Martin Gaussil on vaieldamatud teened AirBalticu kasvatamisel juhtivaks lennufirmaks kõigis kolmes Balti riigis. Lennufirma põhiomanikule ehk Läti riigile sellest aga ei piisanud ja selle aasta aprillis 13 aastat AirBalticut tüürinud Martin Gauss vallandati. Gaussile heideti ette eelmise aasta suurt kahjumit, mis oli 118 miljonit eurot ja 19 liini tühistamist 2025. aasta suvehooajal.

Kaua Martin Gauss aga puhata ei saa, sest Bahreini lennufirma Gulf Air nimetas AirBalticu endise tegevjuhi alates 4. novembrist 2025 samale positsioonile Gulf Airis. Bahreinis avaldas muljet Gaussi juhtimiskogemus ja võimekus lennufirmat arendada, sealhulgas lennuparki moderniseerida ning liinivõrku laiendada, aga ka oskus üles ehitada tugevat firmakultuuri.

Mis lennufirma on Gulf Air?

Gulf Air pole täna enam väga tuntud lennufirma, kuid tegemist on Pärsia lahe piirkonna pikima ajalooga lennufirmaga, mis domineeris piirkonnas 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel. 1974. aastal ostsid Bahrein, Katar, Abu Dhabi ja Omaan 1950. aastal asutatud Gulf Aviationi selle seniselt omanikult British Overseas Airways Corporationilt (BOAC) välja ja sellest sai nende riikide peamine lennufirma.

Asjad hakkasid muutuma, kui 1985. aastal asutati Emirates, 1993. aastal Qatar Airways ja Oman Air ning 2003. aastal Etihad Airways. Teiste riikide väljumisega ja oma lennufirmade arendamisega Gulf Airi tähtsus kahanes, sest uute konkurentide arenguga ei suudetud sammu pidada ja lennukipark vananes. Gulf Air oli pidevalt kahjumis ja selle juhte vahetati pidevalt (nende hulgas oli muuhulgas ka Tim Clark, kes on Emiratesi eduloo taga). Oma rolli mängis siin ka see, et erinevalt Emiratesist või Qatar Airwaysist sai Gulf Airi oluliselt vähem riiklikke investeeringuid ning kokkuvõttes ei suutnudki Gulf Air aina kasvava konkurentsi tingimustes oma nišši leida.

Gulf Airi finantsseisundist on andmeid napilt. Avaldatud on, et lennufirma on aastatega teeninud 77 miljonit Bahreini dinaari (172,8 miljonit eurot) kahjumit. 2024. aasta lõpus teatati ambitsioonikast plaanist jõuda lähema kolme aasta jooksul kasumisse.

Midagi on Gulf Airis tõesti liikuma hakanud. Juulis 2025 anti sisse tellimus 12 Boeing 787 lennukile (+6 ostuoptsiooni), et avada uusi kaugliine, Bahreini lennujaama on lõpuks arendama hakatud ning lennujaam ja Gulf Air on liidetud sünergia saamiseks ühise juhtimise alla.

Väljakutsetest Gulf Airil puudust pole

• Vaatamata laiendusele suudab Bahreini rahvusvaheline lennujaam teenindada kaugelt vähem reisijaid, kuid Dubai või Doha. Bahreini aastane maksimuvõimsus 14 miljonit reisijat pole võrreldav Doha lennujaamaga, kus oli eelmisel aastal 46 miljonit reisijat, veel vähem Dubaiga, mida läbis ligi 90 miljonit reisijat.

• Gulf Airil on kokku 43 lennukit, neist 33 Airbus A320 perekonna omad ja 10 Boeing 787 lennukit. Qatar Airwaysil ja Emiratesil on üle 250 lennuki, ka viimastel aastatel kokku tõmmanud Etihadil on üle 100 lennuki. Tunduvalt väiksem lennukipark seab ka piirid sihtkohtade arvule, kuhu ja kui sageli Gulf Air lennata saab. Puhtalt lennukite arvult jääb Gulf Air hetkel alla ka AirBalticule, kellel on 50 lennukit.

• Ülimalt tiheda konkurentsiga piirkond – kuigi Gulf Airil on kasutada samad geograafilised eelised, mis teistel piirkonna lennufirmadel, on aastaid alafinantseerimist teinud Emiratesi, Qatar Airwaysi ja Etihadiga konkureerimise väga raskeks. Gulf Airi turuosast Bahreinis ampsavad aina suuremaid tükke ka piirkonna odavlennufirmad.

• Uue (ja väga rikka) konkurendi turule jõudmine. Et olemasolevatest konkurentidest veel vähe pole, investeerib Saudi Araabaia riiklik investeerimisfirma suuri rahasid Riyadh Airi arendamisse, millega proovitakse Saudi Araabias korrata Emiratesi ja Qatar Airwaysi edulugusid.

• Lennumustrite muutumine – kuna lennufirmade käsutusse hakkavad jõudma suure lennuulatusega Airbus A321XLR lennukid, võib Pärsia lahe supersõlmjaamade tähtsus tulevikus vähenema hakata, sest sellised lennufirmad nagu IndiGo pakuvad ökonoomseid kauglende ilma Lähis-Idas ümberistumise vajaduseta.

Kas Gulf Air suudab lõpuks uueneda?

Vaatamata eelnevalt loetletud väljakutsetele on Bahreini valitsus lõpuks ärganud ja teeb varasemast suuremaid pingutusi riigi lennunduse arendamiseks. Tellimus uutele kauglennukitele on sisse antud, üle kümne aasta taasavatakse oktoobris linn Bahreinist New Yorki. Loodud on ka strateegia Bahreini muutmiseks senisest tähtsamaks turismisihtkohaks, jälgides Dubai ja aina rohkem ka Saudi Araabia edusamme selles vallas.

Kindlasti loodetakse Bahreinis palju ka Gulf Airi uuest tegevjuhist. Lihtne ei saa Martin Gaussil olukorda arvestades olema, aga saab olema huvitav jälgida, mis pikka aega üsna sihitult kulgenud lennufirmaga juhtuma hakkab.

Loe ka Estonian Airi endise juhi Tero Taskila tegemistest Maldiividel.