Auto olen Tirana lennujaamast võtnud alati albaniaonline.org kioskist. Terminalist väljudes vasakul kõige viimane kiosk.

Odav, autod terved ja minimaalselt bürokraatiat.

Mõtlen natuke tulevasi reise ette. Tahaks 2026 kaks reisi Euroopas teha, ideaalis Albaania ja Portugal/Kreeka. Kas keegi on käinud Albaanias nii kevadel (mai) kui sügisel (september), ja oskab võrrelda, milline aeg tundus neist parem ilma ja turistide rohkuse suhtes?

Albaanias imelised rannad, aga samas kardan, et mais võib veel vesi jahe olla. Samas pole otseselt ka nii oluline, kui selle läbi turistidest pungil randu saaks vältida. Päevamatkad looduskaunitel mägiradadel pakuvad selles suhtes vast isegi rohkem huvi, et mis periood võiks vihma mõttes parem olla.

Tean, et ilma on raske ette planeerida ja eks leiab ka ilma history üles kui viitsiks sirvida, aga ehk kellelgi praktilist soovitust mõlema aastaaja suhtes :)

Kevadel on maastikud ehk ilusamad, lilled/põõsad õitsevad ja muidu roheline. Sügisel jälle oleks viinamarju jm värsket paremini saadaval.

Albaania popim matkapiirkond Theth võib mais veel osaliselt suletud olla. Muidu on mai aga väga hea aeg Albaanias. Kannatas meres ka ujuda, aga sügisel kindlasti vesi soojem.

Kui rattamatk peaks huvitama, siis https://cyclealbania.com/ osas oli kogemus väga positiivne. Eestist &Moments paneb tihti neile mõne grupi kokku.

Mingi keskmise kliima saab siit https://www.timeanddate.com/weather/albania/durres/climate

Muidugi sõltub ka piirkonnast. Ise käisin 2024 enam vähem augusti keskel, Durres ja Vlore rannad olid üle rahvastatud ( mingi osa randadest on hotellide kontrolli all ), kuna elasin korteris, siis pidi rannas kohta ikka otsima. Seal on septembris ka korralikult sooja ning arvatavasti turiste jätkub pikemaks ajaks. Mingite matkaradade info on siin https://www.alltrails.com/albania Ise käisin Gamti mägedes.

Põhja-Albaania kõrgematesse mägedesse kindlasti pigem sügisel. Mais võib osaliselt radadel veel lund olla jne. Üldiselt algab seal hooaeg pigem juuni teises pooles, aga kestab ilusti septembri lõpuni. Viimastel kevadetel on Balkan olnud kurikuulus jaheda ilma ja suurte vihmade poolest. Mitu aastat on mais olnud ilm oluliselt külmem kui Eestis. Kaks aastat tagasi läks soojaks alles juuni teine pool jne. See ei ole muidugi tavaline, aga võib muutuvas kliimas tavalisemaks saada mingitel põhjustel. See siis põhiliselt Albaania põhjaosa kohta.

Lõuna-Albaania ja madalamal olevad matkarajad jne peaks mais ka täiesti normaalsed olema. Rohelust kindlasti rohkem kui sügisel. Rannahooaeg hakkab üldiselt kogu Balkanil juuni keskel, kui kool lõppeb. Enne seda on hooajaks valmistumine. Välisturiste muidugi käib ja nende jaoks on mingid teenused olemas, aga väiksemates kohtades ei hakata mais isegi veel liiva siledaks lükkama. Selles suhtes on september oluliselt kindlam. Vesi on soe, teenused on veel saadaval jne.

Käisin eelmisel aastal septembri keskel Albaanias ja päris mitmed rannad lõunapool olid ikkagi oma hooajad lõpetanud, st mõni rand oli kohe eriti inetu, kõik päevavarjud ja toolid mööda randa laiali hunnikutes nagu väiksed prügimäed. Vesi iseenesest oli ok.

Ma lisaks summerrockile et mitmed rannad ongi sellised väikesed prügimäed ja mitte ainult septembris ;)

Kas Albaania söögikohtades on võimalik igal pool tasuda eurodes? Kui jah, siis kuidas toimub hindade konverteerimine — kas kasutatakse lihtsalt lihtsustatud skeemi, et nt eemaldatakse kaks nullid LEK hindadest või on kasutusel mingid kindlad vahetuskursid või muud arvestusmeetodid?

Ja kas tagasiraha antakse kohalikus valuutas?

viimane kord kui käisime üleelmisel aastal siis küll ei olnud, aga nüüd võibolla saab. Tagasi saad küll kohalikes.

Sõltub vast kohast. Turismipiirkondades võtavad tõenäoliselt peaaegu kõik, mujal sõltub kohast. Kui hinnad on lekedes ja võetakse eurot, siis võetakse kursiks 1:100 või mingi omanikule sobiv kurss. Osades kohtades on hinnad menüüs nii lekedes kui ka eurodes ja seal on eurodesse vahel suht suvaliselt arvutatud omaniku kasuks.

Üldiselt on igas linna mõõtu asulas olemas rahavahetused, kus saab normaalse kursiga lekesid osta.

Käisin eelmine aasta, auto pesu ja kohvi eest sai tanklates maksta eurodes, tagasi anti lekedes. Tanklates lihtsalt oli see summa nii väike, et kaardimakset ei tahetud teha. Menüüd olid üldiselt jah kahes valuutas, Durressis, Vlores, Tiranas sai igal pool söögikohtades maksta kaardiga.

Plaan minna Berat-i (augusti lõpp- septembri algus) ja tahaks väga külasstada ka Osumi kanjonit. Kuidas sinna sõites teega on? Kas soovitate hoopis mingit organiseeritud ekskursiooni?
Reisil kaasas on veel 3.aastane (tollel hetkel peagi 4-seks saav poisslaps), siis ega väga kellegi teise järgi oodata ei taha (organiseeritud reisi puhul), samas ei taha mingit ukerdamist ka teepeal, kui teed on ikkagi väga kehvad.

Samuti sooviks külastada Gjirokasteri ja sealset Ali Pasha silda, kuhuni sinna saab autoga sõita, kus on hea parkida? Kui pikk matk tuleks?

Osumis soovitaks väga rafting võtta. Seal kärestikke ei olnud, aga vaated olid küll igati minemist väärt. Ülevalt serva pealt vaevalt et sama uhke on.

https://maps.app.goo.gl/vZAjUDxFG4SotrXE6 firmaga käisin ise. Tundus kohalikus mõistes suht suur tegija olevat. Aga asja-ajamine oli suht segane. Broneerisin pisut üle kuu aja ette, siis täpselt kuu enne broneeritud kuupäeva saadeti kiri, et homme siis näeme. Vastasin, et homme kuu aja pärast.. Ja koha peal oleks ka pidanud ikka eelmine päev üle helistama, kuigi nii kellaaeg kui kohtumiskoht oli kokku lepitud, siis tegelikult tegid nad suuri silmi kui kohale ilmusin.. Ise ööbisin Berati linna peal, mitte nende hotellis. Aga ka hotellis ööbinud poolakad oli hommikul suure kiiruga üles aetud, et nüüd rafting, aga tegelikult saime lõunast minema. Mulle oli ka 9-st räägitud. Ja kõige krooniks võeti lõpuks minu hotelli kõrvalt veel 2 inimest peale (nende hotell on linnast ~1,5 km väljas). Nii et oleks võinud hommikul mitu tundi paremini kasutada. Hotell iseensest tundus ok olevat.

Kui lõpuks minema saime, siis kõik töötas. Samal aja muid inglisekeelseid gruppe ei paistnud olevat. Teest mingeid erilisi mälestusi ei ole, ehk oli ok.

***

Nimetatud sillast ei tea. Aga kui aega ja auto kasutada, siis soovitaks https://maps.app.goo.gl/ZtkAxzp5a9Ydnhmb9 . Uhke sild + termaalveed. Kui viitsimist siis sealt algab ka uhke kanjon, kus jalgsi matku tehakse. Ka omal käel. Paraku ise kanjonisse ei osanud too hetk minna.

Just tulin Albaaniast ja külastasin nii Osumi kanjoni kui ka Gjirokasteri ja sealset Ali Pasha silda.

Osumi kanjon on sellene, et sinna ise minna on keeruline kui just tahta seda vaadata alt üles. Sinna viib vaid paar rada ja kui juba alla minna ja seal mööda kanjonit edasi liikuda, siis igast kohast ülesse tagasi enam ei saa ja siis peaks oma auto juurde ka tagasi minema. Kanjon on päris kõrgete kaljuste servadega. Sel juhul on parem võtta rafting vms muu kanjonituur (ka jalgsi matkad on võimalikud kui veetase võimaldab) kohalikult korraldajalt. Neid leiab nt GetYourGide´st või Instagramist. Väikese lapsega tuleb kaaluda, kas see on üldse tehtav. Meie tegime tuubingut (kuna raftingut teha ei saanud madala veetaseme tõttu). Tellisin selle paar päeva enne Instagrami kaudu "GO Outdoors" ja kõik sujus hästi. Tasumine kohapeal sularahas eurodes pärast üritust 40 eur/in. Hinna sees oli 4 instruktorit, varustus (kallipso, päästevest, sussid, kiiver, tuub), trasfeer sinna ja tagasi ning vesi+võileib.

Kanjonit saab vaadata ka ülevalt platvormidelt. Need kohad on GoogleMapsis ära märgitud. Siis saab lihtsalt mööda kanjoni serva kulgevat teed sõita ja teha peatusi.

Gjirokaster on väga kaunis linn, mille vanalinna viib päris korralikku kaldenurgaga munakivi tee. Kindlus asub mäe tipus ja sinna jõudmine kuuma ilmaga on üpris raske. Kindluse külastamisel tuleb arvastada, et see on suhteliselt lageda taeva all ja see on päris suur. Külastamisele läheb kiires tempos ca 1-1,5h. Kõndimist on palju. Kui sealt minna edasi Ali Pasha sillale, siis see on omakorda mitu korda keerulisem. Google näitab 20 min jala. Kuid see ei vasta tegelikkusele. Tee läheb mööda libedaid munakivide mäkke üles ca 55 kraadiga ja kui jõuad mägede vahele, siis avastad, et sillani on vaja kõndida veel ca 1 km mööda kitsast mäerada. Väikese lapsega tasub kaaluda, kas üldse võtta see ette. Meie 6 täiskavsanut tegime ära aga see oli paras väljakutse +38-ga. Kui oleks ette teadnud, milliseks see teekond kujuneb, siis oleks tõsiselt kaalunud selle ettevõtmist, poole tee peal ei tahtnud enam loobuda.