Keskkonna- ja kliimateema on Euroopa lennunduses aina aktuaalsem, sest riigid on hakanud avastama, et Pariisi kliimakokkuleppe täitmisega võetud kohustusest CO2 emissioone vähendada jääb vajaka ning täiendavate meetmete rakendamisel on lennunduse täiendav maksustamine üks olulisemaid osasid.

Riikide lõikes on lähenemised olnud erinevad. Näiteks Saksamaal soovitakse mitmekordistada makse Saksamaa siselendudele ja Euroopa sisestele lendudele. Prantsusmaal keelustati kõik siselennud, millele leidub alla 2,5 tunni kestev rongisõidu alternatiiv. Norras aga on plaan maksu suurus panna sõltuma lennukite keskkonnasõbralikkusest ehk uuemaid ja säästlike lennukeid maksustatakse madalamalt. Norralaste plaan tundubki võrreldes ühetaolise maksustamisega palju loogilisem ja analoogse lähenemise võivad üle võtta ka teised Euroopa riigid.

Kogu see protsess pole märkamata jäänud ka Euroopa suurimal odavlennufirmal Ryanair ja nüüd on lennufirma võtnud vastu küllaltki põhimõttelise otsuse suuremas osas Boeingutest koosneva lennukipargi kõrvale soetada ka turbopropeller mootoriga lennukid. Esialgu on juttu 20 lennukist. Kellelt lennukeid tellitakse, on veel lahtine, aga peamiseks kandidaadiks on ATR-72 lennukid.

Nagu näha, on Ryanair taas tõestanud, et on võimeline oma strateegiat põhjalikult muutma. Nii ei pidanud Ryanair pikki aastaid Põhjamaade pealinnade lennujaamasid suurema tähelepanu vääriliseks, eelistades lennata madalamate tasudega kõrvalisematesse lennujaamadesse. Nüüd näeme aga, et Ryanair tegutseb aktiivselt nii Oslos, Kopenhaagenis, Stockholmis kui Helsingis.

Võib arvata, et Ryanairi otsus soetada turboproppeler lennukeid on Põhjamaades laienemise strateegia otsene tagajärg. Rootsis on Ryanair hakanud lendama siseliinidel, pakkudes Stockholmist ühendusi Göteborgi, Malmösse ja Skellefteåsse. Ka mitmed rahvusvahelised liinid Stocholmist, nagu Tallinnasse või Riiga, on suhteliselt lühikesed.

Sellistel lühematel liinidel tulevadki välja turboproppide eelised. Turboproppeller lennukite kasutegur ilmneb kuni 750 km pikkustel regionaalliinidel, kus nad on turboreaktiivmootoritega lennukitest märgatavalt ökonoomsemad ja keskkonnasõbralikumad. Näiteks ATR 72-600 emissioonid on lühematel liinidel kuni 40% väiksemad, kui reaktiivmootoriga lennukitel. Aastas tähendab see 4000 tonni vähem CO2 emissioone. Kuigi turbopropid lendavad väiksematel lennukiirustel (alla 725 km/h), lühematel liinidel lendudel ajalist vahet võrreldes reaktiivlennukitega sisuliselt pole.

Võimalik, et Ryanairi aitas turboproppide kasuks otsustada ka lennufirma ajalugu. Nimelt pole turboproppidega lendamine Ryanairile ajaloos sugugi esmakordne. Ryanairi algusaegadel 1980-ndate teises pooles ja 1990-ndate alguses kasutaski Ryanair just turbopropeller mootoriga lennukeid. Vahepeal on tehnika muidugi edasi arenenud.

Kokkuvõtteks

Pikematel liinide jätkab Ryanair Boeing 737-800/MAX lennukitega, kuid lühematel liinidel võime varsti näha ökonoomsemaid turbopropeller mootoriga lennukeid.