Oskaksin kaasa rääkida marsruudi Buenos Aires- El Calafate- El Chaltén osas. Meie eesmärk oli matkata Los Glaciares rahvuspargis ja ära näha Perito Moreno liustik. See aga Sinu reisikavaga ei kattu.

Raha vahetasime BA-s, n.ö mustal turul Euro kurss oli parem kui dollari kurss. Pangaautomaate ei kasutanud. Swedi deebet ja krediitkaart, kord toimis üks, kord teine. BA toidupoes juustu, vorsti, saia ja komme ostes küsiti passi.

Patagoonias kehtib ütlus-ühe päeva jooksul võid kogeda kõiki nelja aastaaega. Meil nii halvasti ei läinud. Reisisime käsipagasiga (max 8kg)+personal item. Kaalu kontrolliti, jäime napilt piiridesse.

Reisisime selle aasta aprillis, st Argentina sügisel. Lendasime KLM-ga Amsterdam-Buenos Aires.

Saime maksta igal pool pangakaardiga, aga ööbisime ka hotellides. Mingi väikse koguse sularaha võtsime pangaautomaadist lennujaamas, nagu ikka mingi teenustasu, aga ikka turvalisem kui sula vedada. Ilm oli meil novembris hea, korralik tuulejakk on parim soovitus.

Maksmise koha pealt niipalju et mõned aastad tagasi oli Visa kaart eelistatum. Linnades ja asustatud punktides kõlbas Mastercard väga hästi. Mõnes "mees ja kolonka" moodi tanklates keset eikuskit oli maksmine kas sularahas või Visa kaartiga. Ilmselt ajalooliselt jäänud. Visa oli algselt pigem Ameerika mandrile ja Mastercard Euroopa või terve maailm.

Sõitsime rendiautoga omapead ringi. Grupiga reisides kellelgi ikka raha või õige kaart on ja ei pea tühjade kätega jääma.

Mina vahetasin praktiliselt kogu reisi eelarve BA-s. Kaardiga makstes oli kurss väga halb ja sularahas sai ka nt autorendi odavamalt ( kui oli kohalik firma). See oli muidugi äkki 2019. Ma kahtlustan, et ka praegu võib see tõsi olla.

Olin 3 nädalat novembris, ikka pigem ilus soe. Käsipagasi 8kg oli rohkem kui piisav - mul oli rohkem asju ka, sest laps oli siis väike (2a).

Tagant järgi mõeldes reisikava oli liiga intensiivne- meil oli ka palju siselende ja rentisime auto, mh sõitsime ruta40 ca 1600 km. Kui uuesti plaaniks võtaks ainult 2-3 sihtkohta korraga.

Minu Patagoonia ringreis jääb 20 aasta taha. Siis vist sai ka paljudes kohtades kaardiga maksta, aga enamus rahast võtsin Eestist dollarites kaasa ja vahetasin kohapeal vastavalt vajadusele Tšiili ja Argentiina peesodeks. Elu on näidanud, et migni mõistlik kogus tasub alati sularahas kaasas kanda.
Mina lendasin Buenos Airesest Ushuaiasse ja liikusid sealt liinibussidega üles. Coihaiqueni jõudsin vist 3 nädalaga, vahepeal peamistes turistikohtades matkates. Kuna ööbisin tihti telgis ja kogu vajalik "elu" oli kaasas, siis käsipagasiga küll välja poleks vedanud. Samas ilma telgis ööbimata ei ole võimalik jõuda päikesetõusu ajaks Fitz Roy juurde, et näha kuidas see mägi hallist kivist erkoranžiks muutub. Just need internetist leitud fotod ajendasidki mind toona Patagooniasse minema. Kahjuks toonased põhjalikud muljed ei ole hot.ee keskkonna sulgemisel enam säilinud. Kui juba seal kandis olla, siis kindlasti tasub ära käia ka Perito Moreno liustiku juures. Pildid on üks asi, aga kohapeal kogeda, kuidas 20-meetrised jääpangad järve kukuvad, on võimas audiovisuaalne kogemus.

Mina tegin toona veel 3-päevase lennutripi Iguacu jugade juurde, kuna polnud varem troopikas käinud. Ka see oli igati väärt elamus.
Käisin veebruaris ja tuul on seal alati, aga ka vihmaks peab valmis olema. Temperatuuri poolest oli Ushuaia kõige külmem, ca 12-15 kraadi kanti, ja Iguacu õige soojem, üle +35. Kui Torres del Paines kusagil liustiku külje all ööbida (nt Glaciar Grey juures), siis on samuti kohe tuntavalt jahedam. Smas Buenos Aireses põlesin juba esimese tunniga ära ja otsisin tänava varjusemaid külgi, sest unustasin enne välja minekut päikesekreemi peale panna.

Käisime Tshiili Patagoonias möödunud aasta veebruaris. Rentisime kohalikust firmast auto ja külastasime ka Torres del Paine rahvusparki. Tuuline on seal tõesti kogu aeg ja pigem külm. Mäkke töustes paistis päike ja T-särgiga oli soe, kuid üleval hakkas sadama ja jopega oli ka külm. Korralikke ööbimiskohti on rahvuspargi lähistel vähe ja need on kallid. Raha vahetasime Punta Arenase valuutavahetuses, automaadist raha ei võtnud. Mastercardid linnades toimisid. Kuningpingviine vaatasime Tulemaa saarel, magellani pingviine Magdalena saarel. Viimasele sõidavad väga korralikud katamaraanid, pilet tuleb eelnevalt välja osta. Tulemaa saarele saab liinilaevaga elavas järjekorras Punta Delgadast umbes nagu Saaremaale praamiga. Väljaspool asulaid mobiililevi pole, teed on korralikud, kõik on turvaline. Soojad ja vihmakindlad riided kaasa ja arvestus, et kui muidu on rahvuspargi piirkond üsna inimtühi, siis matkarajad on pigem ülerahvastatud ja seltskond väga rahvusvaheline. Rahvuspargi pilet tuleb veebist ette ära osta.

Eurod vahetada BA s varrukameeste juures kohalikuks. Võit on v suur. Sulas saab osades restodes 10% soodustust. Kaardiga sain hotellides maksta. Gore tex koorik on parim ja kerge fliis alla. Kihiti riietumine. Tuul on meeletu. Käisin selle aasta jaanuaris.