Päevas saab põhimõtteliselt teha kaks koopatuuri (2+2 koobast) ja siis veel Canopy walk- 480m rippsildu 40m kõrgusel. Soovitaks vähemalt 2 ööks jääda. Kolme täispäevaga saab kõik tehtud. Ise jäin 7 päevaks ja tegin ühe 3 päevase matka (2 ööbimisega baaslaagris) kaugemale. Mõistlik on Pargi Peakontorisse ette helistada, igaks juhuks. Neil on palju bangalosid ja paar pikkmaja. Öö hostelis koos hommikusöögiga - 40 MYR. Kui Pargis ööbid, siis igakordse sisenemise eest 10 MYR pargipileti eest maksma ei pea. Kohe pargist väljaspool on 4 maja, kus ööbimine 15-35 MYR hostelis. Sinna ei ole vaja ette helistada- igaljuhul on kohti. Head reisi. Mulu on külastmist väärt!

Kui keegi on Mulus teinud Pinnacles Traili, siis meelsasti loeks kogemusi ja muidugi ka häid vihjeid Camp 5 kohta. Seda juba uurisin, et tekke ja sääsevõrke saab pargi peakontorist rentida. Googeldades nägin piltidel, et mõndadel kindad käes, kas selleks, et käsi katki ei kraabiks? Kas neid saab kohapealt osta või peaks ise kaasa võtma?

Meil sai novembris Mulus käidud, panen selle kohta paar rida kirja, võibolla on kellelgi sellest informatsioonist kasu.

Esiteks ma kindlasti soovitan sinna minna, minu jaoks oli see meie Borneo reisi kõige ägedam koht. Sõitsime Mulusse hommikuse lennuga Mirist, ööbisime pargi peakontoris ning majutus ja tegevused olid meili teel eelnevalt bronnitud.

Esimesel päeval tegime Canopy Walk-i ning käisime Deer ja Lang´s-i koobastes. Nägime seda kuulsat nahkhiirte lendu, see oli võimas. Teisel päeval startisime Camp 5 poole, sest kavas oli Pinnacles, teel käisime mingil kohalikul turul ning Clearwater ja Wind koobastes. Peale seda sõidutati meid mööda jõge matkarajani, mis viis laagripaika. Me reisisime kahekesi ja meiega kokku ühte gruppi pandi üks austraallane (vastasel juhul oleksime pidanud kahekesi ikkagi kolme inimese eest maksma). Paadimees sõitis ise tagasi ja me kolmekesi jalutasime siis 8 km Camp viite.

Kaasa võtsime täispuhutavad padjad ja linad ning peakontorist rentisime teki ja sääsevõrgu. Imelik, et nad neid Camp 5-s ei rendi, peab tassima pika tee need ise seljas kohale ja pärast tagasi ka :) 8km ei ole ju pikk maa, aga kui sooja on 30 kraadi, siis on hoopis teine teema. Camp 5-s kohapeal on magamiseks ainult matid olemas, ülejäänud asjad peadki ise kaasa tassima või siis ehk mõni suudab lihtsalt matil ka magada.

Söögi pidime ka ise kaasa tassima, veepudelit saab täita laagris keedetud veega. Peakontorist seda trippi võttes ei ole võimalik söökidega paketti tellida, aga võrdlesin hindu, mida pakuvad reisibürood (nemad siis pakuvad ka toitudega pakette), hinnavahe oli metsik ja ega nii hull ka seda sööki tassida ei olnud (metsa võtsime kaasa ainult vajaminevad asjad, ülejäänud pagasi sai peakontorisse turvameeste juurde jätta).

Laagripaika jõudsime u kolme ajal vist. Kui pimedaks läks, siis generaatoriga tehti paar tundi elektrit ka. Hommikul oli kell 6 äratus ja 6.30 asusime Pinnacles-i poole teele. Giid muidugi hirmutas meid enne kõvasti, et kui teatud aja jooksul kontrollpunktidesse ei jõua, siis jääb ülesse minemata. Ta vist tõsiselt kahtles,et ma sellega hakkama võin saada. No ma tegelikult kardan kõrgust ja eks veidi kartsin, et mis seal lõpus saama hakkab kui need redelid tulevad, aga polnud midagi nii hull ja eks füüsiline väsimus oli selleks hetkeks juba sellisel tasemel, et lihtsalt ei olnud jaksu karta :) Giidile muidugi väitsin vapralt, et mina küll kõrgust ei karda. Üles jõudsime kolme tunniga.

Alla minemine võttis kauem aega (4 tundi) ja oli raskem, kõik kirjutavad, et enne alla tulekut ei uskunud seda juttu :) Sama oli minuga. Alla jõudes olime täiesti läbi omadega, mul olid jalad sinikaid ja kraapse täis (kandsin pikkasid pükse, lühikestega oleks kindlasti hullemad olnud), aga emotsioon oli võimas.

Kodust võtsime töökindad kaasa, aga kindaid oli võimalik osta ka peakontorist. Kinnastega oli oluliselt mugavam ronida, soovitan kindlasti kasutada. Veetsime veel viimase öö Camp viies ja siis oli jälle varajane tõus, sest me tahtsime lõunasele lennule jõuda. Kui hakkasime laagrist jõepoole matkama, siis anti sellest peakontorisse teada ning selleks ajaks kui jõe äärde jõudsime, oli paat juba kohal. Peakontoris jõudsime käia pesus, sõime lõunat ning siis lasime end lennujaama viia. Seega kokku veetsime Mulus 3 ööd, ära minna oli kurb, oleks võinud ühe öö veel olla.

Üldjuhul ma ei kipu tagasi kohtadesse kus juba käinud, sest nii palju kohti ju veel avastamata, aga see on koht, kuhu tahaks kunagi tagasi minna. Mulusse saab Mirist ka paatidega, siis peab mitu korda paate vahetama ja aega pidi võtma 10 tundi, meil ei olnud aega seda teekonda proovida, aga see pidi ka väga lahe olema, sõidad mööda jõge ja näed kohalikke külasid ja pikkmajasid.

Käidud jaanuaris 2016 Mulus viibides peaks kindlasti võtma Pinnacles tripi. Nõuab head füüsilist ettevalmistust, ronimine võrreldav 1000m tõusuga mööda pidevat libedat, konarlikku käsipuudeta treppi kuristiku äärel. Alati võib sadama hakata, tipu lähedal pidev õhuniiskus - kividkaljud eriti libedad. Allatulek minu meelest lihtsam, kuid libastumise risk veelgi suurem. Giid teeb esimese 400 meetri tõusu peal testi, kas grupp mahub ajapiiridesse ära. Kui esimese ja teise etapi ära teed, siis edasi juba veidi lihtsam, redelitel ronimine. Meie grupist (8 minejat) jõudis tippu 6, eelmisel päeval aga 10-st 2. Giid soovitab kaasa võtta 3 l vett, meile piisas 2 liitrist, üks pudel oli tarbetu ballast. Teekonnal ojasid ei ole, et veevaru täiendada. Tõusuks vajalikud korralikud ronimissaapad või tugevamad spordijalatsid. Tavalised jooksutossud muudavad ronimise piinaks libeduse tõttu. Kindlasti võtke kaasa kindad, kasvõi kõige lihtsamad, nõnda väldite marrastusi ja väikseid sisselõiked, kuna ronimine toimub enamasti käte abil. Muu alpivarustus pole vajalik. Arvestage, et kui juhtute libastuma - alla viiakse üksnes kandjate abiga raamil, helikopterit ei tule. Luumurrud olevat üsna sagedased. Asjad pakkida väiksemasse seljakotti, kaamerad jmt kaitsta võimaliku vihma eest. Camp5-de kaasa võtta kergem toit (snäkid-konservid), joogivett saab kohapealt, liigset kola pole mõtet tassida. Ööbimine üsna ebamugav, ühises ruumis, sääsevõrku ja mingeid linu saab rentida perenaiselt üsna kalli raha eest. Kaks korda ööbimist on võimalik vältida, kui jõuda tipust alla hiljemalt kella 2-3 päeval ja enne pimedat (so 18:30) jõuda tagasi jõe äärde (8-9km) ning paat on ette tellitud. Hotellis oli oluliselt mugavam olla, kui välilaagris. Kui on rahalist võimekust, tasub osta tuur, kus vajaliku kola toovad kohale kandjad ja tegelevad ka toiduvalmistamisega. Moskiitodega muret ei ole, kuid vihma korral on kaanid garanteeritud. Ka jões ujudes võib kaanid saada. Mulupargi 5-päevase käepaelaga ei jõua ajaliselt kõiki põnevaid trippe teha. Sarawak chamber külastus on muudetud mitmepäevaseks, lisaks eden valley, teised koopad ja jutuksolnud Pinnacles. Kui tahta kõik ühe kohalelennuga ära vaadata, tuleks piirkonnas viibida min 8 päeva. Raskemad tripid peaks interneti kaudu ette ära bronnima, kohtade arv võib olla piiratud. Ööbimise mõttes on parim kohalik Marriot, hinnas sisaldub kasulikke extrad. Ka pargimajad on head. Piirkond sobilik ka lastele, valikus on kergemaid radasid. Loodus tervikuna võrratu, jätab üsna puutumatu mulje. Lennukilt muidugi näha metsade laastamine ümberkaudu. Lennupileteid ei tasu pikalt ette bronnida, MAS-wings teeb soodukaid, neid tuleks hoolsalt jälgida.

Muljed märts 2016 Lendasime Kota Kinabalust MasWingsiga, tagasitulles oli Miris vahemaandumine. Lennujaamast parki saab 5 RM eest kohalike pakutava transfeeriga. Lennuki saabudes on nad juba ootel lennujaama ees. Ööbisime pargis 2 ööd. Broneerisime küll üle kuu aja ette, aga odavamad longhousid olid välja müüdud ning võtsime siis kallima bungalo, mis oli avar, puhas ja igati mõnus. Vaatasin ka üle dormi ukse, see oli hästi avar ja puhas, kuid voodeid ühes ruumis üle kümne kindlasti. Dormi WC ja pesuruum oli suht väike ja umbne,aga käis kah. Hommikusöök, mis oli hinna sees, erilist muljet ei jätnud, aga suurema nälja sai kustutatud. Ülejäänud söögikorrad sõime külas, mis kohe pargi värava taga ning seal oli võimalus valida mitme erineva söögikoha vahel. Esimesel õhtul tahtsime öömatkale minna, kuid grupp oli juba täis ning jalutasime raja omalkäel läbi (siiski enne pimedat). Teisel päeval hommikupoolikul matkasime 7 km raja iseseisvalt ja õhtupoolikul käisime Deer & Lang Caves (30 RM). Nahkhiirte väljalend oli tõesti võimas ja koopad muidugi ise ka vaatamisväärsed. Samuti oli elamus jalutuskäik tagasi laagrisse. Jäime äratulekuga pimeda peale ja need džunglihääled olid võimsad. Kolmanda päeva hommikul läksime Clearwater Cave & Cave Of The Winds tuurile (65 RM). Retk algas paadisõiduga, külastasime kohalike küla ja käsitööturgu ning siis koopaid. Tagasi jõudsime lõunaks ja pärast kiiret dušši ja lõunasööki jõudsime pealelõunasele lennule. Need olid lihtsamad matkad, mida saavad kõik ette võtta ning pole vaja mingit varustust ega eriettevalmistust. Karmimate valikutega lähemalt ei tutvunud aga ekstreemisõpradele oli seal küll üht-teist pakkuda. Kokkuvõtteks: ilus loodus, fantastilised hääled, suursugused koopad ja rahulik miljöö. Tasub külastamist

anxuu, kus te veel peale Mulu käisite? Kuidas ilm märtsis oli? Meie plaanime minna järgmise aasta märtsis. Alustada plaanime Sarawakist, Kuchingust, siis Mulu, Brunei, Sabah.Kõik soovitused on teretulnud.

Selle aasta märtsis 2,5 nädalat oli ilm KK piirkonnas, Sandakanis ja Kinabatangani jõel täiesti ok, st. tuli mõned korrad sadu, aga need olid sealkandis tavapärased 1-2 tunnised sutsakad. Mulle vähemalt tundus, et džungel oli peale vihmahoogu palju elavam, kui lämmatava kuumusega. Eeltööd tehes öeldi, et KK on "mõttetu" linn ainult korraks vahemaandumiseks, siis mulle ta igatahes meeldis. Tegevusi sai seal valida küllaga. Näiteks ise soovitaks rattasõpradele http://www.bikeborneo.com/ ja sealt pikemaid variante. Midagi väga hullu ei olnud, kui natukenegi ratast oled sõitnud. Mõned karmimad tõusud 40+C päikese all võtsid pulsi üles, aga muidu oli chill. Kuna enda eelarve nii suur polnud, et oleks saanud lubada sukeldumisresorte, siis sai kamba peale KK-s renditud paat/kaater, millega sai KK piirkonnas olevad suuremad saared läbi käidud ja snorkeldatud. Tuli küll ca 2x kallim, kui liinipaatidega käia, aga tasus igati ära. Selingani saar ja kilpkonnade munemine-vettelaskmine oli kindlasti loodusesõbrale emotsioone pakkuv vaatepilt. Kinabatangani jõgi ja džungel tasusid ka käimist. Ei olnud enne nii palju erinevaid loomi metsikus looduses nii lähedalt näinud. Mount Kinabalul jäi kahjuks käimata, kuna grupid olid täis müüdud.

Brunei jätsin vahele, kuna ma eriline mošeede fänn ei ole ja igasugu erinevaid pühakodasid olen näinud juba piisavalt.

Dantele mõned küsimused:Oleme siin vaadanud Kinabatangani jõe tuure.Mitmepäevase tuuri te tegite? Küsimus veel selline, et kas tasub märtsis minna Selingani saarele. Lugesin kuskilt, et kilpkonni näeb ainult juunist oktoobrini. Muul ajal on see küsimärgi all? Kas te lendasite KK-st Sandakani või läksite maad pidi?

Kinabatanganile võtsime 4D3N, mis sisaldas ka Selingani saarel 1 ööd. Tuurikorraldajaks oli DownBelow, keda julgen igati soovitada TA-s ka nr.1). Kõik sujus nendega kenasti. Kui džunglis oli väike arusaamatus tubadega, siis see lahendati kiirelt ja nad isegi helistasid ca tunni pärast mulle otse ning uurisid, et kas kõik on ikka ok ja vabandasid ette taha. Selline väike žest, mida ma isegi ei oodanud. Ei hakanud 3D2N paketti võtma, kuna hinnavahe oli neil suht olematu ja tegelikult oleks tahtnud veel rohkem sealkandis olla. Meiega samal ajal olid seal Taani noored, kes olid endale DownBelow-ga kokku pannud täiesti custom paketi ja neil oli seal igasugu huvitavaid asju veel lisaks standardpaketile - nt. söögitegemised kohalikega ning jalkamatš jms.

Ega need tavapärased tripid väga odavad pole, pigem kallid. Leidsin ja plaanisin alguses ühte odavama (askeetlikumat) otsa oma, kuid reisikaaslased hääletasid seekord kallima kasuks. Odavama kohta leiad inffi http://www.uncletan.com/

Selinganile tasub kindlasti minna. Päeval saab seal väheke rannas lebotada (kindlasti ujumissussid kaasa) ja öösel siis toimub nö. põhiaction. Peale õhtusööki me ootasime vist poole ööni (igatahes pooled olid juba endale toolide peale magamisasemed teinud), kui tuli kutse, et nüüd on kilpkonnad randa jõudnud ja hakkavad mune liiva poetama. Eelmistel päevadel nii kaua ei läinud.

Tegin hommikul pildi nende nö. scoreboardist, et mis see öine tulemus oli (https://goo.gl/0Z9Faa). Seal on siis näha 3 saart (PSL, PBK, PBL), millest PSL on Pulau Selingan. Ning GT (Green Turtle) veerus omakorda, mitu kilpkonna sel ööl munema tuli, palju mune saadi ning palju väikseid kilpkonnasid vette lasti.

Sandakani lendasin, kuna üks ots AA-ga oli 25EURi ja 50 minutit. Mööda maad oleks valge aeg ära kulunud ja sain aru, et seal meeletut vaatamist tee peal ei ole.

Aitähh Dante! Üks kahtlus on kummutatud. Selingan jääb tuuri sisse. Vaatasin enne ka seda Uncletani, aga eelistaksin natuke kallimat. Olen vaadanud siin Amazing toursi leheküljelt ja ka sabahbooking.comist. Need hinnad on suht ligilähedased.Vaatasin ka neid lennukipileteid ja tundus, et aega ei ole nii palju, et maad pidi minna.Kas te läksite hommikuse lennuga ja kohe tuurile või õhtuse lennuga ja hotellist tuurile? Kui palju varem te tuuri ära tellisite? Ja kuidas oli maksmine. Sabahbooking tahtis kohe krediitkaardiga 100% maksmist.

Hinnad on jah enamvähem samad kõikidel. Vaatasin tuurikorraldaja revjuusid ja nende poolt pakutavate ööbimiskohtade revjuusid ja selle põhjal jäin DownBelow peale. Mis mulle veel nende puhul meeldis olid kiired vastused mu e-mailidele (maksimaalselt 24h jooksul oli vastus käes). Maksin neile vist 50% ette ja tegin seda üle Transferwise'i e ülekanne nende pangakontole. Sealkandis tahavad ju kred.kaardiga maksmise eest 3% juurde panna. Ülejäänut nad tahtsid ka kas kuu või paar nädalat enne ette saada, aga küsisin, et kas võin kohapeal maksta ja oldigi sellega nõus. Ehk samal päeval, kui KK-s maandusin tatsasin Time Square'ile nende kontorisse ja lajatasin sularahapataka lauale. Muide, sealsamas asuvas kaubanduskeskuse 0-korrusel sai sel hetkel kogu reisi parima vahetuskursi e EURi vastu anti ca 4,5+ MYRi. Meie enda Tavid pakkus 4,3 ja muud KK kohalikud midagi sinna vahepeale.

Ma bronnisin tuuri ära oma mäletamist mööda kas detsembris või jaanuaris ja tegelikult siis juba jäin DownBelow paremast pakkumisest ilma, kuna see oli välja müüdud.

Sandakani lendasin päev varem AK6494-ga e peale lõunat olin kohal. Järgmisel hommikul varakult korjati juba peale, seega vist on eelmisel õhtul saabumine vajalik.

Arvasin seda ise ka, et eelmisel õhtul kohale minna, et hoida ära ebameeldivusi. Vahetevahel võib ju lend hilineda. Seda avastasin ka, et krediitkaardiga tahavad 3% juurde saada. Lugesin ka internetist, et soovitatakse 3-6 kuud ette broneerida. Kus te Sandakanis esimesel ööl majutusite?

Sandakanis sai võetud Four Points Sheraton. Märtsis oli sellele väga head pakkumised, mis olid võrreldavad odavama otsa hotellide omadega. Hetkel on ka double room võimalik 42 EURiga saada. Süüa seal ei soovita, suht kesine valik arvestades hinda. Samas uksest välja astudes on kohe nö. promenaad, kus on pikk rivi erinevaid söögikohti (osad neist TA topis). Teisel pool ust oli suur mitmekorruseline turuhoone (söögid ja muu kila-kola) ja kolmandal pool ust ostukeskus, kus on Mäkid ja kohalikud nö. euro-söögikohad.

Võib-olla mitteoluline infokild, aga selle hotelli II korrusel on Best Brew pubi, kus olid väga ok live-esinejad õhtuti (peatusin seal kokku 2 ööd minnes ja tulles). Ja lisaks elektroonilised noolemängud, millesse ma seekordse Malaisia-Borneo reisi ajal nakatusin :)

Lennukast oli fix takso kesklinna minu mäletamist mööda 40 MYRi.

Aitähh info eest! Huvitav, huvitav minu valik langes samale hotellile.

Üks soovitus veel, mida algselt põgusalt mainisin - et kui on võimalik suurem seltskond kokku saada (et kulud väiksemad oleksid), siis päevane paaditrip KK-s oli kindlasti mõnus ja chill kogemus. http://borneoboatsandbeaches.com/ Seda siis juhul, kui endal mingit eraldi sukeldumis-snorkeldamistrippi kavas pole.

Kui suur see seltskond olema peaks?

No eks sa saad need hinnad sealt kodukalt teada. Meie saime kokku 7 inimest ja siis oli päevane tripp koos snorkel-varustuse, lõunasöögi ja jookidega vist ca 60EURi per nägu. Teoorias nad lubavad ka rohkem inimesi pardale, aga siis läheks seltskond juba liiga suureks. Saab kõik 5 kohalikku tähtsamat puhkusesaart läbi käia, vajadusel randuda ja näiteks canopy line'i teha- http://sabahbah.com/articles/kota-kinabalu-coral-flyer-zipline-islands-3513/

Jesselton Pointist sõidavad laevukesed niisama ka suht tihedalt ja väiksema raha eest saartele ja tagasi, aga siis sa oled saarel, mitte vee peal e võimalusel on ahtamad.

Tõepoolest DownBelow toimetas kiiresti. Eile õhtupoolikul saatsin päringu ja täna sain vastuse pakkumisega. Saatja oli Jane. Hind oli soodsam kui Amazing Borneo toursil.

Kirjutan siis kah pikemalt meie Borneo-reisist.

Märts on igati ok kuu sealviibimiseks. Kaks aastat järjest käidud ning vihma praktiliselt ei saanud. Ainuke tõelime märjaksaamine oli Mulus. Kohalik giid soovitas veel sept-okt tulla ilmade poolest. Üritasime suht säästureisi teha ja seetõttu paketireise ostsime minimaalselt. Esimese korra külastuse põhjal sai kava selliselt kokku pandud: Esimese päeva aklimatiseerusime KK-s ja käisime sealsete saarte peal snorgeldamas (snorgeldamiseks on Sapi parem kui Manukan). Järgmisel päeval lendasime Mulusse, sellest kirjutasin juba eespool. Muulust tagasitulles lendasime kohe edasi Sempornasse, kus ööbisime 3 ööd. Aja- ja raha kokkuhoiu mõttes saartel ei peatunud vaid jäime linna. Sealt võtsime 3 saare paadituuri (220 RM/inimene) ja ühe päeva Mabulile. Kahjuks Mabulil saime vaid tunni olla, kuna eelmisel õhtul jõudsime väga hilja kohale (viimase lennuga KK-st), hommikul oli uni magus ja linnapeal tuiamiseks kulus poool päeva niisama ära. Igal juhul tahaks sinna tagasi. Edasi liikusime liinibussiga Semporna-Sandakan Sukau teeristi, kust meid korjas peale Nature Lodge Kinabatangan transfeeribuss ja viis džundlilaagrisse. Seekord olime 2D/1N, eelmisel aastal 3D/2N. Esimene kord jättis hea mulje, mistõttu ka uuesti tagasi sai mindud. Seal laagris selline pioneerilaagri kord- gongi järgi matkama ja paati ja sööma. Igal õhtul on üks 2-tunnine paadituur ja hommikul kell 6 tunnine. Kes kaheks päevaks jäävad, siis võimalik päeval ka jalgsimatk teha (ei olnud väga põnev). Igal õhtul soovijatele väikese lisatasu eest ka tunnine öömatk (taskulamp ja pikad püksid). Jõel näeb kindlasit ahve ja igasuguseid linde ja hommikul krokodille ning kui veab, siis ka elevante. Esimesel aastal õnnestus elevante näha, seekord mitte. Palju sõltub ka giidist, kes sinu grupile satub. Esimene aasta eli meil väga innukas poiss, kellele oli auasjaks meile kõik ära näidata, mis vähegi võimalik. Laagrist viib hommikul transfeeribuss kas Sandakani või teeristile, kes tahavad Semporna poole kulgeda. Tulles saab transfeeri juba Sandakanist või Sepilokist. Meie reis jätkus Sepiloki poole, kus kohtusime oma giidiga, kes tuli meile oma bussiga vastu ja edasi sõidutas meid 5 päeva. Sepilokis on tuntud turistikad orangutanide ja päikesekarude külastuskeskus. Vähem teatakse Labuk Bay ninaahvide keskust. See on alla tunni aja sõitu Sepilokist ja igal juhul külastamist väärt. Seal toimub söötmine 2-l eraldi platvormil, mõlemat saab külastada. Elamus on garanteeritud, tõeliselt ladedad kujud! (ninaahvid elavad ainult Borneol) Edasi kulgesime siis bussiga, aga vahemaad pikad ja sõitmine suht tüütu, pool aega tee ääres vaid õlipalmid. Seetõttu soovitus pikemad otsad lennata, AirAsia piletid ette ostes odavad, kuid see tingib mingi ajakava koostamise. Mäkke ei roninud, kuna eelarve pigistas ja oleks pidanud mitu kuud ette bronnima. Käisime Kinabalu pargis ühe 6 km matkaraja ja botanikaaias. Matk oli mõtetu, botaanikaaed tänu meie giidile päris huvitav. Järgmine koht oli Poring Hotsprings, seal lähistel ööbisime lahedas kohas, mis meenutas meie turismitalu. Seal lähedal on ka selline koht nagu Lupa Masa, mis on tõelistele loodusesõpradele ja väga basic (giid just paar päeva tagasi ööbis seal ja oli ise ka vaimustatud). Hotspringid ise suht jamad ja ka puulatvades ronimine erilist ärevust ei tekitanud. Tegime väikese matka mingi nahkhiirte koopa ja kose juurde, see oli ok. Edasi sõitsime Borneo tippu, majutus mere kaldal (Tommy's Place), ilus rand ja hommikul vara viidi snorgeldama. Täitsa korralikud ja vaatamistväärt korallid . Sellega oligi aeg otsas ja tagasi KK-s. Kui kellelgi huvi üksikasjade vastu või nõu tarvis, aitan meeleldi. Praegu ei hakka detailsemalt kirjutama. Võin ka giid koos bussiga soovitada, kes teeb elu oluliselt lihtsamaks. Toob-viib-aitab. Olen ka mõelnud, et kui on mingi grupp, kes tahab minna aga ise ei viitsi või ei oska orgunnida, võin aidata plaane koostada ja asju ajada ning ka reisisaatjaks kaasa tulla. Kohalik giid, kellega mul on pidev kontakt, oleks ka igati abiks. Noored saavad ise hakkama, aga mõtlen just vanemaid loodusreisihuvilisi.

Kas keegi ka Mirist Bruneisse on sõitnud ja sealt järgmisel päeval Labuani kaudu Kota Kinabalusse?