Austrian Airlines on sunnitud paigutama oma kodulehele suure teate ning avaldama sarnase info ka Twitteris, et nad on kohtus süüdi mõistetud rohepesus ehk reklaaminud oma lende alusetult süsinikneutraalsena.

Austrian Airlines teatas oma 2022. aasta reklaamides, et nad kasutavad lendudel 100% keskkonnasõbralikke kütuseid (SAF - sustainable aviation fuels), mis võimaldab lennata ilma planeeti saastamata. Selline väide on eksitav, kuna Austria regulatsioonide järgi saab SAF-i kasutada ainult lisades tavalennukikütuse hulka ja sellise segu vahekorras on keskkonnasõbralikku kütust ainult 5%. See tähendab, et 100% SAF kasutamine on tehniliselt võimatu. Kui numbreid vaadata, siis perioodil märtsist 2022 kuni sama aasta juuli keskpaigani kasutas Austrian Airlines 180 000 tonni tavapärast lennukikütust ja ainult 335 tonni keskkonnasõbralikku SAF kütust.

Austriani teadlikult eksitav reklaam ei piirdunud ainult kuvandi loomisega ja üleskutsega nendega lennata, vaid reisijatele pakuti ka võimalus valida 50% kallim "kestlik lend", et lennufirma saaks osta kallimat SAF lennukikütust ka tulevikus.

Austria kohtu otsusega ei kaasnenud rahatrahve, küll aga peab lennufirma oma kodulehel prominentses kohas ja Twitteris avaldama kohtuotsuse. Tõsi, avaldamiskohustus puudutab ainult lennufirma Austria lehekülge, mis näeb hetkel välja nii:

Lennufirmade rohepesu on üldlevinud

Kui senine jutt puudutas Austrias tehtud kohtuotsust, siis sellega lennufirmade rohepesu vastased aktsioonid Euroopas ei piirdu. Euroopa 19 riigi tarbijaorganisatsioone ühendav BEUC süüdistab Austriani ja veel 16 lennufirmat rohepesus. Süüdistatavate seas on sellised lennufirmad nagu Air Baltic, Air Dolomiti, Air France, Austrian, Brussels Airlines, Eurowings, Finnair, KLM, Lufthansa, Norwegian, Ryanair, SAS, Swiss, TAP, Volotea, Vueling ja Wizz Air, kelle puhul on tuvastatud ebaõigete kliimasõbralike väidete esitamist.

Lennufirmade eksitavad väited on näiteks järgmised:

• Väide, et makstes pileti eest rohkem, on võimalik "tasandada", "neutraliseerida" või "kompenseerida" lendamisel tekkivaid CO2 emissioone. See on faktiliselt vale, kuna kõikide selliste tegevuste kliimamõju on väga ebaselge, kuid CO2 tekitatav kahju on kindel.
• Lennufirmad eksitavad tarbijaid, kui suunavad neid rahaliselt rohkem panustama keskkonnasõbralike SAF kütuste arendamisse. Selliste kütuste arendamine on alles algusfaasis ja ka EL regulatsioonid on seadnud väga tagasihoidlikud eesmärgid selliste kütusesegude kasutamisel. See tähendab, et nende laialdane kättesaadavus ei juhtu enne 2030. aastat, aga ilmselt veelgi hiljem.
• Viited, et lennureis võib olla "kestlik", "vastutustundlik" ja "roheline", on petlikud, kuna ükski lennunduses seni rakendatud strateegia ei suuda vältida kasvuhoonegaaside teket.

Kokkuvõtteks

Lennufirmad on ära tabanud, et paljudele nende klientidele lähevad keskkonna ja kliimaga seotud probleemid korda ning enda reklaamimine võimalikult rohelisena on sisuliselt kohustuslik. Paraku on tehnoloogia areng hetkel veel sellises seisus, kus lendamisega kaasnevaid CO2 emissioone vältida pole võimalik. Lennufirmade huvi on, et nendega rohkem lennataks ja seetõttu on loomulik, et reisijatele püütakse luua mulje, et kliimajalajälge saab vähendada. Nii oleme jõudnud olukorda, kus keskkonnasõbralikkus on muutunud strateegiaks, et müüa kallimaid pileteid. Lõppkokkuvõtes maksame me lennufirmade keskkonnaaktsioonid reisijatena nagunii kinni, aga tahaks seda teha ausa info põhjal. Ja natuke jama on, kui lennufirmade iga järjekordset "rohelist" hinda peab suure kahtluseussiga vaatama.

Veel samal teemal:

• Lufthansa uued "rohelised hinnad" – kas järjekordne rohepesu?
• SAS-i uued rohepesuhõnguga piletitüübid