Ei oska Dubrovnikust midagi rääkida, aga mainin seda, et juunis sai käidud Splitis ja mida ma ütlen - me olime üllatunud, kui kallis kõik on. Loomulikult, kui sul on ´´long weekend trip´´ siis sa viibidki enamus aega turismipiirkondades, söögikohtades jne.

Samal ajal sõbrad olid Reminis ja reaalselt 2x hinnavahe, kui rääkida jookidest-söökidestkokteilidest.

Aga ilm oli tore, paadireis mega äge ja lõppkokkuvõttes jäime rahule. Aga tõesti kallis, ei ole enam midagi odavat seal :)

Head reisi :)

Tänan!

Rahavahetusest - Horvaatias on kasutusel euro.

Horvaatias kehtib eelmise aasta jaanuarist alates euro. Majutus on mõistlik broneerida ette ja küsida transfeeri ka majutusest. Kohapeal saab sõita odavama Uberi ja kallima Boltiga. Dubrovnikus on rendiauto nuhtluseks, kuna parkimiskoha leidmine on raske. Paljud parkimiskohad on reserveeritud kohalikele elanikele.

Võta majutus parem Cavtatisse. Mõnus rahulik väike linnake, laevukesed käivad Dubrovniku iga poole tunni tagant, lennujaamast mitte eriti kaugel, hinnad odavamad. Meile piisas ühest päevast Dubrovnikus. Juulis on väga palav ja rahvarohke, ei ole seal müüride vahel sugugi mõnus.

Lennujaama ja Dubrovniku vahel käib umbes kord tunnis buss (edasi-tagasi pilet, mis kehtib 2 nädalat, oli eelmine aasta 14€). Sõidab alla tunni.

Dubrovnikus endas peale vanalinna suurt midagi vaatamisväärset ei meenu. Ise veetsin enamiku sellest kahest nädalast Montenegros ja Bosnias. Kolmest riigist meeldis enim Bosnia, sest see tundus kõige ehedam ja ka hinnatase oli teistest pika puuga parem (Trebinje on Dubrovnikust vaid mingi tunnise autosõidu kaugusel - võibolla käib ka mõni buss, ei tea).

Käisime Dubrovnikus september 2023 ja siis oli endiselt veel nii palav, päeval põgenesime tuppa.

Auto oli jah nuhtluseks, pidevad ummikud ja ootamised, parkimine peavalu.

Varemed lahedad, aga samas erilist vaimustust ei tekkinud.

Majutuse saime läbi bookingu ja seda kohapeal küll otsime poleks tahtnud hakata.Teekond sinna oli päris ekstreeme (mäest üles).

Üldse kinnitan eelneva kõneleja juttu, et elu seal on päris kallis.

Meil oli ka nädal Horvaatias ja veetsime selle nii:

Dubrovniku lennujaamast sõitsime Splitti ja seal meile väga meeldis. Olime kohapeal 3 ööd.

Edasi Markaska - kohutav. Kohapeal 2 ööd.

Dubrovniku jätsime viimaseks ja seal olime ka 2 ööd ning sellest tõesti täiesti piisas.

Meil minek Augustis aga kuna Dubrovniku kandis tõesti majutus väga kallis viibime samuti enamuse ajast Montenegros ja Bosnias. Selle eelduseks muidugi (rendi)auto kuna sellises palavuses ühistranspordi peale ei taha mõeldagi.

Rääkides Splitist, nagu siin juba oli mainutud, natukene vaidlen, Splitis oli kõik kolme korda odavam kui Dubrovnikus, just jõudsime tagasi Dubrovnikust, jagasime puhkuse, esialgul läksime Spliti ja seejärel Dubrovnik. Kuna Split oli meie esimene puhkuse punkt siis mõned asjad tundusid kallid aga tulles Dubrovnikusse tundus, et Split on kõik tasuta.

Majutuse Dubrovnikus broneerisin eelmisel aastal.

Dubrovnikus eriti ei ole häid söögikohti, kus saab kiresti ja odavalt süüa, friikad 10 eurot, samas Splitis samad frikad 4.8. Splitis oli väga mugav, et Bolt, Wolt oli, Dubrovnikus ainult paar söögikohta kohaletoimetamise ja hinnad on ebareaalsed. Dubrovnikus alati lähed mäkke, õhtul juba ei viitsi isegi vana linna minna. Ausalt Dubrovniku ei soovitaks. Gelato Dubrovnikus ca 5 eurot, samas Splitis 2.8. Õnneks aga meil oli ainult 4 päeva Dubrovnikus ja meil apartamentides oli köök.

Dubrovnikus vesi Jana maksab alates 1.5, Splitis alla 1 euro. Soovitan Dubrovnikus Maxi Tommy pood ja Maxi Studenac, ilusad kaasaegsed poodid, kus on odavam. Kahjuks ei leidnud meie isegi hea burksi kohta, samas head kohvi ka ei leidnud. Oleme veits pettunud, kui teaks varem ,oleks Splitis kauem ja Dubrovniku peale jätaks max 2 päeva.

Dubrovnik käis Shuttle ja ka reisibuss, reisibussi ootasime ca 40 min ja teised inimesed ka ootasid ning buss ei tulnud, võtsime taksod. Kesklinnani oli 22 eur soodukaga. Dubrovniku sees takso on kallis, 15 eurot 2 km.

Käisin Splitis ja Dubrovnikus 2001, põhjapoolses Horvaatias 2002. Jugoslaavia sõjad olid alles lähiminevik. Horvaadid aga pidasid Eestit Nõukogude Liidu ja seeläbi ka Varssavi pakti lagunemise algatajaks. Ning lugesid, et on tänu meile oma värske iseseisvuse eest tänu võlgu. Nii et kui teada saadi, et oleme Eestist, siis anti jäätis kas tasuta või pandi teine pall peale ja öeldi "vennad, aitäh".

Dubrovnik oli suht inimtühi. Katused olid alles pommitamisest auklikud. Telkisime saartel metsikult või magasime niisama magamiskottides mererannas (matkasime noh). Kõik tundus ilus, odav, lõunamaiselt suvaline. Ainult põhja pool - Krki poolsaarel ja Rijekas - oli rohkem turiste. Plitvices saime privaat-tuuri, hulkusime suht üksinda piki järvede äärseid radu.

Olid ajad :)

Sai 2022.aasta septemdris pea kuuaega Horvaatiat avastatud. Alustasime Sloveenia piirilt mööda rannikut Montenegroni. Peatusime pikemalt Rovinj is, Opaatias, Trogiris/Marinas, Zivogosivces, Makarska 1.liinil. Sai põigatud ja ööbitud ka sisemaal külastatades KRKi rahvusparki, Plivica järvesid, hullult vaest ja veel tänapäevalgi Bosnia sõjast räsitud maapirkonnada, mis jääb Splitist ülesse. Nägime palju kuhu edaspidi tahaks minna, kuhu mitte. Ülevalt alla tuli ligemale 1700 kilomeetrit. Loomulikult sai ka Ka Dubrovnikus käidud. Kui mujal oli septembri teises pooles juba hooaega peaaegu juba lõppemas, siis Dubrovnik oli paksult rahvast täis. Dubrovniku käigu kokkuvõtteks võib öelda, et tehtud, ei suuremaid emotsioone. Auto saad jätta kindluse/vanalinna lähedal olevasse 4 korruselisse maaalusesse parklasse. Ruumi oli piisavalt, kui samas tänaval ei kuskil. kohale viis Google maps. Loomulikult oli ilus vanalinn, kindlus. Et linnamüüri peal tunnine ring teha, tuli osta pilet, mis maksis ja mitte vähe. Seda tuleb tunnistada, et linna müür oli siiski kogutud rahast tip top rekonstrueeritud ja sellelt avanes ümbruskonnale imelised vaated. See on üks väheseid kohti Dubrovnikus kuhu0olime nõus raha kulutama. Sõit köisraudteel linnakohal olevasse mäkke on ebamõistlikult kallis, et seda pooletunnist vaadet nautida. Jätsime selle võimaluse vabatahtlikult kasutamata. Üldiselt kõik maksab, seda horvaadid küsida oskavad. Samuti väljas söömine on kallis ja suurt toiduelamust nagu Kreekas või Türgi maapiirkondades saad, oodata ei ole. Eks igaüks otsustab ise mis talle meeldib, kui palju ta kulutab. Me naisega jätsime ööbimise postkaaardilikus Dubrovnikus siiski teistele ja ööbisime hoopis enne ja peale Dubrovnikut väikestes, kaunites ja vaiksetes rannakülades kus maiesteetlikud mäed rannani ulatusid. Seetõttu jätsime reisil meile näivad ilmetud Rieka, Zadiri ööbimiskohtadest välja. Siiski kui juba sealpool kandis olla, tuleb siiski Dalmaatsia pärlist läbi astuda, aga ööbida, selle jätan igaühe enda otsustada. See oli meie väike nägemus Dubrovnikust. Aga Horvaatia kohta on siin tripis vist kõige rohkem kirjutatud. Head Horvaatia avastamist kõigile.

Eelmises kommentaaris on lause, et ülevalt alla tuli ligemale 1700 km. Vaatasin google mapsist, et näiteks Trieste-Dubrovnik vahemaa on veidi alla 700 km. Midagi nagu ei klapi?

Ma käisin Dubrovnikus ammu, nii 16 aastat tagasi. Siis turiste nii palju ei olnud. Ilus vanalinn, jahisadam, sai ka mööda linnamüüri jalutada. Kuskil eemal oli mingi vaateplatvorm, kuhu sai autoga sõita ja ülevalt vaadet linnale nautida. Horvaatia on tore riik ja paljud eestlased külastavad seda riiki järjekindlalt igal aastal. Mulle ta nii võimsat muljet ei jätnud ja ma ei ole peale seda Horvaatiasse rohkem sattunud. Aga mulle meeldibki pigem erinevaid kohti ja riike külastada.

Kaupo51, jah sinu märkus jumala asjakohane. Ei tea kuidas see üks sinna ette sattus. Loomulikult põhjast lõunasse on ca 700 km. Meil tuli kuskil 728 km, see on siis Sloveenia piirist Montenegroni. Allapoole sõites ei kasutanud kordagi kiirteed. Olime selleks siia tulnud, et nautida Horvaatia ranniku ja saarte ilu, seetõttu sai sõidetud kogu aeg rannikul. Planeerime sõidu pikkuseks kuskil kolm nädalat, siis on mõnus parajas tempos kulgeda. Kiirteed uhades ei näe saa mitte kui midagi. Meie jaoks on kiirteed põhiliselt transiidiks. Samas saan aru ka nendest kel puhkus lühike ja sihtkohaks üks kindel paik. Horvaatia on ilus, et sinna tagasi minna. Aga neid ilusaid ja hingematvalt kaunite paiku kuhu hing ihkab, on palju. Meid on viimastel aastatel lisaks soojale ja sinisele merele äravõlunud mäed, alpiaasad. Need on eestlase hingele lausa palsam. Seetõttu sai eelmine suvi avastatud Austriat ja Lõuna Baierimaad. Ei tulnud pettuda. Lihtsalt võrratu. Kolm nädalat ringi vaadates, matkates möödus märkamatult, palju jäi veel käimata. Seetõttu jätkame nädalapärast, 24. augustil oma puhkust uuesti Austriast, liikudes sealt edasi Dolomiitidesse. Planeeritud lõpp Garda ääres, kuid kui ilm halb, suundume enne koju tulekut lõunasse Aadria mere äärde konte soendama.

Andreas0606, mainid, et sõidate enamjaolt mööda rannikut, meil plaan minna matka-autoga, seega küsin kas rannikut mööda sõites on ka need teed nii hirmuäratavad kui mägedes, vabanda kui esitan rumala küsimuse, aga mind tõesti hirmutavad need mägiteed

Sai oldud (24.07 - 08.08.24) KRK saarel, hiljem Sloveeniast üle Alpide Austriasse sealt edasi Saksamaa ja Tšehhi, (kitsad teed, kuidas seal on võimalik 100 sõita? liiklusmärgid lubavad!!!) sõitsime meelega üle alpide, GPS keelasime kiirteed ära. Põnev aga vaevaline. Teist korda enam ei soovi. Piki Horvaatia rannikut pole midagi hullu sõita. Horvaatia läks kalliks hinna poolest paar aastat tagasi, siis kui hakkas euro lähenema. Sai oldud Dubrovnikus 2017a., siis oli hinnavahe Splitiga ~2x. Medulinis sel aastal võtsime olude sunnil majutuse 3 ööd 370€ ja mis polnud sugugi mere lähedal. Kõrghooaeg, mis teha, samas kohvikus/baaris kalaroog 2-le 39€, söö ennast kalaks, nii suur praad. KRKi saarel olime kämpingus 6 ööd ja maksime ca´340€, meri lähedal jne.Poes pidime käima autoga 10km. kaugusel. Autoks CRV hybrid. See aasta oli 8 kord/aasta sõita Horvaatiasse.