sai isegi sept keskpaigas Horvaatias oldud ja kordagi ei tulnud politseiga probleeme. muidugi oli ka seltskond väiksem. ööbimiseks valisime ka kõrvalisemaid kohti. kaasas oli LP Horvaatia raamat, kuid ka seal polnud kirjas, et ööbimine selleks mitte ettenähtud kohas on keelatud. soovitaks kasutada erinevaid auto-camp`e. neid oli seal kõikjal ja hindki polnud väga kallis.
Vaatasin üle pika aja siia saidi peale, kirjutaks siis asjaosaliste poolt ka.
Asjaolud:
Ööbisime Rab'i saarel ranna peal, Rabi linnast lõunas, suurema asustuse lõunatipus. Sellises kohas, kus maju enam eriti ei olnud, küll aga oli rand ja jahisadama viimane ots. Telkidega ei ööbinud, magasime niisama magamiskottidega ranna peal.
Sündmustik:
Keset ööd ilmusid korraga meie juurde 2 politseinikku, kes nõudsid passe näha ja teatasid siis, et me oleks pidanud ennast 24 tundi peale riiki sissesõitu politseis registreerima. Meil tiksus sel hetkel aga juba 14. ööpäev või umbes nii. Passid korjati kokku ja järgmiseks päevaks kupatati meid kohtusse. Jutt oli seejuures üsna kategooriline ja kuna tegu oli erariides kriminaalpolitseinikega, siis igaks juhuks väga ennast vabaks ostma ei kippunud.
Kuidas võmmid meid üles leidsid, on siiamaani saladus. Võimalik, et mõni kohalik öömajapakkuja kaebas meie peale. (Üleüldse oli see üks ebasõbralik ja tõusiklik saar, võrreldes kogu muu Horvaatiaga, kus me käisime). Võimalik, et kaevati hoopis miskite kuttide peale, kes vahepeal seal meie läheduses joomas ja lällamas käisid, aga meie jäime vahele. Viimase kahjuks räägib küll see, et järgmise päeva hommikul kimbutati ka saare teises otsas ööbinud teist gruppi, kuid kuna neil oli miskeid ametlikku ööbimist tunnistavaid pabereid ette näidata, ei tehtud neile midagi. Samas oli patrull neile üsna ühemõtteliselt öelnud, et 'teised saime ikka kohtu alla antud'.
Sündmustik järgmisel päeval:
Kohus pidi olema kell 12, enne seda nägime kurja vaeva, et uurida, milles seisneb meie tõenäoline süüdistus. Selgus kaks asja: me oleks pidanud ennast maale tulles politseis registreerima ning et väljaspool ametlikke ööbimiskohti ei tohi üldse ööbida. Kusjuures selle info saime me umbes kolmandast või neljandast turistiinfopunktist, kust küsisime. Teised ei teadnud asjast ööd ega mütsi. Ütlesid, et midagi vist on jah. Lisaks räägiti ähmaselt mingist turistimaksust, aga selle kohta oli ka info vastukäiv nii suuruse kui kogumise korra kohta pealt.
Kohus kinnitas küll saadud teavet, kuid kuna politsei kompetentsi kuulub ainult järelvalve esimese pahateo üle, siis teise eest meid ei nuheldud. Vedas. :-) Välismaalaste kohta kehtib neil aga miski 'Välismaalaste Horvaatias viibimise kord/seadus', millest tuleneb ka nimetatud registreerimiskohustus.
Trahvid ja kohtutasud saime küll miinimumi pealt veel 2 korda alla kaubeldud, kuid sellest hoolimata oli summa päris krõbe: 300 kunat nägu. Lisaks venitati justkui meelega nii kaua, et me jäime maha pärastlõunasest praamist, mis oleks pidanud meid Krkile viima.
Sümptomaatiline oli küll see, et trahvimäärad olid ette antud eurodes (stiilis 13,22, mis tegi täpselt 100 kunat). Selle peale tekkis ainult üks loogiline järeldus - tegu on kohaliku omavalitsuse hästivarjatud ärisaladusega, elik võttega ka kokkuhoidlike turistide käest pearaha sisse kasseerida. :-) Kusagil mujal ei hiljem ega varem meil sarnaseid hädasid ei tekkinud.
Järelkaja:
Viini konsulaat ja Eesti välismin pressisid Horvaatia välismini tükk aega, enne kui said nende käest lõpuks kätte tolle välismaalaste- seaduse lühikokkuvõtte. Seaduseteksti ennast paraku mitte. :-(
Üldised reeglid pidada aga olema midagi sellist: a) ööbida tohib ainult ametlikus ööbimiskohas (kehtib ka oma kodanike kohta), mitte metsa all. b) kui välismaalane ööbib sellises kohas, pole probleemi, ööbimiskoht registreerib ta politseis (meie kogemus viimasest päevast - tühjagi ta registreerib) c) kui välismaalane ööbib miski muu katuse all (sõbra juures või nii, palju muid legaalseid variante pole), peab ta ennast erinevatel andmetel 12 kuni 24 tundi peale riiki saabumist politseis registreerima. ja kui vahetab ööbimiskohta, siis jälle registreerima.
Lohutuseks niipalju, et Horvaatia konsul Viinis olla sellest loost Eesti kolleegide käest kuuldes üksjagu nördinud olnud ja väitnud, et sarnaselt muude Euroopa riikidega, kus sellised seadused kehtivad, neid üldjuhul muude kui päris pättide peletamiseks ei rakendata.
Kommentaare eelkõnelejatele:
Auto-campid olid septembri lõpus juba valdavalt kinni, meil oli tõsiseid probleeme, kui viimastel päevadel ilm paduvihmaks keeras ja tekkis soov ennast katuse alla magama keerata.
Ja see, et väljaspool kämpingut ei tohi sealmaal ööbida, on ka VÄGA hästi hoitud saladus. :-) Kohalikud olid meile üldiselt lahkelt nõus näitama kohti, kuhu oma laager metsa alla maha panna. Ühekorra ööbisime isegi otse auto-campi aia taga.
Või nüüd saarega eksida, aga mumeelest oli toosama Rab, kus üks külamees rentis tuttavatele eestlastele paadi, et nood saaksid kalale minna ja siis läks ise sadamavahi juurde ja andis kutid üles, et näe, läkisd ilma kalastamisloata. Mitte et ma kiidaks heaks ilma loata kalapüüki, piem taunin sellist pealekaebamiskultuuri. Ja turistidele mõeldud tobedaid reegleid ja makse on Horvaatias kõvasti, nende laekumise eest hoolitseb kohalik naabrivalve.
Mina, kes ma olen ikka päris korduvalt Horvaatias käinud, pole veel seal veedetud aja jooksul ühtegi halba, pealekaebajat, õelat ega ebasõbralikku inimest kohanud...:) Või kui üks morn müüa Splitis välja arvata:)
Mis on elu eesmärk? armastada, elada ja seigelda:) Ja mitte kunagi jätta midagi tegemata - me elame vaid kord;)