Kas ma olen ainuke, kel on lennufirmade ja -jaamade harjumuspärasest volatiilsemat sapsimist jälgides tekkinud sisekaemus, et sektori tippjuhtidel oli pandeemia käimatõmbamise hetkel teine info kui avalikkusel, et neile anti kätte hoopis teistsugune lauluraamat?

Pean silmas tõika, et see ei nõua erilist kvantvälja arvutusvõimekust, mõistmaks, mis juhtub massidega, kui need aastaks-pooleteiseks kuubikutesse suruda. Algul võib lutitelefonidega akendel lehvitamine, maraton-netfliximine ja tühjatähja tiktokkimine isegi igati meeliköitvaks vahelduseks kujuneda, kuid varem või hiljem muutub see nüriks, tüütuks ja tundemaailma tuimestavaks ning enesealalhoiuinstinkt sunnib massid taas õue mittevirtuaalreaalsusse värske õhu kätte. Ja kui sa seal juba oled, siis tekib tahtmine see mitte-aeg (vt ka mitte-koht / mittekohad) mitmekordselt tasa teha ja seda nii pikkuses kui laiuses...

... samal ajal, aga toimisid lennufirmade ja -jaamade juhtkonnad nagu pandeemia oleks tulnud, et jääda – eepilised koondamised, kärpimised, kokkukuivamised, justkui valmistutaks viimsepäeva ratsanike saabumiseks.

Koondamine ja sellele kiirelt järgnev tööjõupuudus ei paista pildilt just eriliselt odava lõbuna olevat... Kaotatud ajast ning brändi kuvandist rääkimata...

Aga võibolla ainult tundub nii ja kõik ongi asjade käiguga jube rahul.

Eks tegelik põhjus ole paljuski ju konkurentsi puudumine. Saksa turg ju väga suur ja alternatiive seal Lufthansale eriti pole. Nii et nad võivad ka vee ja šokolaadi tasuliseks teha, reisijad sellest ju ei heidutu ja ikka lendavad edasi. Sisulist konkurentsi ju eriti pole - Ryanair, EasyJet ja teised pakuvad ju sama teenust. Ehk teisisõnu - see oleks piltlikult öeldes nagu autoturg kus opereerivad vaid Škoda, Opel ja Dacia.

Iseasi kui nt Etihad, Emirates ja Qatar hakkaksid samuti Euroopa siselendudel teenust pakkuma, siis oleks teine olukord ja küllap tuleksid siis ka need tasuta pardateenused tagasi, aga ma pole kindel kas EL reeglid seda kõike väga lubaksid.

Lennujaamade info oli vähe teine, see on tõsi. Mul oli email üks graafik, mis nüüdseks kustutatud. Mälu järgi võiks öelda, et aastaks 2024 ennustati vist 80% täitumist võrreldes covidi eelse täitumisega. Hetkel võiks öelda, on reisijaid on, kuid kulutused on rohkem piiratud ja turistid on palju hinnatundlikumad. Mis on ka mõistetav, sest kõik on kallimaks läinud võrreldes covid-i eelse ajaga.

Seda küll, et inimesed on hinnatundlikumad, aga lendamises see väga tunda ei anna. Praegu ollakse piiratud pakkumise tingimustes nõus lennupiletite eest varasemast rohkem maksma. Pigem võetakse veidi odavam hotell.

Saksa lennundusturg on jah selline, nagu ta on. Formaalselt täiesti vaba.

Vaade lennuki eesosast.

Paarkümmend aastat tagasi oli jutuks, kuidas American Airlines olla First Classi salatist 1 oliivi eemaldmisega (4 jäid alles) hoidnud aastaga kokku 40 000 USD. Kümmekond aastat hiljem oli samalaadse tegevusega United Airlines lausa miljoni kokku hoidnud.

Olles ise olnud ettevõtja (ühe ja sama firmaga) üle 30 aasta, tean, et kvaliteeti suurendada läbi kokkuhoiu ei ole võimalik. Ka olemasolevat kvaliteeti säilitada kokkuhoiuga pigem mitte. Samas on antud näitel kaks poolt: tühine kokkuhoid pardatoitlustuse nö vabatahtlikuks muutmisel ja sissetulek tasulisest toitlustusest tagapool kardinat lennukis.

Meenub ca 15 aasta tagune Estonian Airi telereklaam, kuidas „enam Sa ei pea lennukis sööma“. Lollus tegelikult. Sendisaagijate katsetus oma koonerlust millegi positiivsena näidata.

Odavlennunduse laiema levikuga (neid odavalt lennata püüdjaid on olnud aastakümneid aga enamus neist on varem põrunud) ning sellega tekkinud eksiarvamusega, et lennupilet peakski bussipiletist odavam olema (Eestiski oli mõni kuu tagasi, kui Ryanair oma kahjumlikud liinid kinni pani, küllalt lugeda võrdluseid, kus „hulk seltsimehi“ tõemeeli väitis, justkui 2000+ kilomeetri lendamine odavama piletihinnaga kui Tallinn-Tartu bussipilet peaks justkui normaalne olema), seati klassikalised lennufirmad sellesama suure publikumi poolt valiku ette, kuidas edasi.

Paradoksaalsel kombel on seesama publikum nüüd pahane, et neile ebamõistlikult väikese piletihinna eest enam sama teenust ei pakuta kui 3 korda kallima piletihinna eest pakuti. Arvutus- ja peamiselt arvude analüüsioskus puudub niikuinii enamusel populatsioonist.

See, kui palju maksab lennukis tasuta jagatav eine eraldiseisvana ei ole tegelikult adekvaatne kulukäsitlus – palju suurem kulu tuleb selle eine lennukisse toimetamisest. Aga see selleks.

Lufthansa Grupi kiituseks saan öelda, et viimasel ajal on hakanud teenus paranema. Kohe olulisel määral. Saan seda öelda küll lennuki esiotsas reisimise kohta. Oleme tänaseks jõudnud tagasi pandeemiaeelsele kvaliteeditasemele ja osalt seda ka ületanud. Ja kui ongi õige hakata asjau parandama esmalt teenuse preemiumsektoris, võib kindel olla, et need tegelikud parendused jõuavad tasapisi ka kogu tooteperele.

Täna oleme olukorras, kus üha enam ja enam inimesi ostab lennupileti lennuki esiossa (äriklass ja osadel lennukitel sinna juurde ka First ehk Esimene klass). Lennates ise üsnagi eksklusiivselt just nendes kabiinides saan kinnitada, et need on üha enam ja enam „pilgeni täis“. Ka Lufthansa boss Spohr teatas nädal-kaks tagasi Financial Timesile antud intervjuus, et ealeski varem polevat olnud nii suurt nõudlust preemiumteenuseklasside järgi ja et tuleb hakata kiiresti ka First Classi saadavust lennukites (täna on see olemas küll kõikides Swissi lennukites, kuid vaid B748 ja A360 tüüpi Lufthansa lennukites). Ka puhkusereisijad olevat hakanud järjest enam valima just nimelt mugavust lennureisil.

Eks sel ole mitmeid põhjuseid. Ja üheks suureks põhjuseks on saadav teenus.

Odavat ja head asja ei saa ega peagi koos saama.

Ning üldiselt saadaksegi see, mille eest makstakse. Ehk siis aus kaup.

Ma siiski ütleks et lõpuks määrab mitte ainult hinna vaid ka pakutava teenuse kvaliteedi ikkagi konkurents ja nõudluse-pakkumise suhe. Olen isegi lennanud näiteks Brüsselisse kõige odavamas turistiklassis kordades kallimalt kui näiteks Ateenasse kus hinna sees ka pardateenindus ja pagas (pluss tegu kaugema sihtkohaga). Ja neid näiteid võin tuua mitmeid. Ehk et said võid maksta Euroopa sisese lennu eest tavalises turistiklassis rohkem kui teenindusega lennu eest Austraaliasse samal ajal (nagu juhtus ühe mu sõbraga) kui konkurents vähene ning nõudluse -pakkumuse suhe paigast ära.

Võimalik et seda enam ei mäletata aga 90-ndatel tuli murrang mobiilside ja telefoni hindades siis kui turule tuli kolmas operaator, siis ühtäkki tulid hinnad märkimisväärselt alla ja paranes ka teenuse osutajate kvaliteet.

Aga loomulikult - bussipileti hinnaga pole lendamine jätkusuutlik ega ka sisuliselt võimalik. Nagu pole tavaliselt eriti kõrge ka lootus saada väga head teenust pool-monopoolselt ettevõttelt.

@Raul.Rohtla

Ma ei tea, mida see sendisaagijast kooner Spohr näidata üritab, isegi Avianca miilidega on hetkel 1000-1500 EURi eest igaühele LH First saadaval väga paljudesse suurematesse sihtkohtadesse. 80% ulatuses 2-6 kohta.

https://gyazo.com/d10695776ae96153976ac129c9c22cc0

@Snoop

Ega mina herr Spohri pea sisse ka näe. :D

Mul oli seda lugedes hea mee tõdeda, et F teeb toreda comebacki ja kui vahepeal neid kohti muudkui vähenes, siis nüüd läheb see jälle tõusvas liinis (praegu tuuakse ju tagasi A380-d ning need A346-d ka juba vist üsna suures osas lendavad + on korrigeeritud saabuvate lennukite konfe ning neisse ikkagi F ka "istutatud").

Snoop, kust Sa neid kohtade arvu näed?

Ma ise olen oma soove, nii vähe kui neid on, küsinud oma kõnekeskuselt, sest pileti peavad niikuinii nemad tegema (ja saan siin endalegi üllatuseks tõdeda, et LX CCC-st on vahel rohkem abi, kui LH HS-ist). Aga huvitav oleks teada.

See awardi saadavus Firstis kuni 14 päeva enne lendu võib tähendada ka paari tühja kohta kabiinis... Lufthansa enamasti ei lase Star Alliance partnereid oma Firsti awardidele, nagu kuulda olnud (FT, ise pole vaja olnud uurida), pikalt ligi. Ja Swissis saavat Firsti miilide-eest kohta üldse ka LHG sees vaid Senator või HON küsida.

Minul on sel aastal lennatud LH/LX Firstis hetkeks 6 korda ning kõikidel neil juhtudel on kabiin olnud täis kas 8/8 või 7/8.

Järgmine nädal lähen jälle, eks siis ka paistab.

Äriklassi kohta ütleks samuti, et lennud on sel aastal kõik ikka kas päris täis olnud või peaaegu täis. Economyt kommenteerida ei oska aga see polnud ka Spohri poolt välja toodud.