@Buldooza:

- Eks see oleneb, millisel aastaajal ja päeval sa sinna satud ning kust suunast sa tuled. Elasin 10 aastat tagasi Hiinas ja siis oli õhusaaste keskeltläbi kindlasti hullem kui tänasel päeval. Samas, kui saabud mõnel talvepäeval Sydney'st (https://www.iqair.com/australia/new-south-wales/sydney) või Tallinnast (https://www.iqair.com/estonia/harjumaa/tallinn) Guangzhou'sse, siis võib kurk kriipima hakata küll. Ise tulin parasjagu Sydney'st. Ka see tänane number ei indikeeri tegelikult ju puhast õhku. Imetlen, kuidas Hiina linnad on viimastel aastatel väga puhtaks muutunud – paljud panevad Singapurilegi ära – aga õhupuhtuse osas on arenguruumi küll ja veel. Käisin mitte väga kaua aega tagasi Chongqing'is (https://www.iqair.com/china/chongqing/chongqing) – üks minu lemmik piirkondi Hiinas – ja ega ei olnud hingata mõnus küll. Chongqingi puhul on tegemist seejuures aastaringse nähtusega.

- Baidu Map'i oli võib-olla natuke tobe mainida tõepoolest, kuna keeleliselt jääb väliskülalisele ilmselt keeruliseks. Ise just nimelt seda aga kasutan. AMaps on hea soovitus. Lugejatele: ignoreerige Baidu Map'i kommentaari mu blogis. :)

@endeluu, mul tõepoolest pikem kogemus Hiinaga puudub, aga enamikust Aasia suurlinnadest, kus seni olen käinud (New Delhi, Kolkata, Teheran, Bangkok) on sealne õhk puhtam ja puudub ka selline sudulebra, mis näiteks peale Delhis käimist on pannud mind riided ära viskama, kuna ühegi pesuga enam seda välja ei saa. Aga jah, Guangzhou puhul ei tundnud ise, et oleks väga teemaks.

Küll aga on see elektrifitseerimine toonud teistmoodi teema, mis minu arvates on sealne kõige suurem oht - hääletud elektrirollerid. Need nimelt sõidavad seal kõnniteedel, inimeste vahel laveerides, rahulikult oma 30-40 km/h kiirusega ning esimestel päevadel peab ikka jõuga külma närvi hoidma, et mitte nende eest ära hüpata (ja sellega hoopis oma ettearvamatu liigutusega õnnetuse põhjustada). Lõpuks muidugi harjub, aga meeldiv pole.

Omalt poolt lisan ühe soovituse Guangzhou safari park Chimelong. Päeval on see mõnus suur loomaaed. Jalutasime ringi ja kuna õhtul on samas kohas tsirkus, siis ei kiirustanud pargist väljumisega.
Ning ühel hetkel toimus midagi täiesti sürreaalset - väga suur osa loomi aeti aedikutest välja ja nad hakkasid mööda samu teid, mida külastajadki käivad, kõik grupikaupa ühes suunas minema. Algul me ei saanud aru, mis nüüd lahti läks, aga siis toimus väike ahhaa! moment - nad jalutasid kõik tsirkuse poole! Lihtsalt kõndisid meist samal rajal mööda, nii et võisime sebrasid tagumikule patsutada ja mingeid mägralaadseid semusid kõrva tagant sügada. Ainult pandasid ei õnnestunud puurist väljas näha, see-eest aga väiksed tiigritited panid mööda aedikutevahelisi teeradu vinta-vänta uljalt tsirkuse suunas, talitaja chillilt neile järele jalutamas.
Põhimõtteliselt astub ca 80% safaripargi looma- ja linnurahvast õhtul sealsamas tsirkuses üles! Mitte, et nad kõik trikke teeksid, osa loomi (ja ka linde!) tuleb lihtsalt ühest servast sisse, teeb ringi ära ja läheb teisest servast välja, aga see on nii võimas vaatepilt, kuidas neid loomi järjest tuleb ja tuleb ja tuleb ning kõik teavad, mida nad tegema peavad. Isegi linnud lendasid sünkroonis õigetesse kohtadesse, mitte ei rapsinud end mööda tsirkusetelki kaootiliselt laiali. See oli väga äge. Ja ma saan aru, et tänapäeval on popp olla loomade õiguste eest seisja ja elusloomadega tsirkuse vastane, aga kui ma meenutan, kui optimistliku ja reipa sammuga need loomad vabatahtlikult kõik vastu õhtut tsirkuse poole vudisid, siis mulle jäi tunne, et see tsirkus on nende loomade jaoks parim osa päevast.
Hongkongi "kaksiklinnas" Shenzhenis tasub külastada elektroonikamarketeid, kus võib läbi kümne korruse igasuguseid hiina imesid näha, ning kindlasti rahvuslikku parki (Window of the World või Splendid China), kus on enamiku Hiina ja muu maailma vaatamisväärsuste vähendatud mudelid (s.h Hiina müür) ning õhtu lõpeb tasuta efektse showga Draakonid ja Tulevärk. Seal on nii palju imelisi photo-op kohti, et ühest päevast jääb väheks.
Hiina on võrratu ja kui juba Hongkongi minna, siis tasub kindlasti ka üle piiri põigata, sest Hongkong ja Hiina emamaa on väga erinevad elamused.
Mis puudutab online navigeerimist, siis meie kogemus oli selline, et ingliskeelseid (s.t ladina tähestikus) kohanimevasteid pakkus kaart ainult turistipiirkondades. Väljaspool turismipiirkondi muutusid kohanimed hieroglüüfideks ja neid kusagilt seadistustest tagasi muuta polnud võimalik. See tegi elu pisut keerulisemaks kui ennustasime, aga lõppkokkuvõttes saime hakkama.
Mulle meeldis Hiina väga, ei vastanud küll ühelegi ootusele (ei tea isegi, mida ootasin, aga mitte sellist organiseeritust ja kaasaegsust - muidugi oli erandeid), aga läheks iga kell hea meelega tagasi ja veedaks seal rohkem aega kui kaks nädalat.

Muidu on olemas veel ka Macau. Kaasajal pääseb sinna mandri-Hiina poolt jalgsi Zhuhai'st, kuhu Guangzhoust pääseb lihtsasti rongiga. Või siis Hong Kongist laevaga või siis bussiga mööda hästi pikka silda. Macaus kannatab sisse astuda mõnda kasiinosse - täitsa ok ka lihtsalt vaadata - ei pea oma raha seal maha mängima.

Mis mulle endale Hiina juures veel imponeerib, on see areng, mis seal toimub. Lähed sinna ja näed ühte Hiinat, lähed mõne aasta pärast samasse kohta uuesti, on see hoopis mingi teine Hiina ja järgmine kord kolmas. Siin räägitud Shenzhen'i sattusin esimene kord 2003 - siis oli põhimõtteliselt tegemist auke täis kaevatud maaga, kümmekond aastat hiljem minnes oli juba täitsa suurlinna nägu. Sellest kuidas tehnoloogia, rongindus, maksesüsteemid ja äpindus on muutunud, on veel omaette teema. Kusjuures kõik need erinevad Hiinad on huvitavad olnud.

@akorsten

Absoluutselt. Ma elasin Hiinas kuni 2013 ja see areng, mis seal on toimunud, on uskumatu. Maapiirkonnad arenevad küll aeglasemalt, aga kontrastides peitub võlu. Kui 2010 oli Hiina veel suuresti sularahamaa, kus kaardimajandus oli suhteliselt algeline, siis kümme aastat hiljem ei arvelda keegi enam sulas ja pangakaartidest hüpati sujuvalt üle äpimaailma.

Ja rääkides elektrirolleritest, siis need olid olemas ka 15 a tagasi, mul õnnestus isegi ühe alla jääda. Õnneks oli õnnelik õnnetus ja keegi konte ei murdnud.