Kui sooviks ehitada ideaalset matkaautot, siis esimese probleemina maabume alati probleemi otsa, et ideaalset pole olemas.
Tegelikkuses on aga see, et ma plaanin kunagi (Näiteks 5 aasta pärast) minna pikemale reisile. Näiteks 1-2 aastat euroopas, siis ameerika ning lõpuks ring peale. Millist autot aga selleks valida, kuidas ehitada või mida silmas pidada?
Fantaseerime koos, millise auto võtaksid ja miks just selle? Mis on sinu jaoks kõige tähtsamad asjad? Kas püsti seismise võimalus või parklasse sisse mahtumine?
Millest aga alustada auto valimisel ja kuhu suunda mina mõtlen? Mõtlen, et on kaks varianti. Kas näiteks midagi MB Sprinteri moodi (Mahutab palju asju sisse ja vajadusel katusele, kõrgem kliirens ja saab ka püsti seista aga miinuseks suurem kütusekulu, naisterahval ebamugav manööverdada, halb parkida lõunamaades ja näiteks itaalias ei mahu parklatesse kuna seal kõrguse piirangud. Lisaks veel kallimad praami ja laevapiletid) ning teise variandina oleks midagi Renault Traficu moodi või VW Transporteri moodi (plussideks eelnevate Sprinteri juures väljatoodud miinuste välistamine ning vajadusel saab kõik asjad katuselt sisse visata, kui on soov näiteks odavamalt laevale saada või kusagilt alt sisse mahtuda. Miinusteks aga vähem sisemist ruumi, peab tegema väga hoolika planeeringu ning püsti ei saa kunagi seista.) Muidugi peab alati mõtlema selle peale, kus on soov reisida aga piiranguid on igalpool ning see ka selle teema mõte on. Aidata leida plusse ja miinuseid, pärast kokku panna ning välja mõelda mida teha.
-
Tean, et Itaalias on parklate ees kõrguse piiranguga sissesõitmise väravad, kuidas aga mujal euroopas on?
-
Ehk soovib keegi ise midagi küsida?
Loodan, et minu fantaseerimisel on tulemust ning saan ka ise need asjad käiku lasta.
Planeerin hakata 2015 sügisel 2016 aastaks vani ehitama ning kunagi sellega ka reisima minna :)
Siit teemat edasi arendades oleks järgmine idee Toyota Hiace nelivedu. Plekist katus maha lõigata ja sinna klaasplastist uus ja kõrgem katus peale. Eesti autoehitajad teevad niimoodi kiirabiautosid. Volkari transporterist näiteks. Kuidas asi seaduslikult teha ei oska öelda. Minu DAF-il olid plastosa all toeks metallist kaared.
Olen mitu päeva fantaseerinud ja erinevaid versioone peast läbi lasknud. Lõpuks olen vist jõudnud autoni, mis vastab kõikidele kriteeriumidele - alla 4 meetri, madal kütusekulu, naisterahval hea manööverdada, mahub asjade alt läbi, väga hea parkida. Lisaks on tegemist nö. plangu versiooniga, saad ise üles ehitada. Üle ei tasu mõelda, reisida saab palju lihtsamalt. Osta see mudel ära, telk taha, madrats sisse ja läheb sõiduks!
2013.a. suvel ja sügisel sai tehtud väike 5-kuune tiir Euroopas, vanast rootsi kiirabiautost ümberehitatud MB Sprinteriga. Plussid: piisavalt ruumi eluks vajaliku kraami jaoks ja kahele inimesele magamiseks, normaalne kööginurk gaasipliidi, kraanikausi ja külmkapiga. Olemas ka gaasiahi, mida küll harva vaja läks. Rohkem tuli südasuviste kuumalainete ajal palavusega võidelda. Ilma ventilaatoriteta öösel pea kohal oleks raskeks läinud... Miinused: suur kütusekulu, kuigi enamus aega sai gaasiga sõidetud. Mägiteedel jäi ilma turbota mootor nii jõuetuks, et pidevalt oli tahtmine jalaga hoogu juurde anda....kohati kuumenes üle jms. jamad. Remonditöökodade külastused kahandasid eelarvet tublisti. Aga puksiiriga veeti ära ainult üks kord, Firenzes, kus olin sunnitud kiirtee väravasse suunduvat mitmerealist tihedat liiklust kätega vehkides ümber suunama. Kuna meie tubli Sprinter oli lihtsalt otsustanud mitte paigast liikuda- ühe üsna tühise vea tõttu nagu hiljem töökojas selgus. Meeldejääv pooltund sellegipoolest:p Kaubiku kõrgus 2.58 oli väga mugav seismiseks ja söögitegemiseks. Parklatesse sissesõit paljudes riikides aga kuni 2,1 või 2,25 m kõrgustele autodele, nii et enamasti toimus alati meeleheitlik parkimiskoha otsimine täispargitud kitsastel tänavatel. Dušši ega tualetti polnud, kuigi alguses planeerisime auto tagumiste uste vahele midagi välidušši-laadset tekitada. Paljudes kiirteeparklates on pesemisvõimalus õnneks olemas, näiteks Itaalias igal pool tasuta korralikud dušširuumid. Väiksemat pesu sai autos pesta ja kusagile kahe palmi vahele pesunöör üles tõmmata. Umbes viis korda nende kuude jooksul ööbisime kämpingutes kui tuli tahtmine veidi luksust nautida. Ülejäänud ööd sai metsikult pargitud suvalistes kiirteeparklates, mererannas, mägedes või lihtsalt linnatänaval. Kõige komplitseeritum on automatkaja elu Šveitsis, kus kohusetundlikud politseinikud ei pea paljuks keset ööd prožektorid autoakendesse suunata ja põhjalikku passikontrolli teostada...Horvaatias aga on väljaspool kämpinguid üldse ööbimine keelatud. Kui uuesti hakkaks matkaautot ehitama, valiks ilmselt madalama ja võimsama mootoriga masina ja püsikiirusehoidja paneks peale. Aga külmkapist ei loobuks, kraanikausist ka ilmselt mitte. Ilma konditsioneeri ja ventilaatoriteta oleks ilmselt väga piinarikas. Ja päikesepaneelid katusel osutusid täitsa tõhusateks.
See jutt siis Euroopa kohta. Vaadates kaugemale ja lähtudes hr. Tarmo Tammingu Aafrika-sõidu kogemusest, tundub nelikveoline maastur igati mõistlik valik. Miks mitte ka selline ratastel kindlus. Kui juba fantaseerimiseks läks... https://www.flickr.com/photos/massimofoti/9756096866/in/pool-600529@N23-50450677@N05