Autoreis Normandiast läbi Loire oru - soovitage marsruute!

Tere!

Plaanin juunis teha autoreisi Loire orus, kuid kuna tegelikult alustan sõitu Hollandist, siis läbime ka Normandia. Kindlasti külastame paaril päeval Normandia huvitavamaid paiku, kuid pearõhk oleks Loire orul ja selle kaunimatel lossidel. Palun soovitage põnevaid kohti marsruute jne alates Mont-Saint-Micheli poolsaare/kindlusest suunaga Loire orgu. See ala on suur, aega nädalake - seega kindlasti paljut ei jõua näha. Mida tasuks kindlasti külastada, mis oleks mõistlik marssuut ja mis polegi nii oluline? Eesmärk on näha ilusat loodust, losse, toredaid külakesi, põnevaid linnatänavaid, kohvikuid jne.

Aitäh juba ette!

Mis Loire'i oru losse puudutab, siis on päris keeruline parimaid välja tuua. Iga loss on omamoodi lahe. Chenonceau, Chambord ja Amboise on vist kuulsaimad, aga neid losse on seal kokku üle 30.

Kui olete huvitatud Normandia dessandi maabumiskohast, siis tasub ära käia. Sealt MSMi on 198km.Püüdkesinna jõuda hommikul varakult, siis on vähe rahvast. Kui olete MSMis ja siidri joojad, siis tee ääres müüb üks siidri valmistaja oma toodangut. Tasub osta. Ise üldiselt siidrit ei joo, kuid seda kindlasti ostan veel ja joon. Sealt edasi on Saint Malo-ana mereröövlite linn.

Käisime Normandias eelmisel suvel. Tulime Belgia poolt ja sõitsime ranniku piirkonnas kuni MSM-ni ja seal keerasime siis sisemaale. Ei tea ju mis hinnaklassi elamisi otsite ja kas üldse, aga selles piirkonnas võin paari päris armast ja mõistliku hinnaga pisikest perehotelli soovitada.

Käisime sel aastal Pariisis. Plaanime minna järgmisel korral autoga ja mind huvitab, kui Normandiasse minna, siis kui palju see autoga käimine umbes maksab ja kas ainult sõita, või kasutada ka laeva. Meil mikrobuss ja arvan, et laevasõit teeb kalliks reisi.

Sõltub millal minna. Turismihooaja kõrgpunktis ei pruugi praamipileteid üldse saada olla või on need tõesti kallid. Seevastu ise sõitsin jaanuaris laevaga Klaipedast Kieli, kahele inimesele ja autole koos kajuti ja söökidega kulus 210€, teisalt säästsin pea 1000 km sõitu, teemakse ning ööbimisi läbi Poola mineval teel.. Ning mulle oli teekonna mugavus olulisem kui paarkümmend säästetud eurot. Laev oli päris uus ja kena, ainult et sõiduaeg 20 tundi võib igavavõitu tunduda.

Aitäh Buldoosa, see oli küll kasulik info.Tuleb arvestada 6000 km umbes.

Ma olen 10 aastat tagasi elanud kuu aega Saint-Nazaire's. Suvel on sealkandis ujumiseks lahedad rannad. Pornichet'st La Bauleni ja rohkemgi. Seevastu ööbimiskohtadega on keeruline. Isegi telgikohti polnud saada. Mulle meeldisid linnadest Guerande, Le Croisic. Tegelikult olid kõik mereäärsed linnakesed armsad. Seal on ka lahe soolasoo. Vaatama tasub minna Carnaci juures olevaid monoliite. Kuna olin koos kolme lapsega, siis lossides me palju ei käinud. Aga tõesti, igal oli midagi omapärast. Chenonceau on ehitatud üle jõe. Paljudel lossidel on väga kenad aiad. Mõnes antakse kauneid kontserte jms. Mulle meeldis, et palju oli lahedaid laste lõbustuspargikesi, kus lapsed said aktiivselt tegutseda - sõita mingitel imelikult ehitatud ratastel, panna proovile oma tasakaalu ja taibukust looduses liikudes. Aga see sind vist ei huvitanud. Igatahes võib seal suvel jube soe olla, nii et liigu korraliku konditsioneeriga autoga. Kindlasti tasub käia Mont Saint Michelis ja Saint Malos. Viimasesse sattusime korraliku tuulega ja see jättis sügava mulje, millise jõuga ookean randa peksis. Lastele meeldis väga eelajaloo park Malansacis. Mulle meeldis tegelikult ka. http://www.prehistoire.com/index2.php Lahe oli sõita Noirmoutieri. Sõitsime mööda teed, mis tõusu ajal oli vee all. Ja mõõna ajal tormlesid kohalikud kohe mereelukate jahile (D948). N-s oli vesilõbustuspark. Mitte midagi väga erilist, aga meie seal oldud 35 kraadise soojusega oli seal mõnus ikka. Port Saint Père-s oli armas loomaaed Planète Sauvage.

Olles korduvalt reisinud nii Alam- kui ka Ülem-Normandias annan sinna piirkonda reisijatele hea meelega mõned soovitused.

ROUEN - Ülem-Normandia pealinn.

Kõige põhilise vaatamiseks kulub pool päeva. Enim meeldib seal mulle vast väga hästi säilinud vanalinn oma vahvärkhoonetega mis vaatamata ulatuslikele sõjapurustustele on autentsel kujul peaaegu täies mahus taastatud. Kuna Rouen ei ole ka suur turistilõks saab linnas rahulikult nautida autentset prantsuse õhustikku.

Notre-Dame de Rouen, eklektilise arhitektuuriga väidetavalt ilusaim gooti katedraal Prantsusmaal. Ehitamist alustati 1202. 19. sajandi 70ndatel aastatel oli kõrgeim kirik maailmas ning 151 meetri kõrgune Neitsitorn on praegugi kõrgeim kirikutorn Prantsusmaal. Impressionist Monet maaliseeria Roueni katedraalist kuulub maailkunsti tippteoste hulka. Nii Notre Dame kui ka teisi Roueni kirikuid külastades tuleb silmas pidada, et 12.00-14.00 on need külastajatele suletud. Linna turismiinfo punkt asub kiriku peasissekäigu vastas, teispool väljakut.

1979 aastal sissepühitsetud moderne Sainte Jeanne d´Arc´i kirik asub vanal turuplatsil kus 1431 aastal Prantsusmaa rahvuskangelane Jeanne d`Arc. Tuleriida koht on tähistatud väikese obeliskiga. Kes tahab kirikusse sisse kiigata, siis see on erinevalt teistest lõuna ajal avatud. Turuplatsi all on parkla.

Notre Dame katedraalist mõnesaja meetri kaugusel Rue de Martianville sisehoovi on peidetud sünge Aitre St.-Maclou keskaegne katkukalmistu surmasümboolikat kujutavate seinaornamentidega. Praegu asub seal kunstikool.

Eglise St. Ouen 12.-15. sajand. Väga ilusate sammaslöövidega gooti kirik mis lõuna ajal samuti suletud. Kõrval asub raekoda ja raekoja platsi all suur parkla.

Kui keegi soovib eemalt ja kõrgelt linnapanoraami nautida siis selleks on parim koht Cote Ste.-Corniche. Sealt avaneb lummav vaade linnale ja sealt läbi voolavale Seine jõele. GPSi sisestage Rue Annie de Pene. Vaateplatvormi kõrval on ka väike autoparkla.

CAEN - 1944 aasta suvel hävitati praktiliselt terve linn Briti lennuväe pommirünnakutes. 1948-1962 ehitati linn modernsel kujul uuesti üles

William Vallutaja poolt 11. sajandil ehitatud Abbaye aux Hommes ja Abbaye aux Femmes kloostrid. Kuna William Vallutaja võttis naiseks sugulase, Flandria Matilda, pani paavst ta kirikuvande alla. Sellest pääsemiseks pidi kuningas ehitama kaks kloostrit, ühe meestele ja ühe naistele.

  1. Willam Vallutaja rajatud Caen`i kindlus on üks väheseid ehitisi mis Teises maailmasõjas terveks jäi. Kindlusesse sissepääs on tasuta. Müüridelt avanevad kenad vaated kaasaegsele linnale (vanalinn hävines sõjas täielikult). Kindluse kõrva on maa-alune parkla.

Caenis asub ka suurim ja uhkeim Normandia dessandile pühendatud muuseum Memorial de Caen.

FONTAINE HENRY külas asub Prantsusmaa kõrgeima viilkatusega renessansiaegne meitriteos, eraomanduses olev Chateau de Fontaine-Henry mis avatud paaril kuul aastas. Praegu peaks see küll remondis olema, kuid losse ja kindluseid mida vaadata jagub Normandias küllaga.

BAYEUX - Bayeux linna raamatukogus on välja pandud oluliseim varakeskaegne mälestis, koomiksilaadne Bayeux vaip. See 70 meetri pikkune taies kujutab Normandia hertsogi Guillaume le Conqueranti ehk siis William Vallutaja sõjaretke Inglismaale, ning sellele eelmnenud ja järgnenud sündmusi. 14.10.1066 toimus normannide ja anglosakside vahel Hastingsi lahing kus normannid eesotsas William Vallutajaga purustasid anglosaksid ja William sai kuningaks. Bayeux vaip on asi mida kindlasti oma Normandia reisil näha tuleb. Võtke audiogiid ja kuulake mida iga pildi kohta öelda on. Sealsamas asub ka normannide elu-olule pühendatud väike muuseum.

D-DAY RANNIK. Käesoleval aastal täitub 70 aastat Normandia dessandist, seega suvekuudel on kõik majutuskohad ümbruskonnas tõenäoliselt täis buukitud. Allpool toon välja mõned oluliseimad dessandiga seotud vaatamisväärsused, mida sellest sündmusest ülevaate saamiseks võiks külastada. Kui inimesed pole väga suured sõjaajaloo huvilised piisab ühest-kahest päevast. Huvilistel aga jääks ühest-kahest nädalast ka väheks.

Juno Beachil Courseuilles-sur-Meri linnakeses asub kanadalaste hallatav Juno Beach Visitor Center. Ekspositsioon on muljetavaldav, kuid dessandi osa selles on väike. Valdavalt räägitakse Kanada ajaloost ja kanadalaste osalusest terves II maailmasõjas.

Gold Beach Visitor Centre Ver-sur-Mer´is. Väike brittide külastuskeskus. Kui aega priisata pole võib mööda sõita sest kümmekond kilomeetrit edasi Arromanchese külas võib veeta pool päeva. Alustama peaks linna sissesõidul asuvast kinost Arromanches360, kus näidatakse ringekraanil väga mõjusat paarikümneminutilist dokumentaalfilmi Normandia dessandist. Kui palju aega pole ja sõjaajalugu eriliselt ka ei huvita peaks filmi siiski ära vaadata. See annab suurepärase ülevaate sündmustest ja paneb ka tõsisemalt mõtlema sõja ja rahu teema üle laiemalt. Sealsamas kõrval on tasuline parkla kuhu saab auto jätta, et peale filmi vaatamist alla külla jalutada. Arromanchesi linna ümbruses Gold Beachil maabus 6.06.1944 25 000 Briti sõdurit. Siin asuvad ka ühed võimsaimad ja enimpildistatud dessanti meenutavad mälestised Normandia rannikul - Mulberry sadama pontoonsildade jäänukid. Rannas asub külastuskeskus mis annab hea ülevaate sadama ehitusest ja hävingust sajandi tormis 10 päeva peale valmimist. Arromanches on hea teha normandiapärane lõunasöök koos kohustusliku siidri ja kasvadossiga, ning peale lõunat, kui mõõn on saavutanud tipphetke ja kõht täis, saab sillavajäänusteni mööda kuiva merepõhja jalutada.

Mõned kilomeetrid edasi sõites, kõrgel pankrannikul Longues-sur-Mer`is paiknes sakslaste üks võimsamaid Atlandi kaitserajatiste suurtükipatareisid mis varustatud nelja 150 mm suurtükiga ja hoidis oma kontrolli all võtmetähtsusega osa Inglise kanalist. Võimas patarei on täielikult säilinud. Mööda ümbritsevaid radu tasub tega väike jalutuskäik, et vaadata kuidas rannanõlval tegutsesid tulejuhtijad.

Omaha Beach Visitor Centre Saint-Laurent-sur-Mer´is. Esinduslik ja põnev ekspositsioon nii nagu ameeriklastele kohane. Omaha Beachil filmiti muideks ka "Reamees Ryani päästmise" dessandistseenid. Enne D-Day ranniku külastamist oleks kohane see film veelkord ka ära vaadata.

Järjekordne "Must See" koht, nii looduslikult kui ka ajalooliselt on Utah Beachi ja Omaha Beachi vahel asuval maalilisel 30 meetri kõrgusel Pointe du Hoc kaljuneemel asus ülitugevalt kindlustatud sakslaste vaatluspunkt. Peale liitlasvägede õhuväe pommirünnakut mis kattis neeme ühtlaselt ja tihedalt pommilehtritega, alustasid 255 rangerit mööda 30 meetri kõrgust vertikaalset kaljuseina üles ronimist. Operatsiooni käigus hukkus neist 135. Pointe du Hoc vallutamist peetakse Normandia dessandi raskeimaks ja ohvriterohkeimaks operatsiooniks. 1984 aastal, Normandia dessandi 40. aastapäeval pidas USA president Ronald Reagan siin kõne. Videomäng Call of Duty 2 kujutab Pont du Hoc`i operatsiooni. Selle aasta alguses avati ka uhiuus külastuskeskus kus tasuks vaadata pooletunnist filmi veteranide mälestustest.

Utah Beach Visitor Centre asub Sainte-Marie-du-Mont´is ja on jällegi ameeriklastele kohaselt suur, hea ekspositsiooniga ja patriootlik. Tasub pilet osta ja sees tiir teha.

Ste-Mere-Eglisé linn oli esimene asula mis vabastati liitlaste poolt Normandia dessandi käigus. 06.06.1944 kell 01.40, enne dessandi maabumist rannas, visati sisemaale rünnakut ette valmistama US 82. ja 101. õhudessantdivisjonid. Langevarjur John Steele langevari aga takerdus õnnetult kirikutorni külge. Vaene John pidi mitmeid tunde terve lahingu vältel torni küljes rippima ja surnut teesklema, et sakslased teda maha ei laseks. Lisaks sellele hakkasid prantslased otse ta kõrva ääres ka tornikella lööma ning John kaotas peaaegu kõrvakuulmise. Tänapäeal tähistab seda legendaarset vahejuhtumit samas kohas rippuv langevarjuri "topis" millest on saanud D-Day üks märkimisväärseimaid sümboleid. Ühes kuulsaimas D-Päeva kajastavas filmis "The Longest Day" on see intsident samuti äramärkimist leidnud ja John Steele´i mängib seal Red Buttons. Algupärane John Steele võeti peale linna vabastamist torni otsast alla ja ta elas õnnelikult 16. maini 1969 aastal. Kiriku kõrval on suur dessantvägedele pühendatud muuseum mille suur laiendus avatakse käesoleva aasta mais ja mis vaatamata kallile piletihinnale annab tõsisele huvilise väärt elamuse. Rannikul on veel muidugi kümneid ja kümneid era- ja kohalikeile omavalitsustele kuuluvaid muuseume kuid ülalpool toodud on vast oluliseimad, sest need on kureeritavad Kanada, Suurbritannia ja USA valitsuste poolt.

MONT-SAINT-MICHEL´ist SAINT-MALOsse Ühepäevaseks väljasõiduks on hea need kaks kohta ühendada. Kui öömaja on kus iganes rannikul saab varahommikul teele asudes õhtuks koju tagasi.

MSM on peale Pariisi enimkülastatuim vaatamisväärsus Prantsusmaal. Seetõttu on kõige mõtekam sinna minna siiski väljaspool hooaega. Juunis-juulis-augustis ei päästa väga palju ka varahommikune külastus. Võimalusel planeerige reis nii, et jõuate MSMi u. kella kaheksaks. Suur parkla asub natuke eemal, kuid viidad juhatavad selleni. Esimesel korral üritasin autoga kuidagi välja jõuda kloostri kõrval asuvale parklale tammil, sinna mis enamusel seda kohta kuvavatest fotodest, kuid tammiparkla on ammu suletud ja parkida saab uues parklas. Parklast kloostri juurde viib tasuta buss iga kümnekonna minuti järel. Ilusa ilmaga on kõige kenam muidugi jalutada ja lähenevast kloostrist fotosid klõpsida. Uus jalakäijate tee on just eelmisel aastal valminud. Alustuseks tasub MSMi territooriumil lihtsalt niisama ringi luusida. Ronida läbi kõik trepid ja käia läbi kõik kangialused nautida vaateplatvormidelt vaateid. Varahommikul ei ole jaapanlaste ja hiinlaste hordid veel kohale jõudnud ning atmosfäär on rahulik. Kell üheksa avatakse klooster kuhu peab tingimata minema. Klooster ja muuseum on EL kodanikule tasuta. Peale arhitektuuri peab tähelepanu pöörama kindlasti ka hommikul algavale mõõnale. Kui jõuate kaheksaks on mõõn just alanud. Kui hakkate paari, kolme tunni pärast minema on saare ümbrusest vesi peaaegu taandunud ja paljastanud liivase lahepõhja. Vahust mõõnalainet on kõige parem jälgida kloostris olevalt vaateplatvormilt.

Kui MSM vaadatud sõitke edasi juba eelnevate kommentaatorite poolt mainitud Sain-Malo kindluslinna mis ei asu enam küll mitte Normandias vaid juba Bretagnes. Tegemist on ühe kauneima rannikulinna ja merekindlusega Põhja-Prantsusmaal. Parkida saab sadama kõrval, Esplanade de la Bourse ääres. Sellel aastal oli parkimine seal tasuta, eelmisel aastal aga tasuline. Nii, et jälgige ka märke. Peale võimsa, kuulsaima militaararhitekti Vaubani 17. saj. projekteeritud kindluse ja bretooni kivise vanalinna on St. Malo põhiliseim vaatamisväärsus looded (tõus ja mõõn). St Malo lahes on tõusu-mõõna amplituud Euroopa üks suurimaid, ulatudes kuni 11 meetrini. Kui jõuate u. 12.00 kohale hakkab mõõna kõrgpunkt just saabuma, kuid purjekad sadamas ja eemal asuvad saared on veel vee all. Minge kindlusemüüridele väikesele lõunasöögile. Bretooni kohalik spetsialiteet on tatrajahust valmistatud soolase täidisega pannkoogid - galetid. Ja loomulikult siider. Muideks, siidrit juuakse nii Normandias kui ka Bretagnes savitassist. Nii, et ärge oodake, et lauale toodud tassi teed või kohvi valatakse. Kui lõuna söödud saate juba alla, paljastunud merepõhja uudistama minna. Kivide vahel on oma tööd alustanud sinikarbikorjajad. Saate ka ise uurida mis põnevad elukaid 11 meetri sügavusel leida võib. Lahes asuvasse Petit-Be kindlusesse ja Grand-Be saarele saate siis kuiva jalaga jalutada.

Eelpool mainiti ka piraate. Saint-Malost on tõepoolest pärit mitmed kuulsad keskaegsed piraadid ning siit alustas 1534 oma ekspeditsiooni Kanadasse Jacques Cartier. Linna sissesõidul asub kena okeanaarium - Grand Aquarium de Saint Malo. Lastega külastajate lemmik.

Kui ka seal käidud on õige aeg tagasi hotellis sõitma hakata. Oma seltskonnaga olen korduvalt ööbimiseks kasutanud Juno Beachil, Courseulles-sur-Meris asuvat Le Chant des Oiseaux puhkeküla. Sealsetesse korteritesse mahub ka suurem seltskond. Linnas on igal hommikul kalaturg ja kanali ääres mitu head värsketest mereandidest valmistatud roogi pakkuvat restorani.

Nii põhjalikku soovitust, kui Johhaidii nüüd andis, on päris raske leida. sisuliselt terve reisi kondikava. Istu autosse ja sõida.