Lufthansa Miles&More on Euroopa suurim lennufirmade püsikliendiprogramm. Lisaks Lufthansa grupi lennufirmadele (Lufthansa, Swiss, Austrian Airlines, Eurowings jt) kasutavad seda ka LOT, Croatia Airlines ja Luxair.
Hoolimata mitmetest privileegidest, mida Miles&More kõrgemad staatusetasemed pakuvad, on Lufthansa püsikliendiprogramm oma atraktiivsust aina rohkem kaotamas. Sagedased lendajad kogevad aina suuremat frustratsiooni, et programmi lubatud boonuseid kätte saada. Pärast Miles&More põhjalikku ümberkujundamist alates 2024. aasta algusest on saksakeelses meedias kriitika Lufthansa suunal aina kasvanud.
Paljud reisijad näevad miilide asendamist punktidega neile ebasoodsana, kuna staatuse saavutamine ja hoidmine on uue süsteemiga muutunud selgelt raskemaks.
Teiseks on M&M programmi liikmed nördinud, et kogutud punkte on aina raskem kasutada. Lufthansa on auhinnalendude saadavust oluliselt vähendanud ja eriti puudutab see kauglende. See on läbivaks probleemiks kõikide Lufthansa grupi lennufirmade puhul.
Austria väljaanne Kurier kirjeldab ühe ettevõtja juhtumit, kes üritas Miles&More punktide eest lunastada Austrian Airlinesi äriklassi lendu Viinist Bangkokki. Hoolimata pidevast helistamisest kõnekeskusesse öeldi talle alati, et saadavust pole. Seda hoolimata sellest, et ta üritas broneerida lende 9 kuud ette. Auhinnareis sai lõpuks broneeritud, kui broneering tehti lõpuks aasta jagu ette, seda mitte soovitud algkohast, täiendavalt kaasnevate kuludega ja mitte soovitud kuupäevadel. Rahulolu pakkus ainult see, et kogutud miilidest/punktidest sai lõpuks lahti.
Kritiseeritakse ka seda, et süsteem näib olevat tahtlikult muudetud sedavõrd keeruliseks, et sellest oleks raske aru saada ja takistada võimalikult paljudel klientidel kogutud punktidest kasu saamast. Näiteks kehtib väljareklaamitud pakkumine linnapuhkuseks ainult teatud tingimuste täitmisel: väga varajane tagasilend; väga piiratud viibimisaeg (tavaliselt ainult 2 ööd); piiratud istekohtade valik jne. Kui mõni neist nõudmistest täidetud pole, muutub pealtnäha soodne pakkumine ühtäkki 2,5 - 3 korda kallimaks.
Lisaks pole need "tasuta" piletid kaugeltki päris tasuta. Näiteks punktide eest lunastatud äriklassi pileti eest Põhja-Ameerikasse tuleb kohati juurde maksta ligi 1000€.
Kokkuvõttes pole ime, et paljud Lufthansa püsikliendid otsivad Miles&More programmile alternatiive. Ainult et pärast SAS-i lahkumist SkyTeami Star Alliance’i lennufirmade klientidel Euroopas väga alternatiive polegi: valida on kas Aegean Airlinesi Miles+Bonus või Turkish Airlinesi Miles&Smiles vahel.
Pettunud kliendid ei jäta oma arvamust Miles&More programmist enda teada. Nii on Trustpilotis ligi 700 hindajast pidanud 95% seda programmi 5-palli süsteemis 1 punkti vääriliseks. Kel on soovi oma tuju korralikult ära rikkuda, võib reisijate reaalseid kogemusi Mile&More programmiga Trustpilotist ise lugeda.
Kokkuvõtteks
Tundub, et kõik, mida Lufthansa tegevjuht Carsten Spohr vähegi puudutab, muutub kräpiks. Kui lennufirma juhtimisel läheb põhiline aur sellele, kuidas reisijaid aina uutel viisidel täiendavalt peedistada, siis pole ime, et reisijate rahulolematus Lufthansaga on aasta-aastalt aina kasvanud. Paraku on Lufthansat Euroopas lennates keeruline ignoreerida.
Isikliku kogemuse järgi.
Punktide süsteemiga on FTL-i saavutamine oluliselt lihtsam ja kiirem. Eriti kui teed ka mõned mandritevahelised lennud aastas. Seega mulle sobib väga hästi.
Miilide kasutamine. Alguses ei tundnud aastaid huvi selle vastu. Mingi hetk mõtlesin, et võiks seda hunnikut Euroopa lendudel äriklassi tõstmiseks kasutada. Reaalselt on see võimalus mul seni automaatselt broneeringus olnud vaid korra. Nädala jooksul enne lendu näputama hakates pole midagi saada. Kuna kirjas on, et saab ka check-ini letis küsida, siis eelmine nädal oli lõpuks meeles küsida. Saadavus oli 0 ja reaalselt oli ka kogu äriklass täis. Tõenäoliselt küsin vahel jälle, kui meelde tuleb :) Kolmas variant on helistada kuhugi ja küsida, seda pole viitsinud seni teha.
Euroopa lendude broneerimine miilide eest ei tundunud eriti keeruline. Kuna hetkel tuleb veidi punkte koguda, et FTL-iga järjel püsida, siis pole sellega tegelenud. FTL-iga kaasnev äriklassi lounge Frankfurdis, Zürichis, Varssavis jms on mulle suurema väärtusega, kui need "tasuta" lennud.
Kogemus siis turistiklassis lendajal, kelle 40-50 lennust enamik on Star Alliance'iga ja neist enamus Lufthansa, Swissi ja LOTiga.
Olles vist siinmail LH Grupi ja Miles&More üks suurimaid läbiuurijaid jagan oma mõtteid:
1.
uus süsteem ON ka minu vaatest eelmisega võrreldes jabur ja tegelikkuses keerulisem kui eelmine. Süsteemivahetuse peamiseks põhjenduseks toodi, et eelmine olla olnud keeruline (seal olid award miles + staatus miles+ hon miles + select miles, kusjuures award miles arvutati pileti hinna ja kõiki ülejäänuid broneeringuklassi ning vahemaa järgi ning HONi jaosk läks arvesse ainult C/F teenusklass ja Miles&More lennfurimad) ja et _peaaegu keegi ei olla aru saanud lendude erinevatest pikkustest_ (ma tahaks seda lollakat kohe oma silmaga näha, kes ei saa aru, et 13-tunnine lend on pikem kui 6-tunnine lend :D ).
Uues süsteemis on meil samamoodi arvutatavad award miles, millele lisanduvad points, qualifying points, Lifetime points ja HON points. Neid pointse arvutatakse lennufirmade, lennuliigi (kusjuures mõiste mandritevaheline ei kattu geograafiaga, mis koolides õpetatakse ehk siis Egiptus on nüüd Euroopa osa aga Iisrael ja Liibanon jäid mitte-Euroopaks) ja teenuseklassi järgi. Vahemaa enam tähtsust ei oma.
2.
Mina, omades enda lendude põhjalikku statistikat alates 2016.aastast arvutasin huvi pärast läbi, kuda mul selle HON staatuse pikendamisega järgmisel aastal (hetke kaart kehtib kuni 02/2026) on ja avastasin, et staatuse hoidmine on odavam ca 25%, lennata tuleb aga ca 10% rohkem. Kusjuures just lühilende ehk siis Vilniusesse lendangi ainult minimaalselt läbi Varssavi.
Mis siis ikka, hakkan lendama järjest suurema ringiga. Mulle lendamine meeldib ja kuna pere jaoks on HNCO (ehk HON kaasreisijana) reisimine osutunud ka võrreldamatult meeldivamaks mis iganes muust reisimisvõimalusest, on ka nemad mul seda meelt, et sellest võimalusest tuleb "kümne küünega kinni hoida".
Auhinnalendude kohtade arvu ei ole tegelikkuses eriti vähendatud. Neid on kogu aeg vähe olnud. HON staatusega on küll nende saadavus kuni 15 päeva enne lendu tagatud eelis ja seega praktiliselt 100% aga kuna ülejäänud pereliikmed on Senatorid, siis olen ka nende miilide "mehele panekuks" nende kontode alt broneeringuid otsinud ja teinud ja... ei kurda nagu väga! Eesti on selles osas tõenäoliselt heas olukorras ning täiesti võimalik, et meie jaoks ongi saadavus parem kui Saksamaalt otse otsides-broneerides.
Samas on vana tarkus, et on.line süsteemi öeldav on pool tõest ning kindluse mõttes on alati mõttekas läbi kõnekeskuse proovida. Keeleks tuleb valida saksa keel (ka siis kui seda tegelikkuses vähe osatakse -- kõik saksa agendid räägivad vabalt inglise keelt), Sattudes mõne india või lõuna-aafrika tegelase otsa aga võib alati uuesti proovida.
Viriseda võib iga asja üle.
Ja hea see uus süsteem tõesti ei ole ning keerukuse osas pigem satuti vihma käest räästa alla.
On aga ka kuulda olnud, et see süsteem ei ole ka autorite eelduste kohaselt tegelikus elus toimimas ning siit tulenevalt on täiesti võimalikud mingil hetkel mingid muudatused selles.
Mis puutub aga staatusreisijate eest hoolitsemise osa, siis seda on just viimase aasta jooksul tõiselt parandatud ning protsess tundub jätkuvat.
Kõige suurem tagasilöök oli staatuse kehtivusaja vähendamine. Kui seni kehtis kaheaastane tsükkel kus vähemalt ühel aastal piisavalt lennates said oma staatuse taas kaheks aastaks uuendatud, siis nüüd on kehtivuseks vaid üks aasta. Ehk sa pead igal aastal metsikult lendama, et staatust säilitada. Kuna ma olen Life Time Senator, siis mind see küll ei puuduta, aga teistel on elu raskeks tehtud.
Teisalt on muidugi Life Time saavutamine nüüd selles mõttes lihtsam, et ei pea enam pensionini ootama. Varasemalt oli see tase üldse mitteametlik ning vaja oli vähemalt 10 aastat järjest Senator olla, vähemalt miljon miili lennanud ja vähemalt 60 aastat vana. Nüüd võid eluaegse staatuse saavutada juba lapsepõlves kui sul on rikkad vanemad. Selleks pole muud midagi vaja kui lennata Euroopas 2000 segmenti economys või 1000 segmenti äriklassis. Tallinnast on iga reis sisuliselt vähemalt neli segmenti. Nii, et kui lennata mingi 50-100 segmenti aastas, siis ei võtagi kaua :)
Ka ei tasu enam ära pikad lennud. Kontinentidevaheline lend annab sama arvu punte sõltumata sellest kas see on 2 või 12 tundi pikk. Preemiapunktide osas peab ka vaatama. LOT annab tihtipeale oluliselt rohkem punkte kui Luft samasse sihtkohta lennates.
Preemiapunktide kasutamine on suht lootusetu kui otsid pikki lende äriklassis ning aega ei ole vabalt käes, et ükskõik mis ajal lennata. Economy pileteid on oluliselt kergem leida. Ka on "tasuta" piletid üsna kallid. Näiteks paar aastat tagasi küsis Luft "tasuta" pileti eest Malediividele 540€ samas kui Turkishi economy piletid samasse olid 525€ koos kõigi maksude ja muuga. Eelmisel aastal sai Aegeani punktide eest väga lihtsalt pileteid osta ka äriklassis. Pakkuda oli korraga kolm erinevat Stari firmat ning mõni neist vajas ka oluliselt vähem punkte kui teised. Lufti süsteemis on hea kui leiad ühe suuna enam vähem sobival ajal, aga siis võid kindel olla, et soovitud ajal tagasi punktide eest ei saa.