Millised on teie huvid? Mina lähtun oma reisiplaanide koostamisel ajaloost ja arhitektuurist.

Kui teil on üks päev teekonnaks Reimsist Luksi ja olete ajaloohuvilised soovitan esimene päevapool Reimsis ning vahepeatuseks tiirutada Verduni lahinguväljal.

Teine variant, kui teile meeldivad väikesed arhailised prantsuse külad mis tekkinud erinevatel ajastustel suurte kindluste ümber, oleks selline. Kiire käik Notre-Dame de Reimsis ning siis põhja, Luksi poole mööda Belgia-Prantsuse piiri mis on täis huvitavaid näiteid kindlusarhitektuurist ja külakogukondade mugandumisest nendega. Esmalt Rocroi küla mis on suurepärane ja ilus näide maailma kuulsaima militaararhitekti Vaubani tähekujulisest kindlusest mille sees väike toimiv asula.

Rocroist Sedani. Sedani kondlus on väidetavalt maailma pakseimate müüridega ja vastupidavaim kindlusehitis. Preisi sõja ajal purustasid preisi väed Sedani lahingus 1870 aastal Napoleon III väed ning võtsid ta vangi. Sellega lõppes monarhia Prantsusmaal.

Sedanist Belgia suurimasse keskaegsesse kindlusesse Bouilloni (sellest saad lugeda "Euroopa südamest" Belgia albumist.

Bouillonist jälle Prantsusmaa poolele Montmedysse kus asub minu meelest üks huvitavamaid kindlusi Põhja-Prantsusmaal. Montmedy oli Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sihtkohaks kuningas Louis XVI põgenemiskatsel. Paraku püüti ta enne kinni ja tal löödi pea maha.

Montmedyst Longwysse kus asub üks neljateistkümnest UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevast Vaubani kindlusest.

Kui soovite kindlustele vaheldust siis teele jäävad veel trappist õlut valmistav Orvali klooster Belgias, Aviothi suur gooti kirik Prantsusmaal, väga arhailine ja põnev Marville küla Prantsusmaal ning palju muid huvitavaid paiku.

Valides sellest nimekirjast huvipakkuvad kohad saate endale koostada põneva ja hariva päevareisi Reimsist Luksi mööda paiku kust tavaturiste ei leia, kuid leiate ohtralt ehedat prantsuse olustikku ning käegakatsutavat ajaloo hõngu.

Oleme püüdnud igasse reisi ikka kõike natuke sisse planeerida. Pigem väldiks väga suuri linnu ja eelistaks rohkem loodust, aga Reims jääb ikka ilmselt plaani sisse. See mõte, et rändaks mööda paiku, kust tavaturisti ei leia sobiks hästi. Seda enam, et mõned turistilõksud oleme nii ehk naa sisse planeerinud. Aga tänud, siin on juba hulga mõtteid ja materjali mida läbi uurida.

Kas see Routes des Grandes Alpes sealt Genfi lähedalt alla mereni on 10.mai paiku sõidetav? Minu arust ei ole kõik kurud lahti, aga millestki loobumise hinnaga (ringiga) saab ehk seda teekonda järgida? Ma planeerin juba tükk aega oma reisi, mis algab ida poolt (Itaaliast) ja jõuab Prantsusmaa kaudu Nice lähedale ning sealt jälle Itaalia.

Tänud Johhaidii, tegid suurepärase Champagne tuuri kirjas ära! Aga tõesti, Reimsi linn, Epernay, Ay, Ambonnay, Cramant jt. ümberkaudsed külad hiilgavad maailma väärikaima mullijoogi tootmisega. See tagab tegelikult suured turistidehordid ning võib üsna julgelt väita, et peale Cote d'Azur'i ja Pariisi, on Champagne Prantsusmaa üks kalleimaid piirkondi.

Kuidas Prantsusmaal makstakse kiirteede tasu?

Mina maksan alati sulas. Variante on mitmeid.

a) Tasulisele lõigule sisenedes võtad enne tõkkepuu avanemist automaadist pileti ja maksad tasuliselt lõigult väljudes kas putkas istuvale tädile või automaati.

b) sõidad tasulisele lõigule, mingit lipikut ei saa (sellisel juhul pole ka tõkkepuud) väljumisel maksad fikseeritud summa.

c) Tasulisele lõigule sisenedes maksad fikseeritud summa mida osades kohtades saab maksta vaid metallis ning väljumisel ei pea midagi tegema.

Loomulikult saab maksta ka kaardiga. Maksealale sisenedes pead jälgima, et valid õige läbisõidukoha sõltuvalt sellest kas maksad sulas või kaardiga. Mõnikord on need eraldi mõnikord koos. Telepass märgistusega sissesõitu väldi. Kui tasulisele lõigule sisse sõites saad automaadist pileti pea silmas seda, et sageli vupsab pilet automaadist välja iseseisvalt, nupule vajutada pole vaja.

Kaardiga maksta on eriti mugav ja eriti kiire - kaarti sisse, 2 sek ja kaart välja. Ei mingit müntide lugemist ja arvutamist. Mina ei viitsinud pärast esimest kaardimakset enam kordagi müntides maksta.

Maksan sulas kuna sõidan Prantsusmaa kiirteedel väga tihti ning paar korda on mul kaardimaksetega probleeme olnud. Aja ja närvikulu kokkuhoiuks eelistan seetõttu kiirteemaksudeks sularaha. Aga kaardiga saab kindlasti mugavamalt ja kiiremini.

Eks iga üks maksab nii nagu tal mugav on,aga kaartiga maksmine on lahe,sest sa korraks ainult vibutad kaarti masina ees ja juba makstud,ei pea panema sisse ja koode lööma...vähemalt meil uk-s on nii.

Tänud, väga hea info eest! Sellisest segasüsteemist ei oleks kohapeal vist küll aru saanud. Nüüd on mul mureks veel reisi jätkamine 11. mail Chambery-st - Briancon – Levens. Tahaks Suur - Alpidel sõita, aga ei saa aru millised teed on avatud.

Tere! On teist keegi autoga lähiajal Prantsusmaa poole kimamas ning omab autos ühte vaba kohta? Kompenseeriks ka kütuse hinna.

See, millised kurud lahti on, selgub tõenäoliselt alles sõidul. Näiteks Galibier avati eelmine aasta vist alles juuni alguses, Bonette mai keskel. Seega pead õhtul kohalike käest või kuskilt internetist uurima, kas mõni kuru on eelmisel päeval juba lahti tehtud, ja siis vastavalt sellele saad päevaks marsruudi koostada. Üsna väike tõenäosus on, et juba enne 11. maid oleks mõned neist kurudest pidevalt avatud, aga kui on, siis saad selle enne reisi internetist välja uurida. Alternatiiviks on Lautaret, mida hoitakse talv läbi lahti. Ja Bonette'ile on alternatiiviks mitu paralleelset madalamat kuru ja kui need ka kõik kinni, siis Labouret. Nii vara kevadel sõites muud teha polegi kui eelmine õhtu üritada mingit infot leida ja arvestada sellega, et järgmine päev tuleb teha pikk tiir suletud kurude vältimiseks. Kõrgmägedes on sel ajal lume poolest ikka veel päris hilistalv.

Väga head soovitused "vatse", aga kas on olemas mingi koht internetis, kust saab teede lahtiolekut uurida? Olen loomulikult teekonna planeerinud nii ja naa, et kui on lahti - siis sõidan peale!

Kindlasti on, aga Prantsusmaal ma neid hetkel ei tea. Ürita prantuskeelsete sõnadega midagi otsida. Route info vms. Eelmise aasta avamiseajad leidsin kui panin prantsuse keelse kuru nime, col x, ja ouvert 2012. Tõenäoliselt on ka igal regioonil oma prantsuse keelne teeinfo olemas. Kui leiad mingid asjalikud lehed kurude teeolude kohta, siis palun pane siia ka.

Vaatasin oma vanu linke ja üks Prantsusmaa teeinfo lehtedest on see - http://www.bison-fute.equipement.gouv.fr/diri/Accueil.do

Kogu info muidugi prantsuse keeles, aga muidu olemas. Võtsin Kagu-Prantsusmaa ja sealt Conditions de circulation. Seal olid kõik kinnised kurud ilusti kirjas. Eks kevadel ole näha, kas hakkavad ka lahtiseid kurusid eraldi näitama.