Euroopa riikide eripärad. Palun nõu.

Tere!
Aprillis alustan oma rännakut läbides järgmised riigid.
Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Andorra,
Monaco, Itaalia, Vatikan, San Marino, Šveits, Linchtenstein, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro,Albaania, Kreeka, Makedoonia, Bulgaaria, Türgi, Gruusia, Laevaga siis Rumeenia, Moldova, Serbia, Ungari ja Slovakkia.

Olen ise üht teist uurinud, kuid parimat nõu ja teadmisi saab ikka kogenud inimestelt.
Siit siis minu palve.

Palun kirjutage midagi head, halba, kasulikku või siis ka ebavajalikku.
Kel mingi kogemus eri riigiga.
Kultuuri, tava, tabude, usu, inimeste, veidrate seaduste, kuritegevuse, atraktsioonide, vaatamisväärsuste, juhutööde, kommuunide ja muu kohta.
Soov kogeda igas riigis midagi omapärast.
Näiteks mägironimine, kanuutamine, sukelduda, lennata õhupalliga, ratsuta hobudega jne jne.

Tänan :)

Teemapüstitus on väga laiahaardeline ja ilmselgelt mõistad sa isegi, et keegi ei hakka siin ükshaaval üles lugema kõikide nende riikide vaatamisväärsusi, selleks on ikka reisiraamatud ja internet.
Kui ma ise sarnast reisi planeeriks, siis ma lähtuksin oma isiklikest huvidest, näiteks:
a) Maitsta igas riigis mõnda kohalikku veini - Itaaliat ja Prantsusmaad teavad kõik, kuid Poola vein, Türgi, Šveits jne;
b) proovida külastada igas riigis mõnda pulmatseremooniat - see eeldab muidugi head õnne ja enda "sissesmugeldamise" oskust, kuid kevadel ja suvel peaks igas linnakeses mõni pulm toimuma;
c) külastada iga riigi kõrgeimat looduslikku või miks mitte ka tehislikku punkti;
d) külastada iga riigi parimat/kalleimat hotelli või spa'd (see eeldab häid finantse, kuid kuna su postituses kõlasid tegevused nagu sukeldumine ja kuumaõhupallisõit, siis ka need tegevused ei ole odavad). Või kui raha vähe, miks mitte külastada kõige odavamat ööbimiskohta, mida hotellisaidid pakuvad - elamus on kindlasti garanteeritud;
e) kuna mulle meeldivad koerad, siis hea meelega külastaks teiste riikide koertekoole ja vaataks agility võistluseid.
f) prooviksin leida kohalikega ühist keelt ja paluda mõnel kohalikul õpetada mind mõnda kohalikku traditsioonilist sööki valmistama. Selleks oleks ehk vajalik olla vabatahtlik kuskil kohalike farmis või külalistemajas, et paremini tutvusi luua.

Selle asja jaoks on ilukirjandus. Loed ja loed ja saad teada, millised inimesed kus elavad, milline on nende suhtumine religiooni, üksteisesse, teistesse, millest kust räägitakse ja kus millest vaikitase. Lugeda ei tohi projektipõhiselt, vaid kogu aeg, lapsepõlvest alates.

päris mitmeid riike on seal sellised kus rahakotist vöib juba esimesel päeval ilma jääda ja hullematki vöib juhtuda. Päris ebarealistlik tundub nii ambitsioonikas plaan. Möistlikum oleks seda ikkagi mingiteks väiksemateks osadeks jagada. Ja mitte raisata aega möttetute transiitriikide maad mööda läbimiseks, odavam tuleks lennata. Isegi nädalast ei piisa enamasti selleks, et uhestainsastki riigist esialgsetki ettekujutust saada

Üldiselt jagatakse info kaheks: seda, mida on võimalik suulisel-kirjalikul moel edasi anda, ja siis see mida nii edasi anda ei saa (ingl. keeles explicit ja tacit knowledge). Siin võib kirjutada ükskõik mida ja ükskõik, kui palju, aga reisimisel on määravaks just see viimane, ehk enda vahetu kogemus. Ja see tekib peamiselt reisimisel.

Aga üks reegel on küll universaalne - suhtle kohalikega! Täitsa hämmastav, kuidas see toimib. Igal pool. Inimestele ju meeldib suhelda. Ära häbene küsida - ja võib sattuda väga huvitavatesse kohtadesse. Aga "tuletõrjealarm" peaks olema siiski sisse lülitatud.

Ebarealistlik või mitte kuidas keegi julgeb mõelda, seda ta ka saab :)
Loen viimasel ajal suht palju raamatuid, blogisi ja teisi kirjutisi maailmaränduritest.
Ja saan sellest ainult inspiratsiooni ja motivatsiooni.
Olen arvestanud paljaksröövimisega ja selleks mõelnud ka plaan b, et siis lennuga kodu jõuda.
Ei saa ju minna sellise suhtumisega, et nüüd siis minuga juhtub midagi halba.
Kõike võib küll juhtuda, kuid selleks, et siiski see endale ohutumaks teha, kirjutasingi palve, et saada nõu ja uusi teadmisi.
Näiteks toon ära, sain siis teada, et Kreekas ei tohi vabas looduses ööbida mis on karistatav ja, et Albaanias on palju tänavakoeri kes ka purevad inimesi.
Mõtlengi just sellist infot mida kuuleb rohkem suust suhu.
Veigole igatahes aitäh toetava soovituse eest.

To Reisija66
Palun kirjuta lähemalt siis nendest riikidest kus rahakotist võimalik suht kiirelt ilmma jääda.
Üldjuhul jah, blogides lugedes ei juhtu ette seda, kus keegi kirjeldaks kuidas teda on paljaks röövitud.
Enamasti kirjutatakse ainult head või siis seda, et keegi nägi kuri välja ja karjus kellegi peale seda ka kõik.

Mina jäin rahakotist ja dokumentidest ilma Itaalias, Bergamo lennujaamas, ~40 min enne kojulendu.

Euroopas võib rahakotist kergesti ilma jääda näiteks Tallinnas. Või igas muus asustatud punktis, kus parasjagu viibid. Kuid loomulikult on šansid suuremad seal, kus on paganama oskuslikud trikimeistrid - Vahemere kandis näiteks Barcelona ja Napoli.

Aga ausalt, kui see peaks juhtuma, siis on see puhtalt su enda viga.

Olin Barcelonas sirka nädala tänaval.
Sain aru, et kui varastatakse sult midagi, siis on see tõesti puhtalt sinu enda viga. Kuid väga paljud liiguvad seal just gruppidena.
Sattudes kõrvalisse kohta.
Astuvad ligi ja annad vabatahtlikult oma asjad ära.
Ohutuse mõttes olen mõelnud ka suurlinnad vahele jätta.

Olen maganud Kreekas lageda taeva all magamiskotis 6 ööd. Keegi ei tahtnud mind karistada, vastupidi - inimesed olid meeldivad.

Tänavavargustest: tüüpidel on vaja saada sinuga puutekontakt (näit lilli nööpauku toppida, sinu kella imetleda, kallistada jne), et sa ei tajuks enda läbikobamist. Barcelonas eriti osavad vargad. Itaalia lõunaosa ka kahtlane.

Lonely Planeti Albaania kohta käivad hirmujutud ei pidanud ka paika. Inimesed olid toredad ja abivalmid.

Mis veel olulist? Prantsusmaal räägi tingimata prantsuse keelt ja Hispaanias hispaania keelt. Poolas ära pruugi vene keelt. Mujal saab inglise keelega hakkama. Kui keelt ei oska, kõlbab eesti keel kõige paremini.

Huvitav plaan! Kui pika aja peale on kavandatud ja millise transpordi liigiga rännatakse?

Kuna ajaliselt mind keegi tagant ei torgi, siis kõik sõltub kui sujuvalt asi kulgeb.
Minu eesmärk on kogeda maailma sellisel kiirusel, mis võimaldab tal mind paremaks muuta, selle asemel, et püüda maailma lihtsalt näha.

Alati on võimalus minna bussi või lennu peale, et edasi kiiremini liikuda või siis hoopiski tagasi tulla.
Kuid alustan liikumist rattaga, kuni poola läbitud. Kindlasti viskan vahest ka pöidla püsti.
Sellega seoses tekkis küsimmus telgi osas.
Lugenud, et osad soovitavad telgi asemel võtta kile hoopis.
Aitab vihma eest ja kotis hoiab kokku vägagi palju ruumi.
Mida keegi sellisest variandist arvab??
Kuna telk on tülikas küll aga samas hosteleid kavas ainult hädakorral kasutada.

Mis kilest jutt käib? Mingi spetskile? Olen ise samasuguse probleemi ees.

Siiani lugenud ainult tavalise kile soovitustest.
Uurinud erinevaid maktatarvete kodulehti, ei näe kusagil seda niiöelda spetskilet.
Kuigi julgen arvata, et kindlasti kusagil midagi leidub.
Kas oskab keegi aidata?

Oman siis sellist magamiskotti.
http://www.warmpeace.cz/en/warmpeace/spaci-pytle/viking/viking-300-1099
Kes mida arvab kas tasub välja vahetada või siiski alles jätta.
Mõtlen just eurorännakuks.

See "kile" on tarp / tarpaulin rahvusvahelises keeles.

Jaluta mõnda matkapoodi sisse ja räägi oma plaanid ära ja kuula, mis räägitakse.

Igal juhul arvesta, et varustust on vaja reisil vahetada või täiendada. Saabas, telk, jope, seljakott võivad kõik katki minna või varga omaks saada. Üht-teist saab parandada, aga raha mõttes väga viimase ressursi peal reisida ei saa. Või siis oled valmis selleks, et plaanitud piiriületuse asemel teed kusagil kuu aega musta tööd ja kerjad, kui tööd ei saa.

Mine ehituskaupade poodi ja vali endale sobivas mõõdus koormakattekile.
Näevad sellised välja: http://www.parem.com/tugi/tooted.php?grupp=27-koormakatted
Osta ka paar koorma kinnituseks mõeldud kummi - nendega on hea vajadusel kile metsas või
kasvõi pargis kahe puu vahele tõmmata. Nurkadesse võid nöörid panna, siis saab kenasti ka
nurkadest toigastega sirgeks tõmmata. Kes ajateenistuses käinud, peaks kindlasti teadma kuidas
kasutada.

Horvaatias on piirkondi kus iseseisvumisaegsest sõjast maamiinid maas veel. Need piirkonnad on üldiselt hoiatusmärkidega tähistatud aga tasub olla tähelepanelik.

Mina jain kunagi rahast ilma Luksemburgis ja linna peamises
Katedraalis. Oma viga suurt ei leia selles, va. et kasutasin tol ajal vookotti. Katedraal oli peaaegu tuhi ja ma toesti polnud valmis langema varguse ohvriks Luksemburgi Katedraalis:-) Politsei utles, et need Kosovo-albaanlased pidid olema mustkuntsnikud, kes seal pisiriigis oma pahategusid nikerdavad. Aga siis olid veel 90ndad.
Kilet, mida saab naiteks puude vahele tommata olen ka ise kasutanud, aga kui Sul aprillis esimestes riikides pidevalt mingit kulma ploga alla kallab, siis tahaks vahemalt telki, veel parem kuuni, onni, majakest, hostelit, 5* hotelli...

Kreekas Kastoria linnas sai telk püsti pandud keset linna parki, polnud mingeid probleeme, Itaalias Pisa lennujaama kõrval samuti. Varsti saab aasta mööda Euroopat ja Aafrikat tiirutades täis. Kreekas teede ääres palju metsikuid koeri. Albaanias üliodav rong. Itaalias ja Horvaatias telkisin, muidu eelistan hosteleid. Soovitan võimalikult kerget seljakotti, häid veekindlaid matkasaapaid + plätud, vihmakeepi tugevast materjalist(näiteks kaitseväe oma). Hääletamine ei pruugi alati õnnestuda: kinnitasin siis papist sildi sihtkoha nimega seljakoti külge ja oli rohhkem õnne.

Igal juhul olen teile väga tänulik soovituste eest :)
Kel veel midagi lisada, siis loen hea meelega.