Palju teid on? Vb annad oma meili saadan sulle enda trajektoori tutvumiseks?

Meid on 3.

Käisime ka Lääne- ja Lõuna Euroopas väikebussiga. Sõitsime üle Poola Pariisi kaudu ookeani äärde. Siis Portugali rannikut pidi Gibraltarile. Sealt Malaga kaudu Sant Tropesse. Siis Andorra kaudu Monakosse, kust Milanosse. Viinis sai ka põgusalt käidud, ning sealt koju. Kuna reisikaaslased ei olnud enne sealkandis käinud, siis saigi tehtud selline reis ja neil oli soov ujuda ookeanis ja vahemeres. Reis kestis kaks nädalat või mõned päeva üle. Ööbisime kämpikutes ja hotellides. Kilomeetreid kogunes 12000. Täpsemalt jäi sellest puudu 5km. Kaldun arvama, et teil tuleb pikem kilometraas ja mõne koha vaatamiseks jääb vähe aega. Meie olime reisul augusti lõpp-septembri algus. Eelnevalt oleme käinud juulis, siis on seal teed puhkusele sõitjaid täis ja pole välistatud ummikud, kui kiirteel juhtub avarii või on teetööd. Mina jätaksin sekord teie asemel põhjamaad välja, sinna jõuab alati minna. Kui soovite midagi veel teada, vastan meelsasti.

Kusjuures autoroute näitab mulle 10000 km ainult ja teekond siis Stockholm, Malmö, Copenhagen, Odense, Hamburg, Amsterdam, Brüssel, Pariis, Bordeaux, Leon, Porto, Lissabon, Sevilla, Granada, Alicante, Valencia, Barcelona, Marseille, Nice, Monaco, San Remo, Milano, Zurich, München, Viin, Praha, Berliin ja siis koju äbi Poola ,Leedu,Läti

Alati tuleb selliseid haake juurde, mida esialgu planeerijasse sisse pole pannud. Vaatamisväärsused asuvad linnades ja mujal laiali. Linnast linna jah need kilomeetrid tulevad nii, kuid tegelikkus on ikka midagi muud.

Kahjuks kassukese jutt oleks nagu minu suust. Näiteks kui tahate ujuda ja ööbida rannaäärses kämpingus, tuleb suurelt teelt sõita päris pika tee. Bordeaux lähedal on sealkandi üks paremaid kämpinguid(sealsete sutfarite paradiis). See on Bordeuxist veel edasi ja päris palju kilomeetreid veel peale parem pööret. Lissabonis on sild, mille pikkus on 23 kilomeetrit. Sealt edasi Hispaania poole sõites on ookean ka päris kaugel, aga rand on mõnus. Igas linnas tuleb palju tiirutada, et jõuda sind huvitava objekti juurde,ka gps- iga võid õigest teeotsast mööda panna. Ja kui sattud veel tipptunni aegu suurlinna, kaotad palju aega. Kas oled uurinud autoroutest, palju annab kilomeetreid üle Poola? Ajaliselt võidad kõvasti, sest selle ajaga, kui sõidate laevaga Stockholmi olete juba Saksamaa keskosas. Stockholmist Saksamaale ei ole kiirdeid. Rootsist Taani saab kas laevaga või üle silla (aeg umbes poolteist päeva).Kui lõpuks jõuate Bordeaux-sse on kulunud neli päeva(?). Kas ei jää lõunas oleku ajaks liiga vähe aega? Tavaliselt esimene ööbimine Luxenbourgis kämpingus. Eelnev öö kas väheke tukastus või juhi vahetus.Oleneb kui kõvad sõitjad olete. Tänaseks vast aitab.Eks järgmises kirjas lisa. Ah-jaa, kas teist kellelgi on oma firma või selle eesotsas? Kui ja, siis eraviisiliselt väheke anna nõu.

Rajukas mul on olemas autoroute teekond võin sulle saata. On juba enam vähem paika pandud. Rootsist Taani tahaks ikka üle sildade sõita.Reisi alguseks lähebki päev mis algab Stockholmist.See öö on siis viimane pidu enne Hispaaniat :)Ei me ise ei oma konkreetset firmat ega ole ka juhatuses aga selle asja saab korralda nii. Mis sul mõttes oli?

Ei taha sellest nii avalikult rääkida. Võin mõnel muul viisil. Muidugi ei taha ma oma teekonda teile peale sundida, aga imestan ikkagi. "Tunnen kaasa, et teil jääb võhem aega veemõnusid nautida. Olen kaks korda tulnud eoroopast seda teedpidi. Enam seda ei tee. Kui lähete seda valitud teedpidi, siis tehke väike muudatus, kui võimalik ja minge minnes Berliinist läbi. Muidu tuleb mõttetu ring ja niikuinii olete väsinud ja tüdinud. Ja jõle hea tunne tuleb peale, kui peale Prahat näed teed numbriga E67. Olen täna edaspidi kodus ja vahetevahel vaatan ka siia.

Msnis võib suhelda või meili teel!

Meilgi plaan minna suvel Euroopat vallutama, teada on, et 15 päeva on aega ja et enne ei peatu kui Saksas, aga tahaks näha nii Baierimaad(losse, koopaid, jm) kui jõuda üle Aplide(või läbi Alpide) St.Tropezi randa ja sealt Pariisi kaudu tagasi. Aga, kui alguses oli plaan, te laevaga üle Rootsi, siis see jäi ära, sest kuskilt ei leidnd sildade ületus makse. Seega andke nõu, kes reisinud, kus ja mille eest tuleb TEE peal raha välja käia (umbkaudne summagi:)) ) mõtlen nii sildade makse, kiirtee makse ja ka kui ööbida matkaautoga kuskil bensukas?

Suured tänud vastajatele. P.S. Tuleb tunnistada et siinsed muljetajad on olnud suureks kasuks reisiplaani koostamisel. Aitäh.

!

Trip.ee lisas postitusele suurtähed!

Olen selle mõtte avaldamise eest saanud tripis varem nahutada aga siiski - kui eelarve natukenegi kannatab - kaaluge ka võimalust lennata mõnda Euroopa linna ja sealt auto rentida. See annab olulist aja- ja mugavusevõitu ning pole üldse nii kulukas kui alguses tunduda võiks. . Kiire pinnapealne uuring näitas, et lennukipiletid neljale inimesele Riiast Berliini ning Opel Astra Estate kolmeks nädalaks teeb inimese peale kuluks ca 4200 krooni. . Pääseb Poolast ning võidab vähemalt 2-3 päeva.

Usun, et lennukiga variant tuleks pigem odavam kui kallim. Ise lähen suvel Hispaaniasse - ikka autoga:)

Kindlasti oled eespoolt logenud minu vastuseisu teekonnale üle Skandinaavia. Rootsi, Taani, Belgia, Holland ja Saksamaa põhjaosa võib olla üldse omaette reis. Mina teen edaspidi Põhja Euroopa ja Taanist allapoole jäävad eraldi reisid. Pakun teile selliseid teid, kui olete juba Poolas. Warssavist kas Wroclavi kaudu Dresden, Nürnberg, München,Sveits, Milano, Torino, Monte-Carlo,Monaco, Nice, Cannes, St-Tropez. Seda kirja pannes hakkasin mõtlema, et kas ei moleks mõtekas ikkagi minna Poolastotse Pariisist Rivierasse. Sealt aga eelpoolloetletud teedpiditagasi. Kardan, et minnes, kui olete õlle ja veini joojad, läheb teil seal palju aega, ning kaunil Rivietal saate väga vähe aega olla.

Olen käinud sõpradega kahel korral Lääne- ja Lõuna- Euroopa tiru tegemas. Läti- Leedu- Poola oleme tavaliselt ühe jutiga läbi sõitnud (ainult elementaarsed tanklapeatused oleme teinud), seda on võimalik teha umbes 24 tunniga. Muidugi tuleb kasuks, kui paarkümend Eurot alati taskus varuks on, seal ei või kunagi teada, mille eest tarhvi võib saada. Esimene kord läksime läbi Tšehhi ja Austria veneetsiasse, teisel korral tegime Slovakkias ka väikese tiiru (Austraias on üldjuhul võimalik liikuda mööda autobahne, Slovakkias oli aga palju väikeisd mägiteid). Ahaa.. Tšehhis ja Slovakkias (Austrias vist ka, kui õigesti meeles on, aga võin ka eksida) on vaja maantekleepsud ka osta.

Igastahes sealt suundusime edasi Veneetsiasse (Soovitan korra elus vähemalt ära käia. Kui sihtpunktiks on näiteks Marseille` , siis ei tule ringi ka väga sõita). Itaalias peab arvestama, et seal on palju tasulisi ja võrdlemisi kulukaid maanteesid. Muidugi saaks Prantsusmaa poole ka rannikutpidi minna, aga sealsed teed on väga raskesti läbitavad.

Selle teelõigu peale jäävad muidugi Monaco ja Cannes. Ühel korral sattsin sinna öisel ajal. Sealne ööelu on ikka paras vaatamisväärsus. Sadamad on täis uskumatud jahtisid, tänavatel liiguvad autod, mida muidu võib ainult ajakirjades näha. Ka sealsed inimesed on huvitav vaatmisvääsus- klubilised on üleni kallites firmariietes ja viimase vindini üles löödud. Cannesi hotellide ees oli palju lõbunaisi ja draqe (no sellised ikka Eestis ja Poola maanteede ääres ei kohta). Sealt liikusime otsejoones edasi Marseillesse, kus veetsime üle nädala oma puhkusest (Marseille` ümbrus sai täitsa korralikult läbi käidud, tänu tuttavale nägime mitmeid uskumatult ilusaid kohti, kuhu ise poleks osanud minnagi). Prantsiusmaal soovitan kindlasti proovida kohalikke roogasid (konnajalad, teod, kaheksajalad jne), mitte piirduda ainult McDonaldsi ja supermarketite omadega. Näiteks hommikustel turgudel saab igasusguseid huvitavaid merende ja puuvilju väga mõistlike hindadega osta.

Sealt suundusime edasi Pariisi. Mõtlesime, et hoiame natukene raha kokku ja läheme maantee kõrval kulgevaid väiksemaid teid pidi. Näiliselt ei teinud need ringi, aga seal sai väga aeglaselt liikuda. Isegi öösel töötasid kõikjal valgusfoorid. Pärast paarisad kilomeetrit läksime ikka põhimaantee peale. Pariisi mineku ajaks tasub rooli panna kõige rahulikum inimene, sest prantslaste liikluskultuur on ikka väga kaootiline. Suure viirealise tee peal pole näiteks ühtegi rida joonega eraldatud. Samuti on tark enne välja vaadata, kuhu minna ja kuidas, sest kesklinnas (Louvre, Jumalaema kirik, Eiffel) palju teid ühesuunalised.

Pariisi eeslinnas mõtlesime hotellis ööbida, kuid sealne ümbrus oli nii kahtlane (ei julgenud autot terveks ööks üksi jätta), et liikusime otsejoones Belgiasse. Prantsusmaal (mingites riikides oli veel) on odavhotellide kett F1 (Formula 1), neil on internetilehekülg ka olemas. Seal on hinnad umbes 33 Eurot, olenemata sellest, kas on 1, 2 või 3 inimest. Pole just luksuslikud, aga tee peal ainult ööbimiseks käivad kah.

Esimesel korral läksime Eestisse läbi Saksa, Poola, Leedu, Läti. Teisel korral tulime üle Taani väinade ning Rootsist laevaga.

Esimesel korral oli meil autojuhte 3, teisel korral 2. Load olid küll kõigil kaasreisjatel, kui otsustasime rooli panna kõige suurema sõidukogemusega inimesed. Polnud vajadust ka, et rohkem juhte peaks olema :)

Tegelikult oleks nii palju veel kirjutada, aga enam rohkem ei viitsi :) Loodan, et kellelgi on vähemalt midagi kasu mu jutust :)

Päevane keskmine läbisõit 400-500km pole hull, seda isegi peetakse üpris normaalseks automatkaja päevateekonnaks. Ma ise rehkendan mistahes matka puhul päevateekondi pigem aja alusel, 5-7 tundi liikumiseks, olen ma siis jalgsi, jalgratta või autoga. Kõik päevad ei pea mõõdetult ühepikkused olema, mõnel päeval võib ka 10 tundi jutti panna ja siis järgmisel sellevõrra tagasihoidlikumaga leppides. Vaba inimene vabal maal, teeb mis tahab ja siis kui tahab. Selge on, et iga teelejääva linna kõiki muuseume ja vaatamisväärsusi külastada ei jõua, aga see polegi ilmselt automatkaja peaeesmärk. Igast läbisõidetud kohast saab esmamulje kätte ja osad paigad äratavad piisavalt huvi, et see tuleviku tagasitulemise paigana arvele võtta. Teised, mis nagu eriti millegagi ei hiilga, korra nähtud ja aitab. Et selles mõttes nagu mingi eelluure või põgus tutvus maailmaga, aitab suurt visandpilti luua. Põhjalikuks tutvuseks kogu maailmaga jääb ühe inimese elueast kindlalt väheks, paratamatult tuleb mõned paigad ka kiirendatult üle vaadata. Ma pole oma 55 eluaasta jooksul veel Eestitki põhjalikult suutnud tundma õppida:) Sellegipoolest vaataks võimalusel natuke teisi kante ka. Pikkade reisidega seondub üks kaasnähtus, ilmselt on see mingil määral individuaalne, päevast päeva korduv reisirutiin muutub pikapeale väsitavaks. Paar nädalat on igati OK, kolm juba piiripeal. Pidevalt koguneb uusi muljeid, need kuhjuvad, koormavad ja väsitavad vaimu. Muljetest võib ka täituda. Ühel hetkel avastad, et kopsik on täis, enam rohkem vastu võtta ei suuda. Saabud uude paika, kena kõik, aga ei viitsi-jaksagi õieti ringi vaadata, vajutad aga lapatsit ja edasi. Kilomeetrid lendavad, pärast tagantjärgi mõtled, et mis imelinn see küll oli, kus selline huvitav objekt või midagi, mis riigis see üldse oli - ei meenugi. Kui reisisell juba selliseks juurviljaga võrreldavaks olendiks muutub, siis on aeg teha kas pikem paus või lõpetadagi oma reis selle koha peal. Ma omast käest tean, et minu maksimum on just kusagil 3 nädala peal. Aasta kestvale ümbermaailmareisile läheks ma sellegipoolest kui aga rahakott kannataks, sinna planeeriks kindlasti iga kolme nädala järele ühe nädalase peatuse, igaks nädalaks ka vähemalt ühe puhkepäeva, mil kilomeetritki ei sõideta. Täidaks puhkepäevi kohalikus kõrtsis veiniimemisega, rannaspeesitamisega vms ajusid mittekoormava aja surnukslöömisega. Teisiõnu seediks ja marineeriks juba kogunenud muljeid, seejärel saab jälle uusi vastu võtta. Ma hästi ei usu, et mitmekuulise marsruudi jutiga läbimisel reisi viimases osas enam eriti adekvaatsed ollakse. Kui reis muutub tüütavaks tööks, siis on kehvasti, vaevalt keegi tüdimuse eest täielikult kaitstud on. Vahetusjuhtidega on nii, et kui päevateekonna pikkuseks 5-7 tundi, siis seda saab 2 juhi vahel jagada kenasti, rohkemaks pole karjuvat tarvidust. Autoistmel kõlkudes tukastamine pole nagunii mingi puhkus ja kui oleks ka 6 vahetusjuhti, siis 24x7 ei suuda ikkagi keegi sõita tervet mõistust säilitades. Ka reisijad mitte. Palju sõltub juhist, osad isendid tunnevad end roolis vabalt, need väsivad roolis vähem. Teised lähevad millegipärast pingesse, need väsivad kiiremini, sest kulutavad end rohkem. Ja absoluutselt kõige väsitavam on pinges närvilise juhi kõrvalistmel rahulikkuse säilitamine, muidu võin ma olla külm kui kala, aga selline olukord lausa piinab:)