Viimased kommentaarid

Kuna Ukraina piirivalve teid ei kontrolli (püsite transiiditsoonis), siis panevad passi kehtivuse nõuded nõuded paika eelkõige sihtriigi reeglid. Eeldusel, et see pass on piisavalt kehtiv, et üldse Tallinnas lennukile saada.

Arkadia rannaga oli meie sealoleku ajal see paha lugu, et vesi juhtus väga must (ja ma ei pea silmas vaid tuulega kokku kogunenud vetikaid...) olema. Nii et järgmiseks päevaks võtsime ette ca 15 km taksosõidu (ca 5 eurot) Luzanivka rannale - see asub kirde suunas, Mykolaivi suunas. Seal oli vesi oluliselt puhtam, rahvast ka hõredamalt ja õlu maksab ikka 15-20 grivnat! :-)

Aga kui ka rannaklubides tahtmine käia, siis muidugi Arkadia! Ja eks see kõik sõltu ka tuule suunast ja hoovustest. Arkadias võivad kinnised muulid probleeme tekitada, Luzanivkas neid pole ja vee liikumist ei sega.

Muidugi on ka Lanžeroni rand oma delfinaariumiga, aga seal pole paraku liivaranda, kogu elu käib sõna otseses mõttes "betooni peal".

Õhkkond linnas viimase peal, september võiks olla väga hea aeg, sest kõige hullem kuumus on vast järgi andnud ent meri on endiselt soe. Tulin just Odessast - ise küll lennukiga, kuid kolm reisikaaslast käisid tsiklitega. Nende tähelepanekud - teed on suures osas kohutavad, nii et õige trassi valik on ülioluline. Bike´ga olla raske, aga eks tsikliinimesed tea ise, milliste ratastega millistel teedel sõita kannatab. Linna enda turismimagnetid on muidugi Deribassovskaja tänav ja Primorski bulvar ja seda ümbritsevad kvartalid, samuti Privozi turg raudteejaama kõrval. Kui vähegi võimalust, tasuks külastada ooperimaja (mis etendus, polegi tähtis, aga hoone ise tasub ka seestpoolt nägemist). Ise käisime päevasel tuuril Vilkovos - see asub Doonau deltas vastu Rumeenia piiri. Kilomeetrites mitte väga kaugel, aga tee lõpuosa on taas õudne, nii et aega kulub.... Põnev vanausuliste linnake (nn Ukraina Veneetsia! :-) ), laevasõit deltas, äge loodus jne. Odessa enda külje all on kaks limaani - Kujalnik annab oma soolase vee ja mudaga kenasti kohaliku Surnumere mõõdu välja. Ka lahe ja sürr koht!

Põhja-Poola järvede piirkond, Gdansk, Sopot ja Gdynia, ka Elblag.

Hundikoopa kõrval miks mitte ka Stutthofi (Sztutowo) koonduslaager. Ja sealtpoolt lääne poole edasi minnes võiks Wisla ületada mitte silda mööda vaid hoopis praamiga.

Kuival maal veetavaid laevu juba eelpool mainiti: vt lisa http://www.tehnikamaailm.ee/laevaga-kuival-maal/

Õhtul minama, hommikul kohal - igati mugav. Varahommikul Batumis (rogn päris linna ei sõida) on taksojuhid-hagijad vastas ja üritavad tõmmata nagu vähegi võimalik. :-) Rong ise igati OK, meie sõitsime kahekohalises SV-s - vagun oli veneaegne, aga isegi telekas oli sees. Huvitav oli see, et kui Tbilist Batumisse sõites piisas internetist välja trükitud piletist, siis tagasi tulles kamandati jaamahoonesse seda "päris" pileti vastu vahetama.

Paar aastat tagasi sõitsime öise rongiga Tbilisist Batumi - hinda enam ei mäleta, aga kahekohaline kupee oli igatahes oluliselt odavam kui hotellis elada. Peale selle sai "möödaminnes" ka Batumisse.

Minu KLMi pilet, mille esimene lend oli Estonian Airiga, vahetati täna kenasti samal ajal toimuva Adria lennu vastu.

Veinivaldkonnast soovitaks Chisinau külje all asuvat Cricovat - http://www.cricova.md/en/index.php. Mingi 140 km maa-aluseid tunneleid (tõsi, enamik ei ole avatud), kus muuhulgas turiste autode ja väikebussidega (!) ringi veetakse, uhked veinikollektsioonid (sh Göringi oma, mis peale sõda reparatsioonidena NSVLi toodi) ja palju muudki. Ukrainas tasuks teede olukorda jälgida. Kohati on asi ikka väga hull...

Eelmise suve kogemused ainult positiivsed. Linn kena, hinnad üliodavatest ülikalliteni (esimest varianti on õnneks tunduvalt enam), kohalikel külaliste üle äärmiselt hea meel.

Randadest pole veebruaris mõtet rääkida, ju on ka rannapromenaad sel ajal vaikne. Ise käisin paar aastat tagasi oktoobris, siis oli meri veel ujutav. Muidugi gruusia ja adžaaria söök ja jook - maitsev ja taskukohane (kohalikud saadavad kindlasti sellisesse kohta nagu Adjarian House, aga leiab ka lahedaid väikeseid keldrikõrtse, kus kohalikega koos tšatšat võtta). Delfinaarium, botaanikaaed, kontrastid - vinged uusehitised ja räämas nurgatagused, nagu Gruusia ikka. Kui viitsimist, saab ka Türgis ära käia, Sarpi piiripunkti sõidab bussi, marsa või juhusliku autoga mõnekümne minutiga. Teele jäävad Gonio kindluse varemed, see olla koht, kus omal ajal argonaudid tegusid teinud. Trikk on muidugi selles, et enamik olulisest infost (nt busside sihtkohad) on kirjutatud gruusia tähtedega... :-) Ja loomulikult kipuvad nii bussi- kui taksojuhid südamerahuga tõmbama - nii et eelpoolmainitud soovitus enne hinnad "fikseerida" on omal kohal. Mina leidsin oma elamise booking.com abil, aga kui mõistlikul kellaajal saabuda, pole probleemi ka kohapeal asi lahendada. Igal suvalisel taksojuhil on just see "ainus ja õige ja kõige odavam" variant pakkuda. Sellesse viimasesse tuleb muidugi teatava reservatsiooniga suhtuda. :-)

Kui auto olemas, siis nt Pobiti Kamani: http://en.wikipedia.org/wiki/Pobiti_Kamani

Nesebarist oli juba juttu (väärt ette võtmist), silmaringi laiendamise mõttes võib ju lisaks Kuldsetele Liivadele ka Albena ja Päikeseranniku kuurordid üle vaadata. Samuti Kaliakra neem, see on mingi 60 km "ülespoole".

Ja veel: Kamchia looduskaitseala. Paadisõit jõel väljasõiduga merele, miks ka mitte. Nägi isegi kilpkonnasid peesitamas. http://en.wikipedia.org/wiki/Kamchia_%28biosphere_reserve%29

Varnasse saab Kuldsetelt Liivadelt bussiga, sinna pole autot tarvis.

Paar aastat tagasi sai Keenias Brussels Airlines´iga käidud. Tõsi, pileti hinna "optimeerimiseks" tuli ka Eurobonuse punkte kasutada. Nairobi ja Ukunda (Mombasa külje all) vahel liiklemiseks sai kasutatud sellist lennufirmat nagu 540. Kõik toimis, ehkki see lennuk, mis Ukunda ja Mombasa vahel lendas, oli väikseim, millega elus lennata on õnnestunud.

2 nädalaga käib muidugi ära. Edasi-tagasi koos kohapealsete sõitudega peab ikka umbes 5000 km-ga arvestama - seega keskmiselt 350-400 km päeva kohta. Läbi Venemaa võib muidugi minna, aga milleks Moskva? See jääb ju teelt kõrvale.

Ise käisin Krimmis mõned aastad tagasi, aga siis läbi Poola. Aga siis said "möödaminnes" ka Lviv, Kiiev ja Odessa "võetud".

Valgevenes käisin eelmisel suvel. Kui juba riigis sees, on kõik OK. Aga piirid on äraarvamatud - minnes (Daugavpilsi all) kulus alla poole tunni, tagasi tulles (Brest) pea kolm tundi.

Koht on huvitav, sai suvel käidud. Pakub ohtralt (taas)avastamisrõõmu ja tõdemuse, et maailm on palju mitmekesisem kui ajakirjanduse põhjal arvata võiks. Aga Valgevene ei olegi "hästi odav koht" - Minskis võid arvestada Tallinnaga võrreldavate kuludega. OK, transport (nii ühistransport kui bensiin) on meie mõistes odav, aga toit ja elamine on igati meie hinnatasemel. Kui huvi tõsine, siis loe detsembri Tehnikamaailma, sealt leiab üht-teist lisa. Viisat on muidugi tarvis - seda võid ajada kas otse saatkonna või mõne reisibüroo kaudu. Omast kogemusest võin vihjata, et mõni venekeelne kontor võib selle teenuse osas väga mõistlik variant olla! Odavalt kohale saamiseks on kindlasti võimalik kasutada busse (mina käisin autoga - sinna läbi Läti, tagasi läbi Poola), aga uuri ka rongide sõiduplaani Vilniusest. Valgevene on rongimaa, seda tasub meeles pidada! Ja muidugi - vene keele oskus on enam kui tervitatav!

Ostroda ümbrus on kena järvederikas piirkond - palju randu, laevu, purjekaid. Sealt suundub mere poole Elblagi kanal,kus on huvitav näha, kuidas jõelaevu rööbastel mööda kuiva maad ühest järvest teise veetakse. Viitasid, mis sinna suunasid, oli üsna mitmeid, aga pole muidugi kindel, et seal parajasti ka laev sees on. Vt nt http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/09/?headerID=1642

Elblagis endas taastati paari aasta eest hoolega vanalinna, aga sellest sai vähe isemoodi vanalinn - järgiti vana tänavajoont ja majade suurust, hooned ise olid tänapäevased. Vast on tänaseks valmis ehitatud. Kui Gdansk ja Sopot juba päevakorras, siis tasuks sinna lisada ka Gdynia, kus sadama ümbrus on korralik mereteemaline turistilõks. Gdanski külje all on Westerplatte, mis poolakatele väga oluline ja kurb paik - just seal tehti 1939. aasta septembris II maailmasõja esimesed lasud.

Sztutowost Gdanski poole suundudes võib sõita mere äärt mööda ja ületada Wisla hoopis praamiga (midagi meie Kavastu moodi, aga vähe teises mastaabis).

Air Balticu pagasipoliitika on loterii. Leedulasest kolleeg läks oma Samsonite´ga Riiast peale ilma mingite probleemideta, aga tagasilennul Roomast tuli tal täpselt sama asja eest 30 eurot letti laduda. Peamine et pagas kerge välja näeks!

Sõltub palju aega on - kui nt Floridas ajaga näpistama hakkab ja väga suur rahvusparkide fänn ei ole, saab Evergladesi asemel teha paaritunnise hõljukituuri mõnel soostunud järvel (neid seal jätkub). Alligaatorid ja muud sealsed sooelanikud on garanteeritud. Key Westi on jah sõit huvitav, ühe öö võib kohapeal olla, aga pikemalt pole seal suurt midagi teha. Eks sõltub muidugi ka ilmadest, ma ei tea, kuidas seal märtsis on. Universal Studios on muidugi põnev, atraktsioone igale eale. Minna võiks nädala sees, nädalalõppudel võivad järjekorrad pikad olla. Kui tehnikahuvi, siis Cape Canaveral. Eks see muidugi ameerikalikult turistikas ja vähe propagandamaiguline on, aga kindlasti huvitav. Aga siis juba võimalikult hommikul, muidu ei jõua bussituuri teha. Kui lõunaks kohale jõuda, siis jõuab ainult bussituuri ja kõikvõimalikud 3D-filmid, stardisimulaatorid jms jääb kogemata.

Pole seda krediitkaarti kuskil seal tarvis, saab pileti numbri või broneeringu koodiga kenasti joonde (kui see masin muidugi üldse toimib - oma kogemus ütleb, et kindlasti toimivad need Münchenis, mujal on nii ja naa). Hästi sobib ka Lufthansa või mõne teise sama alliansi (nt SAS) kliendikaart. Ja alati jääb võimalus ka teenindaja juures check-in ära teha. Netis muidugi kah.

Asjalik küll, aga samas tekitab analoogset segadust Air Balticuga. Kui ikka tekib mingil hetkel vajadus see pagas ära anda - nt selgub, et tagasiteel on kohver "kosunud", siis hakkab jama pihta ja siis olgu Estonian Air valmis pahaste klientide nurinat pareerima! Enamikus lennujaamades ei saa ju koge check-in´is seda lisa juurde maksta, tuleb ikka mööda lennujaama kapata. Vägisi tundub, et see idee on imporditud koos uue tegevjuhiga just Air Balticust...

Välgutad check-in´is kõiki kaarte ja lähevad punktid kõigile kaartidele (kui lähevad - pole mingi ime, et need siiski ära "unustatakse")

Praha ümberistumisel on see paha nüanss, et isegi siis, kui terminal jääb samaks, tuleb turvakontroll ikka läbi teha. Vahel on seal üsna pikk järjekord.

Mullu sügisel õnnestus Hotels.com kaudu broneerida igas suvalises inn-is 70-80 USD eest kahest tuba. Aga jah - see oli sügisel. Ja sel juhul ei saanud muidugi päris Duval Str äärde vaid pidi ka autoga sõitma (saanuks bussiga kah).