Haagissuvilaga Rootsi-Norra trip

Tere! Plaanis minna juuli teisel või kolmandal nädalal kaheks nädalaks Rootsi/Norra reisule koos perega. Kas peaks miskit kindlat kõrva taha panema seoses haagisega liiklemisega ning mis oleks väga ekstravagantsed kohad mida peaks vaatama? Kui miskit head-huvitavat vajalikku veel teada siis andke aga näppudel käija. Kuidas on pesemisvõimalused kohapeal- bensiinijaamad, kämpingud jne.
Kas on kellelgi rentida või teab kus kohast oleks võimalik rentida BMW 530 universaal kerega aastatest 1997-2003 katuseraame ja katuseboksi.

Täname!

... on hea teada, et on olemas teid, kust haagissuvilaga yles minna ei saa või ei tohi. Ja kui juba sellist märki näed, siis ma ei soovita torkima minna.

Kämpingud ja pesemine ja vaatamisväärsused vaata vanadest teemadest.

www.suusad.ee saab igasugu raame ja bokse laenutada, asub Tallinnas Hiiul.

Kui juba oli jutuks, et haagissuvilaga igale poole ei saa, siis soov on minna alustuseks Põhja-Norrasse ja alustada Bodo-st ning tulla pikki ranniku äärt lõunapoole. Vahepeale jäävad jääliustikud ja muu selline kraam, kuhu tahaks kindlasti lastega minna. Kui ei ole võimalik minna mägedesse haagisega, kas siis on vahetus-läheduses olemas ka parkla, kuhu võib muretult oma haagise jätta?

Võib olla parkla ja võib ka mitte olla parklaid läheduses. Spetsiaalset parklat selle jaoks, et keegi saaks oma "saba" maha jätta, võid ilmselt leida harva.

Aga ma arvan, et kohta saba jaoks leiab ikka.

Ei ole spetsiaalset parklat, küll aga küllalt peatumis ja toaleti platse, kuhu oma vaguni jätmises mina pole veel siiani probleeme näinud.

Suured tänud, vaadates kämpingute hindasid seda, et ikkagi on oma "sabaga" vabam olemine siis lähen haagisega ning eks hobune peaks saama hakkama ka raskeima mäega kuhu ronida tohib. Vähemalt on siis õpetuseks järgmiseks korraks et kas tasub või ei tasu. Nüüd aga selline asi, et kui teekond peaks viima üle sellise mäe kuhu ei tohi haagisega ronida siis tähendab saba maha jätmine ja uue teekonna läbimine tunduvalt pikemat teekonda ümber mäestiku.
Kas mäed on liiga järsud haagiste jaoks või milleks piiratakse haagistega liikumist?
Kas sellisel teekonnal nagu Bodo- Mo I Rana- Mosjoen- Trondheim- Dalsnibba- Dombasi- Bergen- Sandvikvag- Stord- Oslo ja kusagile vahele jääb veel Alesund on selliseid kohti hulga hulga kus tuleb ilma haagiseta sõita.

Aitäh

Poes on müügil punaste kaantega Europe Road Atlas, EO Mapi logo esikaanel. 2008/2009 väljaandes on kaartidel märgitud need teed kuhu haagisega ei ole soovitav või ei tohi sõita. Põhjas-Norras, kus mäed laugemaid on selliseid teid mõni üksik, lõunas aga päris palju. Vaata ise järgi kas su teekond läbib ka neid mägiteid.

Kas oled ikka hoolega läbi mõelnud? Arvestanud ka kütusekuluga? Äkki on lõppkokkuvõttes kämping odavam? Meie pere ööbis kämpingumajakestes ja hinnad ikka väga erinevad - kõige kallimad näiteks olid aasta tagasi Lillehammeris. Pesemine kämpingutes on tihti lisatasu eest. Mõne kämpingu vastuvõtt suletakse õhtul kl. 10-11, aga kui hakkate õhtupoolikul piisavalt vara otsima, on lootust heale tehingule. Ise teeme nii, et igas linnas või puhkepeatuses kõigepealt kaardi juurde, siis i.punkti ja sealt vaadata reklaamvoldikuid. Seal on tavaliselt peal huvitavad kohad ja lähikonna kämpingud. Ka maanteede ääres on head märgistused kohalike vaatamisväärsuste suunas.
Sabaga oled aeglasem ja kohati jääd teistele jalgu, näit. kiirteel.
Parkimine nendega on häda ja viletsus, just linnades.
Ja veel - kas sa ikka saad mäest laskumisel oma kolakaga pidama, sest lambad ja lehmad ilmuvad välja tont teab kust...

Vahel võib olla tee kitsas, kurv järsk. Kui haagisega kurvi välja ei võta ja manööverdamisruumi ei ole, siis võiud tõesti saada hea õpetuse järgmiseks korras.
Keegi tuleb vastu kohas, kus haagisega on tagurdamine on peaaegu võimatu.
Jne, jne.
Ja teed võivad olla järsud, pind kruusaga ja "libe" seetõttu.
Mõni ei saa sõiduautoga neid teid läbitud.

Alati ei saa kõike rahasse ymber arvestada. Minu arvates on haagisega või automajaga reisimine lihtsalt põnev. Ja võid öö veeta väljaspool ametlikke kämpinguid mõnes megavaatega kohas.

Ja võid öö veeta väljaspool ametlikke kämpinguid mõnes megavaatega kohas.

Selleks käib telk kah.

Lisaks suuremale kütusekulule pead arvestama ka kallima laevapileti ning Norras peaaegu igapäevaste praamipiletitega (võib ka ümber fjordi sõita, kuid lisaks niigi aeglasele edasijõudmisele on ajakulu ning kütusekulu kokkuvõttes suuremad).
Lisaks probleemid mägedes ja parkimisel, või lihtsalt korraks teelt kõrvalepõikamisel.
Minu üllatuseks liikus Norras siiski väga palju haagissuvilaid ringi. Kuid enamus neist olid Norra numbritega ja tõenäoliselt polnud neil eesmärgiks Norrale tiir peale teha.

Sama teema ümber on arutletud ka sellel aadressil http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=6&catid=6
ja lõpptulemus on ikkagi see, et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mina isklikult soovitan küll ära proovida. Haagissuvila pole mitte ainult probleem liikumisel, vaid ka omamoodi võludega reisistiil.
Hääd reisi:)

Suvel on enamus haagiseid siiski saksa numbriga, neid on siin praegu tohutult kuna lõhe püügi hooaeg.

Meil siin on enamus haagiseid kas Hollandi või Norra numbritega. Soomlasi ja rootslasi on vähem. Sakslasi veeeeel vähem.