas paar päeva oli seal ka täitsa ok seda melu ja ööelu vaadata.

Keskmiselt kulus meil inimese kohta ca 500 peesot päevas, aga ilmselt on võimalik soodsamalt hakkama saada, kui Playa ja Cancun vahele jätta.

Mehhiko on fantastiline maa ja kindlasti tahaks sinna kunagi tagasi minna!