Kaks kuud Peruus

Tere! Plaanin järgmiseks aastaks kahe kuust reisi Peruusse. Kuna mul eelnev kogemus selle paigaga puudub, siis oleksin tänulik igasuguste soovituste ning ettepanekute eest.

Aprillis käisin omal käel Peruus. Keskuse tegin Cusco-sse, sealt käisin Machu Picchul, Ollantaytambos,Titicaca järve juures ja Puerto Maldonados Amazonase lisajõe dzunglis. Cuscosse lendasin "Star Peru"ga. Dzunglis soovitan giid varem valmis otsida, juhuslikult kohtusin hr. Victoriga, kelle andmed on Peruu "Lonely Planetis". Soovitan! Aprillis oli dzunglis putukaid vähe. Bussid mugavad, saab öösel magada küll. Cuscost Puerto Maldonadosse tee väga hea (9 h sõitu). Sularaha saab "seinast", kaartid töötasid.

Tere! Tänan vastuse eest. Mul sõit jääb juuli-augusti kuudesse (ainuke aeg mil õpetajana puhkuse saan) ja tundub, et see tegelikult ei ole väga hea aeg. Praegu üritan esialgset kava kokku panna. Lõuna Ameerikasse sõidan üldse esimest korda. Nii et kõik täiendavad nõuanded soovitused ja soovitused on jätkuvalt teretulnud.

Saad kindlasti huvitavat infot ja ehk ka küsimustele vastuseid.
https://www.facebook.com/events/414314298690149/?fref=ts

Ise pole käinud, aga mul on peruulasest hea sõber, kes siseturvalisuse teemadega hästi kursis. Tema tungivalt EI soovita valgetel naistel üksi või kaksi Ladina-Ameerikas ringi seigelda. Mõnda piirkonda külastab ka tema alati relvaga. Nii et ole Peruus ette ja taha ettevaatlik ja mõtle hoolega läbi kõik oma käigud.

Ühes teises riigis sõi eesti neiu pahaaimamata kooki, mis oli "maitsestatud" narkootilise ainega ja peale seda oli võimetu omal jõul kõndima. Nii et ära usalda kedagi täielikult.

Olen valge naine ja minuga koos oli veel 2 kaunist daami,Kolasime päris suurel maaalal Peruus ringi ja mitte keegi meid ei tülitanud,vähemalt pahatahtlikult küll mitte.Mu meelest väga sõbralikud ja avali inimesed,eriti mägedes ja dzunglis.

Hm, Peruu kohta ei tea, aga isegi Kolumbias 2 heledat naist ei vajanud relva. Kahtlemata vii end kurssi piirkondadega, kust on targem eemale hoida, ent nii suurte riikide puhul on see enamasti väike osa ja välditav (konfliktsed piiri alad nt). Mõnusat reisi!

See, et teistega midagi ei juhtunud, ei anna sulle mingit tagatist. Egas ei peagi ilmtingimata juhtuma ja üliselt ongi inimesed sõbralikud. Kuid vastandina leidub seal ka äärmuslikku julmust. Minu tuttav on riigi julgeolekus tegev ja tema sõnu tuleb tõsiselt võtta. Tibikesi, kes kekkavad, et midagi ei juhtunud, panevad ta ahastama. Arvestama peab ka sellega, et ohvrite nimed seal salastamisele ei kuulu ja avaldatakse uudistes. Mõnda aega tagasi vägistati Peruus kaks soome neiut ja nende nimed levisid üle maailma uudistenupukestes.

Kodus võib muidugi ka istuda. Ehkki ka Eestis ei ole vägistamine väga-väga haruldane.
ps: aitäh tibitamise eest, Riina, jäägu Teile teie arvamus.

no ,kui juba sellisesse korea-pärsiasse kiputakse,siis peaks ikka kõigeks valmis olema....

Reisimine on juba oma olemuselt ohtlik tegevus, sest teatavasti juhtub rongiõnnetusi ja lennukid kukuvad ka alla. Olen reisinud üsna palju, nii meeskaaslasega kui ka 2-, 3- või 4-liikmelises naisteseltskonnas. Ka Mustas Aafrikas. Asja tuleb võtta mõistusega ja mitte ronida sinna, kus on millegi juhtumise tõenäosus suurem kui mittejuhtumise tõenäosus.

Minu teada ei kuulu Peruu mingite üliohtlike piirkondade hulka, vaata kasvõi VäMi lehe pealt soovitusi. Kusjuures VäMi soovitused on seotud eelkõige haigestumis- ja loodusõnnetuse riskidega, mitte vägivallaga. Nagu paljudes teistes paikades, on kindlasti ka Peruus kohti, kus soovitav mitte minna - ma isiklikult näiteks väldiksin Lima pimedamaid nänavaid ja äärelinnu. Laiemas plaanis tuleb kasutada tavapärast ohutustunnet - ehk siis sõida korraliku bussiga, peatu korralikumas guesthouse´is, vali viisakas giid ja reisikorraldaja.

Just juunis olime Peruus ning ma küll ei ütleks, et seal midagi ohtlikku oleks silma hakanud. Käitusime eespool kirjeldatu viisil, Limas olime ainult möödasõidul, vara hoidsime võimalikult kindlas kohas jne - ja mulle väga meeldis, ootan, et kevadeks tuleks uusi sooduspileteid ja sooviks minna Peruusse ja Boliiviasse.

Kriminaalõigusele spetsialiseerunud isikuna võin öelda, et vägivallakuritegevust on ka Eestis rohkem kui küll, ka naistevastast vägivalda ja vägistamisjuhtumeid. Ma kahtlustan, et neid on igas maailmapaigas - ilmselt on seega turvaline kodus istuda (soovitavalt ilma meeskaaslaseta, sest Eestis on äärmiselt kõrge lähisuhtevägivalla tõenäosus - huvilised saavad vastavat statistikat vaadata).

Äärmuslikku julmust leidub igas riigis, Eesti pole erand. Seega ma jään arvamuse juurde, et reisides tuleb teadvustada endale võimalikke ohte ja neid ennetada - mitte aga reisimata jätta. Kui keegi teab üdini turvalist maailmapaika, siis palun valgustage, mis see on. Muidugi ma näiteks Egiptusesse või Süüriasse hetkel ei reisiks, ka meie plaan sõbrannaga uuesti Indiasse minna hetkel lükkus veidi kaugemasse tulevikku kuni neil see massiline vägistamismaania veidi kontrolli alla saadakse.

Peruu kohta - kindlasti tasub teha Inca trail´i, see oli igat senti ja higipiiska väärt. Nazca samuti väga võimas. Cuzcos võiks võimaluse korral veidi pikemalt peatuda. StarPeru´ga saab lennupileteid täitsa normaalse hinnaga. Kahjuks endal nappis aega, seega ei jõudnud kuigi palju käia. Aga riik, kultuur, inimesed ja toit on igal juhul väärt tutvumist.

Usun,et nii head kui halba võib igas riigis juhtuda,,oma kogemustest aga tõesti kinnitan,et kui just ise kuhugi intriigidess ennast ei topi ega just päris keskööl ringi ei kola ON PERUU TURVALINE.Limas olles olime jah paar ööd turvalises Mirafloreses,kuid just selle õige iidse linna tunde andsid mõned ööd vanalinnas ja sinna meid sõidutav taksojuht mainis,et öösel ja ei maksaks koldada ja kuldehteid kah ei maksaks liputada.Käisime vee ja valgus showl,mille lõppedes oli kellaaeg ammu üle südaöö ja see tuledes lõunamaiselt sume palmidega ääristatud vanalinn oli just midagi,mis tegi Limast Lima.
Cusco mega,Puno koos ujuvate saartega,,,Amatani saar,kus tähed sind justkui enda alla mataksid,,kuduvad mehed,,Nazca,Ballesteri saared,,Amazonas,Macchu Picchu,Aguas Galentes,Sacred Valley jne,jne,jne.
Soovitan soojalt ja usun,et sellest tuleb igati huvitav reis!
Ise kohe Jordaaniasse,Iisraeli minemas ja eks ka nende riikide kohta olen sarkastilise märkusi kuulnud just sellepärast,et need Süüria naabrid.

Ilma mõttes on juuli ja august just väga hea ja sobiv aeg, sest Peruu lõunaosas (Cuscos, Puerto Maldonados jne) sajab siis kõige vähem. Lõuna-Ameerika suvel ehk Eesti mõistes talvel oleks Peruu lõunaosas vihm tõeliseks nuhtluseks.

Kuna džunglimatk on suhteliselt kallis, siis soovitan soodsama hinnaga Puerto Maldonados elavat giidi, kes juhib individuaalseid ja grupimatku Madre de Diose jõe džunglis:
Victor Yohamona (-tour guide- ; recomend. by LONELY PLANET) victorguideperu@hotmail.com
Ei ole reklaam, vaid sõbralik soovitus, kindlasti on veel kümneid tublisid matkajuhte!

Tere kõigile.

Käisime preiliga (punase peaga) aprill 2013 Peruus.
Kohapeal olime ca 14 päeva. Läksime- olime- tulime omal käel.
Maandusime Limas, paari tunni pärast olime siselend Arequipasse. Valisime selle koha kuna Peruus peab arvestama ka kõrgustega. Lima asub merepinnal, Arequipa aga juba 2300m. Olime paar ööd seal, kohalikus kesklinna hotselis oma duzziruumi ja wc-ga. Uksehoidja inglise keelt küll väga ei rääkinud aga sai ilusti hakama. Seal sai ka internetti kasutada. Edasi liikusime bussiga Punosse. Pileti ostsime kohapealt, infot saime hostelist. Reis kuskil 10 tundi. Buss on täitsa viisakas. Piletihindadega on seal nii et kui oled kohalik siis on odavam, turistile kallim, see info on igas suuremas bussijaamas kirjas seinal.
Veetsime punos ühe öö suhteliselt odaas hostelis, aga selle teised elanikud olid hästi kiftid (rootsi, inglise ja sakslased)
Järgmisel päeval sõitsime paadiga (ca 25 reisijat, 90% kohalikud, 10%turistid) Lago Titicacale. Käisime floating islanditel. Kõrgus seal ca 4 km. See on suurim laevatatav järv nii kõrgel. Öösel jäime ühele kohalikule saarele, seal saime olla öö kohaliku pere juures. Võiks öelda et see saare kogemus oli minu puhul täiesti võrreldav Machu Piccuga- täpsemalt sellest hiljem. Tol päeval olid munadepühad mida nad tähistavad ning saarel oli selle auks disko :) Saime kohalikud rahvariided selga ja läksime pittu. Pereema oli ülimalt sõbralik. Inglisekeelt muidugi ei rääkinud, aga saime hakkama. Üleüldiselt võiksin sellest saares/kultuurist rääkida siin tunde sest tutvusin saarel kohaliku kooliõpetajaga kes on ise pärit Usast. Temaga sai inglise keeles jutustatud.
Järgmisel päeval tagasi Punosse, öö seal et hommikul uuesti liikuma hakata.
Edasi bussireis cuscosse. ca 12 h. Võtsime vähe kallima reisi mis tegi vist ca 4 peatust suuremates asulates ja kohtades kuhu sai 20 mintsaks sisse karata. Soovitan isegi.
Kaks ööd olime vist Cuscos. Sealt edasi bussiga Aguas Calintesesse-sse See bussireis oli hull, heas mõttes vist, tõpselt ei saagi aru. Ca 12 tundi. Viimane ots veel rongiga, kuna tee saab lihtsalt otsa. Siis võid teha paari tunnise jalutuskäigu või minna rongiga. Peale sellist bussireisi aga on su viimane soov käia veel paar tundi jala. Saab ka otse Cuscost rongiga Agaus Calientesesse aga pidasime seda liiga kalliks. Tagasi mõtlesime et tuleme rongiga aga koik kohad olid välja müüdud.
Aguas Calientes oli kihf, suurepärane linn. Hästi pisike sest ümberringi on mäed. Olime kaks ööd siin. Kena hostel oma dussi ja wc-ga. Järgmine päev plaanisime minnna Machu piccule. Mõtlesime et jällegi hoiame raha kokku ja läheme jala. Koht ju paistis, mõtlesime et teeme ära. Machu piccu ja agaus caientese kõrgusevahe on 500 m. Ca kolm tundi kella 6-st 9-ni. Ei soovita kuna mp-l pead sa nii voi naa tohutulr ringi kõndima sest kogu kompleks on lihtsalt nii vägev ja sa pead saama igalt poolt pilti teha. Veetsime seal terve päeva. Tagasitulek alla oli kergem. mp oli meil ka giid. Saime selle sissekäiu juurest. Tegime ühe kanada? perekonnaga kokku ühe grupi. Soovitan.
Õhtu veetsime imelises aqaus calienteses. Tagasi siis taaskord bussiga. Tagasitee ei tundundki enam ni hull. Rahalise ja looduse poole pealt ikkagi kokuvõttes soovitan bussireisi. Kel rohkem vahendeid võib rongiga tagasi tulla kuid peab siis pileti ette ostma. Sama on ka mp piletitega. Meie ostsime ca kuu varem aga ca juulis on seal 3 kuulised järjekorrad. Onlines ilusti sadaval kõik.
Cuscos peatusime veel ühe öö ning edasi/tagasi lennukiga Limasse. Olime sel paar päeva ning tagasi euroopase.
kindlasti soovitan Peruusse minnna. Arvestama epab aga tohutute vahemaadega seal ja arvestama et kui soovid näha kogu peruud siis peaks reisi pikkuseks arvestama ca kuu aega. Sest meie on 14 päevaga nägime umbes poolt sellest maast. Plaan ka Amazonast külastada aga ei tea veel täpselt kas Peruus või Brasiilias.

Kas tõesti on nüüd Maccule minekuks mitmekuulised järjekorrad ? Mõni aasta tagasi ei olnud küll midagi sellist ja mäele lasti järgmisel hommikul kõik, kes koha pealt Aqua Calientes`est pileti ostsid, osta või hommikul enne minekut.
Ka meie valisime ülesminekuks jalgsimatka. Hommikul kella kuuest minema ja kaheksaks kohal. Minu meelest palju etem, kui bussiga paarikümne minutiga minek. Aga pärast Machut ja siis veel pärast Wayna Picchut oli õhtuks võhm väljas küll. Jalgsi allatulek oli raskem, kui ülesminek.

Ei pea Maccu Pichu vallutamist alustama tingimata Cuzcost. Võib teha vahe- ja ööbimispeatuse Ollontaytambos aga kõik sõltub ajagraafikust ja vaatamissoovidest.

Loe reisiblogisid, saad häid soovitusi nii vaatamisväärsuste valiku kui praktilise külje pealt.
Näiteks:
http://maailmonmeiekodu.blogspot.com/2012/04/12-aprill-madriid-lima.html
Peruu on mõnus. Head reisi!

Olen Peruus reisinud osaliselt /valge naisena) üksi ja osaliselt meeste-naiste segaseltskonnas. Tegu ei ole ju tõesti nö ohtliku või ekstreemse riigiga,kuid nagu mujalgi Lõuna-Ameerikas, ei tee mõnevõrra suurem valvsus kindlasti paha. Eriti võiks ettevaatlik olla öisel ajal ringi liikumise osas, eriti linnades ja/või turismikeskustest eemal. Inimesed on üldjuhul väga sõbralikud ja heatahtlikud, kuid mõnevõrra kõrgemat usaldamutuse piiri kui näiteks Euroopas on mõistlik hoida, eriti nende puhul, kes ise tulevad liigvalmilt abi pakkuma. Mõistlik oleks koju jätta ka ehted ja muud rohkem või vähem silma torkavad väärisesemed. Pikamaasõitude puhul soovitan eelistada pigem kallemaid busse (enamike vahemaade läbimiseks võib hinnavahe olla 2-4 või rohkem korda) - üldiselt on ka kallim hind eestlase jaoks hea ning lisaks mõnevõrra suuremale turvalisusele on enamasti tegu väga mugavate bussidega.

Reisi programmi osas - Peruu pakub lisaks Macchu Picchule uskumatuid mäevaateid, imekauneid randu, põnevat džunglit, natuke suurlinna - linnaelu, inka kultuuri ehedas külaelu ja natuke võltsimas turimisvormis - selle hulgast on valikut sõltuvalt eelistustest küllaga. Nauditavat avastamisrõõmu ja kaunist reisi!

Millal täpselt minek on? Läheme kolmese grupiga, 25./26. juunil jõuame Limasse, sealt kohe Cuscosse ja 30. juuni kuni 4. juuli Macchu Picchu matk, edasi Olantaytambosse, Pisaci ja siis Titicaca järve äärde, külastame mõndasid eraldatumaid külasid ning lähme saartele, nagu Taquile, sealt edasi mööda järveäärt Boliiviasse Copacabanasse. Kui olete umbes samal ajal samas piirkonnas, võiks ju vahepeal kohtuda, või siis enne reisi tarkusi jagada :)