USA reisijuhtide kirjastaja Fodor’s avaldas taas nimekirja sihtkohtadest, kuhu reisimist võiks pigem vältida. Tegemist pole üleskutsega neid sihtkohti boikoteerida, pigem juhitakse tähelepanu, et turism nendesse kohtadesse on üle jätkusuutlikkuse piiri ning tekitab ühel või teisel viisil probleeme.
Antarktika
Antarktika ei vaja külastajate ligimeelitamiseks turunduskampaaniaid ega oma olematu majanduse jaoks turismiraha. Õigupoolest ei vaja Antarktika üldse turiste. Ometi näitab statistika, et sel mandril käis aastatel 2023–2024 kokku 120 000 külastajat. Prognooside järgi see number aastaks 2033 kahekordistub.
Antarktika habras ökosüsteem on üha suurema surve all ja kahjuks on Antarktika viimase veerandsajandi jooksul liikunud pigem massiturismi kui traditsioonilise ökoturismi suunas. Suured laevad ei saa Antarktikas randuda, kuid väikesed ekspeditsioonilaevad saavad. Samas on see, kuidas paljud turistid Antarktikasse reisivad ja nende motiivid sageli problemaatilised.
Kanaari saared
Kanaari saartele reisijate arv aina kasvab. Ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel külastas saari 7,8 miljonit inimest, mida on 5% rohkem kui eelmisel aastal. Selline rekord paneb kohalikke küsima, kui palju veel taluda suudetakse.
Mais marssisid tuhanded inimesed Tenerife, Gran Canaria ja Lanzarote tänavatel loosungiga "Canarias tiene un límite" ("Kanaaridel on piir"). Nende sõnum oli selge: buumiv turism, hüppeliselt tõusvad eluasemekulud ja suurenev keskkonnakoormus ohustavad saareelu alustalasid. Elanikud on hakanud protestima, sest neil on siiralt kõrini.
Turism annab Kanaari saarte SKP-st üle kolmandiku ja annab tööd umbes 40%-le elanikkonnast. Selline edu on aga tulnud kalli hinnaga. Uute elanike – peamiselt eurooplaste – pidev saabumine süvendab ülerahvastatust, keskkonna halvenemist ja saarte piiratud maa hõivamist. Ka selline oluline ressurss nagu vesi on ammendumas ning liiklus on muutunud talumatuks.
Glacieri rahvuspark (USA)
Glacieri rahvuspargis Montanas näeb Põhja-Ameerika üht kõige muljetavaldavamat kõrgmäestiku maastikku: järsud tipud, sügavad orud ja üle 700 kristallselge järve. Eriti silmatorkavad on kunagiste arvukate liustike jäänused, millest park on oma nime saanud.
Kaduvad liustikud saadavad paljudele sõnumi külastada seda rahvusparki enne, kui kõik liustikud on kadunud. Olles üks riigi enimkülastatud rahvusparke, külastas Glacierit 2024. aastal umbes 300 000 inimest rohkem kui 2023. aastal, neist enam kui pool saabus juulis ja augustis. Ka septembris ja oktoobris külastajaid oli 60% rohkem.
Külastajate arvu kasv tekitab täiendavaid probleeme: tekivad liiklusummikud, prügi koguneb ja suurenenud CO₂ heitkogused mõjutavad õhukvaliteeti. Lisaks peavad turistid sagenevate metsatulekahjude tõttu liikuma vähemkasutatud matkaradadele, kuhu hädaolukorras on raske abi saata.
Tipptundidel kohustuslik aegade broneerimisest pole kasu olnud, kuna broneeringuta reisijad saavad parki külastada ka enne kella 7:00 ja pärast kella 15:00.
Isola Sacra
Isola Sacra on vaikne rannikupiirkond Fiumicinos, mis asub vaid 32 kilomeetri kaugusel Roomast. Nüüd on Itaalia ametnikud andnud rohelise tule ehitada sinna uus sadam, kus hakkavad randuma maailma suurimad kruiisilaevad. Need plaanid on tekitanud pahameele nii elanike kui keskkonnaaktivistide seas
Kardetakse, et sadama süvendamine kahjustab parandamatult sealset keskkonda ning kurdetakse, et ehitusplaanid pole läbipaistvad. Viidatakse ka sellele, et Rooma on juba praegu 35 külastajaga aastas piiri peal ja kümned tuhanded kruiisireisijad, kes hakkavad läbima uut sadamat, ainult halvendavad olukorda.
Jungfrau piirkond
Jungfrau piirkond on üks Šveitsi kuulsamaid mäestikualasid, kus asuvad Eigeri, Mönchi ja Jungfrau mäetipud ning sellised kuulsad alpikülad nagu Grindelwald, Lauterbrunnen, Wengen ja Mürren.
Vapustava maastiku tõttu seisab Jungfrau silmitsi väljakutsega tasakaalustada õitsvat turismi keskkonna ja kohaliku elukvaliteedi säilitamisega. Sealne taristu on ülekoormatud: parkimiskohti napib, teed ja matkarajad on ülerahvastatud ning bussid ummistavad mägiteid. Isegi Lauterbrunneni kunagi vaiksed joad on nüüd ümbritsetud rahvahulkadest.
Kasvanud pole mitte ainult turistide arv, vaid muutunud on ka nende käitumine. Oluliselt rohkem on päevaturiste, kes klõpsivad oma fotod ära ja lahkuvad, saamata osa vaiksetest hetkedest, mis muudavad selle kandi nii eriliseks. Päevaturistid ei maksa ka kohalikku turismimaksu ning jätavad piirkonda vähe raha. Selline areng tekitab kohalike elanike seas üha suuremat rahulolematust.
Mexico City
Mehhiko ja selle pealinn on paljude inimeste reisiplaanides. Asteekide püramiidid, koloniaalarhitektuur, kohalikud turud ja suurepärased restoranid on suured tõmbenumbrid. Kuid kasvava turismi varjus toimuvad protsessid, mis tekitavad kohalikele muret ja meelehärmi.
Airbnb kaudu turistide lühiajaliseks majutamiseks mõeldud korterite arv on Mexico Citys kasvanud 86 protsenti. Aastatel 2000–2018 tõusid kinnisvarahinnad linnas kümme korda. See on tõstnud üüri- ja kinnisvarahinnad lakke ning kaasa toonud eluasemekriisi, sest elamispinnad on kohalike jaoks muutunud kättesaamatuks.
Turism on hakanud ohustama ka kohalikku kultuuri ja linnaosade sotsiaalset struktuuri. Mõned linnaosad on muutunud uuskolooniateks, kuna turismi arengu tõttu on nad kaotanud oma algse iseloomu ja neid kujundatakse väljastpoolt.
Mombasa
Turism on Keenias tähtis majandussektor. 2024. aastal registreeriti riigis uue rekordina 2,4 miljonit rahvusvahelist saabumist – seda on 14,6 protsenti rohkem kui 2023. aastal. 2025. aastaks sihitakse kolme miljoni piiri.
Rannikureisijatest 70 protsenti läbib ajaloolist Mombasa sadamalinna. Lisaks Diani ja Nyali randadele on Mombasa ka suurepärane lähtekoht safariteks lähedalasuvatesse rahvusparkidesse, nagu Tsavo East või Shimba Hills.
Probleemid algavad aga sellest, et turismi areng Mombasas toimub ilma igasuguse strateegiata. Turism on hakanud põhjustama ressursinappust, ülerahvastatust ja keskkonnareostust. Räpaseks muutunud rannad ja saastunud meri ohustavad Keenia atraktiivsust reisisihtkohana.
Montmartre
Montmartre on kuulus boheemlaslik linnaosa Pariisi põhjaosas, mis lummab oma kitsaste tänavate, võluvate kohvikute ja valge Sacré-Cœuri kirikuga. Selles linnaosas elasid paljudele kuulsad kunstnikud, nagu Picasso ja Vincent van Gogh. Tänapäeval ei meelitaa Montmartre mitte ainult romantikuid ja kunstihuvilisi, kes soovivad nautida Pariisi erilist hõngu ja ajalugu, vaid ka kõikvõimalikke influentsereid ja selfikütte.
Netflixi edukas sari "Emily Pariisis" on Montmartre’i muutnud noorte reisijate seas uueks lemmiksihtkohaks. Sellega kaasneb paraku aina suurem kommertsialiseerumine ja linnaosa autentsuse kadumine.
Montmartre’il asuvat Sacré-Cœuri kirikut külastab aastas 11 miljonit inimest ehk rohkem kui Eiffeli torni. Eelmisel aastal tõusid kinnisvarahinnad piirkonnas 35 protsenti ja paljud kohalikud leiavad, et turistide tulv on muutunud talumatuks.
Vaata ka eelmiste aastate nimekirju:
Seda nimekirja vaadates paneb veidi kulme kergitama Mexico City. Ei teadnudki et ta sedavõrd popp sihtkoht on. Aga võimalik, et asjad Euroopast paistavad teisena kui Ameerikast. Ehk need väidetavad turistidemassid tulevad ennekõike ilmselt samast maailmajaost.
Ka siin tripi foorumis paistab Mehhiko mitte just väga popp sihtkoht. Kui postituste arvukust vaadata.
Mehhiko muutus USA-s väga populaarseks koroonapiirangute ajal, kui Mehhiko oli üks väheseid kohti (ja seejuures ka lähedal), kuhu USA-st ilma suuremate piiranguteta reisida sai. Paljud ameeriklased soetasid Mehhikos ka püsivama elamise - ja siin me siis nüüd oleme.
