Balkani poolsaar

Tere, trippijad

Plaanis on viiekesi teha ring peale Balkani poolsaarele. Lühidalt näeks välja nii: Eesti- Rumeenia- Bulgaaria- Kreeka- Makedoonia- Albaania- Montenegro- Bosnia- Horvaatia ja tagasi koju läbi Sloveenia. Tehes natuke eeltööd riikide kohta, mis ei kuulu Shengenisse siis selgub, et mitmel naabril ei ole omavahel just parimaid suhteid.

Ehk on siin inimesi, kes on sarnast retke ette võtnud ja oskavad rääkida, milliseid piire pigem vältida, kuidas on lood nendes riikides ja piiridel, kus viimastel aastatel on olnud aktuaalne pagulaste teema ( Kreeka- Makedoonia, Makedoonia- Albaania, Bulgaaria- Kreeka ).

Kuidas on ringi sõita Eesti numbrimärgiga Albaanias, Makedoonias, Bosnias, Montenegros. Kas lastakse piirilt kergelt üle ja kuidas suhtub Politsei Põhjamaade numbrimärkidesse? Kus riikides küsitakse makse? Olen lugenud, et nn mustalt peab maksma Albaanias? Milliseid linnasid/ rajoone soovitate turvalisuse mõttes kindlasti kaaluda ?

Tänud ette !

Google mapsis on raudteed preaguses versioonis üsna hägused. Kui päris suureks mõõtkava teha, siis see hägune joon on näha.

Ise plaanin ka sealkandis seigelda - sihiks Dubrovnik ja Kotor. Esialgne idee -Eestist autoga Budapest-Zagreb-vb Timisoara- Belgrad-Nis-Skopje-Tirana-Ohrid-Kotor-Dubrovnik. Kas on väga rumal mõte? Kui stressirohked on piiriületused ja kuidas on turvalisusega Serbias ja Albaanias ? Kas Belgradist otse Kotori peale ka saab? Igav oleks mööda Dalmaatsia rannikut edasi-tagasi Dubrovnikuni sõita ?

Albaania ja Serbia turvalised. Serbia pealinnas lihtsalt palju põgenikke. E.amus pole neist teadlased ja tookad nagu meil siin väidetakse vaid pigem vargad. Kotor super. Kes Montenegrot kulastab seadke see linn omale kohustuslikuks.

Margus 360! Mis kuul minek on? Ma lähen suht sarnast teed, aga Poolast Debrecenist mööda Timisoara peale (Budapest on linn, kus võib mitu tundi lihtsalt liigelda, seista ja ikka läbi ei saa), sealt Serbia kaudu Nišist mööda ja öömaja enne piiri. Järgmine päev Bulgaarias, seejärel veidi Kreekas ja Makedoonia kaudu Albaania, kust lõpuks samuti Dubrovnikusse. Mereäärt edasi Neumis (BiH) öömaja ja pärast juba põhjapoole.

Sai suvel ka käidud ja mootorrattaga Balkanile tiir peale tehtud. Kõik oli väga normaalne, keegi halvasti ei suhtunud, politseiga kokku ei puutunud. Piiriületused sujusid samuti ladusalt. Kogemused panin blogisse ka kirja: https://reinholdjasemud.wordpress.com/2017/01/22/kahel-rattal-balkanit-avastama/

Väga hea materjal blogis! Tänud!

Seoses uute reeglitega tugevdatud kontrolliga Schengeni piiridel pidid järjekorrad näiteks Kreeka piiril juba praegu kiirelt kasvama. Seega suvel võib näiteks Sofia-Thessaloniki ja Skopje-Thessaloniki teede peamistes piiripunktides tekkida koralikud ooteajad. Sama võib oodata ka näiteks Ungari-Rumeenia, -Serbia piiril. Käivad jutud, et Sloveenia-Horvaatia piiril on mingi eriõigusega saadud erand ja kõiki EL-i passiga liiklejate dokumente skännima ei hakata. Muidu tuleb nendes piiripunktides ka paras suvine hullumaja,

Lisaks omavahelistest suhetest. Makedoonia-Albaania piir on hetkel koht, kus makedoonlased võivad poliitilistel põhjustel Albaaniasse minejaid ja sealt tulijaid kiusata. Eriti, kui sa mainid, kui ilus ja hea ikka Albaanias on.

Tänan info eest! Mul tekkis Balkani kohalikke LE lugedes kummaline mõte. Kõikjal kirjutatakse "pooltuledest" ning paljudes riikides on nad ööpäev läbi kohustuslikud. Trahvid päris suured ilma tuledeta liikumise eest. Eestis me paljud sõidame nn päevatuledega ja uutel sõidukitel ongi selline variant ca 5 aastat juba peal, nendega koos tagatuled ei põle. Kas mõni balkani poliis ajab näpuga määrust või on seal ka elu euroopalik?

Eks neil ole ka sarnased autod müügil:) Olen oma uuema autoga kolmel suvel sõitnud päris palju mööda Euroopat ja keegi ei ole sellise teemaga tülitanud. Arvan, et pole probleemi.

Minu jaoks pole küll probleemi tulede lüliti lähitulede peale keerata. Endal rahulikum ja ohutum.

Lp. Cocoboco! Tõesti selles ei ole probleem, et lülitit kasutada, aga minu arvates on mu auto päevatuled tunduvalt paremini nähtavad võrreldes pooltuledega. Teate küll neid uutel autodel olevaid kõveraid tulede konsoole. Olen "homeuseriga" täiesti nõus, et trend peaks liikuma selles suunas, et uuematel masinatel ongi tuled nii seatud. Ei ole 100% kindel, aga minu arust ei saagi ma sõidukiga tuledeta sõita, kas päevane või öine režiim ja kogu lugu. Udutulede kasutamine ilma põhjuseta on paljudes riikides karistatav, vajalik on udu, vihm, lumi või halb nähtavus.

Lp 834arr - Panin väikse kirjatüki Sulle postkasti, sest muidu läheb väga OT-ks. Parimate soovidega.

834arr, kui olete oma reisilt tagasi, siis ootaks muljeid, endal sarnane trip plaanis augusti keskel :)

To Plaks! Mul on muidugi kastitäis igasugust materjali kõigi nende riikide kohta kogutud ja kõik on samuti elektroonselt olemas. Kokku 345 MB + kaardid! Paberikandjal asjad viskan reisil olles minema, sest lehtede teisel poolel on isiklikud materjalid (paberi kokkuhoid), aga failidena võin kõike juuli lõpust anda - saata.

Sain eile uue Euroopa ravikindustuse kaardi ja sellega kaasas olnud voldikus on loetelu riikidest, kus see kehtib. Mulle tundus, et see nimekiri on vananenud! Balkani maadest puudub nimekirjas Albaania, BiH, Bosnia, Kosovo, Makedoonia, Montenegro ja Serbia. Uurisin ja selgus, et on olemas kategooria kandidaatriigid: Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (2009. a. oktoobris soovitas Euroopa Komisjon ühinemisläbirääkimisi alustada), Montenegro (ühinemisläbirääkimisi alustati 29. juunil 2012), Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märtsist 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009, 21. jaanuaril 2014 alustati, ühinemisläbirääkimistega) Albania (kandidaatriigi staatus 27. juunist 2014). Potentsiaalsed kandidaatriigid: Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo Seega ei ole tõesti meil seal ravikidlustuskaart tõenäoliselt kehtiv.

See Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult EL-i ja EFTA liikmete territooriumil. Näiteks Monakos, Andorras ja San Marinos see samuti kedagi ei huvita, aga vähemalt on naaberriigi haiglad lähedal. Nimi Euroopa ... on tõenäoliselt veidi eksitav. Loogiliselt võttes on sellest kasu ka Prantsusmaa ülemeredepartemangudes nagu Reunion, Martinique jne, sest need on osa EL-ist, aga näiteks Tahitil ja Arubal pole sellega midagi teha. Samuti Mani saarel ja Kanalisaartel.