Viimased kommentaarid

Eelarvest : Aafrika oluliselt kallim Aasiast. 2000 euriga on võibolla võimalik toime tulla. Kõik sõltub safari hinnast. Kui valida odavaim variant telgis ööbimisega ja näiteks liituda mingi grupiga (osad firmad pakkusid netis) saab kulusid kokku hoida. Safaril raha muidu ei kulu kui õlle -veini peale. Söök on hinnas. Ja safari lõpus tuleb giidile ja kokale tippi maksta (ca 10 USD nägu päevas, kui nüüd õieti mäletan).

Aitäh kõigile infojagajatele, sain jälle jupi maad targemaks. Meil plaanis 11-päevane safari erinevates parkides. Saab peaaegu riigi ühest servast teise sõidetud. Gorillad ja šimpansid ka plaanis. Eks pärast saan järgmistele huvilistele ka ise infot jagada.

Andromeedale: info võib olla juba hiljaks jäänud, kuid meile tuli öösel kl 3 auto vastu ja juht aitas ööbimise otsida ning saatis hommikuks auto, mis meid sinna hotelli viis, kus meil bronn oli. Peale safarit samuti orgunniti transfeer lennujaama. Lendasime Arushast Zansibarile Auricairiga. Lennuk oli 12-kohaline ja omaette elamus. Zansibaril olime esimese öö linnas, 3 päeva Kendwas ja 3 päeva Pajes (Jambiani on vist etem). Nädal ühes kohas võib veidi igavaks minna kui just totaalne rannahull ei ole.

Käisime ka septembris mõned aastad tagasi. Alustasime Roomast, kus veetsime 3 päeva. Mida Roomas teha on juba pikem jutt ja selle kohta igal pool ka palju infot.
Roomast rongiga Napolisse ja seal ümberistumine Sorrento rongile või siis vastupidi, kui alustate Sorrentost.
Sorrentos olime 3 päeva. Mingeid ekskursioone ei võtnud vaid liikusime omal käel.

  1. Liinibussiga piki rannikut Positanosse. Väga ilus. Kindlasti soovitan.
  2. Praamiga Capri saarele. Seal kohaliku liinibussiga, millega saab saared läbi sõita. Tol ajal oli vist 3 erinevat liini. Ärge ainult viimasest praamilt maha jääge nagu meiega juhtus.
  3. Kohaliku rongiga Napoli suunal sõites saab minna Pompei varemetesse või Vesuuvi otsa ronida.
    Napoli linn ilmselt väärib ka ühte päeva. Rongid Sorrento ja Napoli vahel iga poole tunni järel, sõidu aeg 1 tund.
    Ise läheme septembri keskpaiku ja seekord plaan rendiautoga ringi liikuda (Bari, Lecce)

Olen palju lennanud nii Aasias kui mujal, kuid selline kogemus oli esmakordne. Järelikult on mul varem lihtsalt vedanud. Lendude vahed olid piisavalt pikad, nii et sellist halba üllatust ei osanud ette näha. Kuala Lumpuris nende letis, kus probleeme lahendati, olid küll üsna tuimad näod, kes õnnetuid reisijaid lihtsalt ignoreerisid ja mobiiliga rääkides aega veetsid. Lennujaamas passides oli aega põhjalikult lennuplaane uurida ja nendel päevadel igal juhul valdav enamus Malindo lendudest hilines ja osad reisid olid tühistatud.
Peale Malindo hilinemiste läks meie reisil ka AirAsia lennuk katki ning ootasime jälle 3 tundi, kuid see oli vähemalt põhjendatud hilinemine.
Tore, et nad odavaid hindu pakuvad ja mõned lennud ka õigeaegselt toimivad, kuid meil järelikult ei vedanud seekord.
Ei välista, et kunagi soodsa hinna tõttu nendega veel lendama satun, kuid lennuplaan tuleb siis küll väga kriitiliselt üle vaadata.

Tulime paar nädalat tagasi Tansaaniast. Tegime 4-päevase safari Tarangire-Serengeti-Ngorongoro. Broneerisime ette ja hind oli 1300 USD. Kallis, aga oli ka hinda väärt. Majutused väga korralikud, kõik toimis, giid oli lahe ja auto katki ei läinud. Olime kahekesi ja ööbimised olid väga mugavad ja ilusad. Näiteks Serengeti pargis ööbisime Tortilis Camp'is. Kõigi mugavusega telgis ööbimine oli juba elamus omaette ja kogu sealne laagrielu korraldus. Ümber laagri käis parasjagu migratsioon, superlahe. Ngorongoro lähedal olime Rhino Lodge's. Jälle võib soovitada.
Meie safarikorraldaja oli Shemeji Safari & Tours Tanzania. Üks omanikest on hollandlane Emma, kes elab Arushas. Temaga oli väga mugav asju ajada ja maksta sai ülekandega eurodes hollandi panka. Kõik kokkulepped toimisid ja hoolitseti kenasti. Nad pakuvad FB-s välja ka safarite jagamist, kui on mingi grupp minemas. Telkimisega safarid on muidugi ka oluliselt odavamad. Meil igal juhul sellest rahast kahju küll polnud.
Mis puutub Arushast safari ostmisesse, siis oli ka algul selline plaan, kuid läksime ikkagi kindlapeale välja. Enne safarit olime ka päeva Arushas ja jalutasime linnas, kuid meile küll keegi safarit pakkuma ei tulnud ja isegi ühtegi reisibürood ei näinud. Ega me ei otsinud ka muidugi. See linn on paras hullumaja. Rahulikult jalutada ei saanud, igasugused tüübid kleepisid külge ja põhiliselt tahtsid mingeid pilte müüa. Nii et meie olime küll õnnelikud, et ei pidanud seal enam midagi sebima ja orgunnima hakkama.

Võin ka neid kiita. Ostsin Tansaania siselennupiletid nende kaudu. Hiljem muutis Turkish sinnalende ja esimest siselendu poleks enam saanud kasutada. Seega tuli kogu broneering tühistada kui esimest lendu ei lenda. Pärast mitmekordset suhtlemist ja avalduste täitmist saime aga kogu raha tagasi. Aega läks küll paar nädalat, aga isegi mingit teenustasu ei peetud kinni.

Tulime nädal tagasi Tansaanias ning meilt ei küsitud kuskil kollapalaviku vaktsineerimistõendit. Lendasime Istanbulist Kilimanjarosse. Käisime safarile, mis oli tõeliselt äge elamus. Siis lendasime Arushast Zansibarile ning sealt tagasi Dar es Salamisi kaudu koju. Kui ei tule teisest Aafrika riigist, siis ei peaks probleemi olema. Malaariatablette ka ei võtnud ning kohtusime vaid mõne üksiku sääsega. Nii et muretsemiseks pole põhjust.

Kirjutasin juba eespool pikemalt oma eelmise kevade reisist. Märts on hea kuu, vihma eriti ei peaks saama. Meie kahenädalase reisi kulud kokku ilma pika lennuta olid esimesel aastal 1200 ja teisel aastal 1500, aga siis tegime ka põhjalikuma ringi, kuid majutused lihtsad ja üritasime olla säästlikud.
Kindlasti soovitaksin Mulusse minna. Selleks parim variant siselend Mulusse, edasi-tagasi hind 70€, kohapeal olime 2 ööd. Võimalik ööbida dormis, meie korralik maja maksis inimese kohta 27€/öö (olime ka kolmekesi). Selle ajaga jõuab seal lahedalt ringi vaadata.
Samuti oleks mõtekas lennata Sandakani (AirAsia), seal Sepilokis orangutanid ja Labuk Bays ninaahvid (üks lahedamaid vaatamisi minu meelest).
Sepilokist läksime edasi Kinabatangani jõele. Meie valik oli Nature Lodge Kinabatangan. Esimesel aastal helistasime, telefoninr. võtsime LP-st, (eelmisel aastal ostsin internetist, hind 2D/1N 100€) ja järgmisel hommikul korjati meid Sepilokist peale ja viidi kohale (ka Sandakanist transfeer võimalik). Meil oli 3D/2N pakett ja see maksis 110€ /in kui jagasime kolmekesi maja. Hinnas kõik söögid (rootsi lauas hea toit), 2 hommikust ja 2 õhtust paadituuri ning päevane jalgsimatk. Pärast viivad tagasi Sandakani/Sepilokki ka. Esimesel korral soovitaksin 3D/2N olla, muidu läheb tormamiseks. Kolmas päev on nii, et hommikul kl 6 paadisõit, siis hommikusöök ja ongi äraminek .
Danumi orgu tõenäoliselt te ei jõua ja see kallim kui Kinabatangani jõgi, majutused seal krõbeda hinnaga. Ise pole ka just aja ja raha tõttu käinud.
Džunglielamuse saate Kinabatangani jõel kätte.
Kinabalu park ja Poring Hotsprings oli minu jaoks pettumus. Ootasin rohkemat ja samuti see puulatvades käimine (Poring Hotspringsis). Võiksite selle Muluga asendada.
Öömaja kolmepeale 40€ eest saab üsna korraliku.
Pikemalt võite KonTiki lehelt Borneo reisi kohta lugeda. Seal minu reisikava.
Samuti võin soovitada kohalikku giidi-bussijuhti, kes mõistliku hinna eest sõidutab kuhu vaja, tuleb lennujaama vastu jne. (meiega sõitis ta nädal aega ringi), räägib korralikku inglise keelt ja teeb elu lihtsamaks.
Kui veel miskit konkreetset huvitab, andke teada.

Aitäh Veigo, otsustasime Moshi kasuks. Küsimuse tekitas, et mis see Nakumatt on. Nüüd juba tean ja teadmiseks teistelegi - supermarket. Äkki on mõned eestlased veel samal ajal sealkandis ja sooviksid jagada safaritransporti? Meil plaan minna 15. veebruar 4-päevasele safarile.

Veigo, kas sama kehtib ka Moshi kohta? Või on targem ikkagi Arushast alustada?

Aitäh veelkord. Kahjuks selliseid 70 euroseid hindu Dar ja Arusha vahel pole siiani leidnud, ikka kisub sinna 200 kanti, aga eks ma otsin veel.
Ilmselt kõigi mutukate pileteid netist polegi võimalik osta või alahindan ma Aafrikat?

Aitäh Veigo kasulike soovituste eest.

Kas oskad nõu anda ka siselendude piletite osas- kas peab ette ostma ja kui ei, siis millised on hinnad ja saadavus kohapeal. AirAsia hinnad kahjuks pole, niipalju kui olen netist leidnud.
Palju neid erinevaid firmasid üldse lendab Dari, Arusha ja Sansibari vahel? Igasuguseid kahtlasi pakkumisi leiab, kui hästi otsida.
Leidsin sellise firma nagu Fastjet, tundus kõige odavam. Oskad kommenteerida? Precisionile ei ostaks küll piletit ette Sinu info tõttu.
Teine küsimus veel- kas Arushas võib osa oma pagasist hotelli jätta safarile minnes? Kas tagasitulles on talvesaapad veel alles:) Aasias korduvalt seda kasutanud, kuid Aafrika võõras ja ei tea, kuidas seal asjad käivad.

Paluksin ka asjatundjatelt abi. Piletid 14.veeb-01.märts Dar es Salami.
Kõigepealt mõte teha 3-4 päevane safari ja siis Zansibarile peesitama.
Küsimus selles, et kas safari teha lõunapoolsetes parkides (Selous) või lennata Arushasse ja sealt siis Serengeti-Ngorongoro. Odavam oleks tõenäoliselt kohe Dar-ist safari võtta kui lennata Arushasse (täiendav aja-ja rahakulu). Kuskilt jäi aga silma, et veebruaris lõunapoolsed pargid pole nii head kui põhjapoolsed. Kellel on kogemusi? Kas lõunas näeb veebruaris loomi täie raha eest ja kas tuurihindades on ka olulised vahed?

Nädal tagasi tulime Zakynthoselt. Tore väike saar ja nädalast seal piisab.
Septembris minejatele teadmiseks, et pärast 20.septembrit hooaeg läbi ja paljud kohad suletud. Sügisel pidid seal väga tugevad tuuled olema. Nii rääkis majaperemees.
Ise olime Agios Sostises. See on väike külake Laganase kõrval. Puhkamiseks hea rahulik koht, kõik vajalik olemas. Ainuke puudus, et ühistransporti pole läheduses, peab Laganasesse jalutama ja isegi seal tundus asi kahtlane. Ootasime näiteks 15 min enne õiget aega bussipeatuses, aga bussi sellegipoolest ei näinud. Kui auto rentida, siis pole probleemi.
Laganase keskusesse ei tasuks hotelli võtta, hull läbu ööd läbi. Kes aga pidutseda tahavad, siis see on õige koht. Peatänavast kaugemal pole vast hullu. Rand seal küll liivane, aga mitte pehme liiv. Rannahuvilistele vast Vasilikos,Tsilivis ja Argassis sobilikumad. Vasilikoses sai käidud-pikk pehme liivaga rand ja palju suuri lebolaid järjest. Tol päeval oli aga väga tuuline.
Toidud väga maitsvad ja hinnatase normaalne.
Pealinn väike ja mingeid suuri vaatamisväärsusi pole, kuna hävis maavärinas. Shoppamisetänav aga täitsa ok.
Ümbersaare laevareisil ise ei käinud, kuid tuttavad käisid ja olid õhtuks täitsa kurnatud ja ootasid, et saaks laevalt minema. Suur laev ja palju inimesi karjas koos. Ise käisime väiksema paadiga 3-tunnisel kilpkonnade vaatamise ja koopakülastuse tuuril. Sellest täitsa piisas.
Autoga tasub sõita kindlasti Keri kanti ja otsida üles tuletorn (madal, ei paista kaugele nagu meil). Seal väga võimsad vaated. Edasi rannik kaljune, ujumiskohti eriti pole, väikesed toredad külad. Rannad saare teises küljes.
August pidi kõige rahvarohkem ja kallimate hindadega olema. Nii et parem aeg külastamiseks kas juuli või septembri algus.

Kirjutan siis kah pikemalt meie Borneo-reisist.

Märts on igati ok kuu sealviibimiseks. Kaks aastat järjest käidud ning vihma praktiliselt ei saanud. Ainuke tõelime märjaksaamine oli Mulus. Kohalik giid soovitas veel sept-okt tulla ilmade poolest.
Üritasime suht säästureisi teha ja seetõttu paketireise ostsime minimaalselt. Esimese korra külastuse põhjal sai kava selliselt kokku pandud:
Esimese päeva aklimatiseerusime KK-s ja käisime sealsete saarte peal snorgeldamas (snorgeldamiseks on Sapi parem kui Manukan).
Järgmisel päeval lendasime Mulusse, sellest kirjutasin juba eespool.
Muulust tagasitulles lendasime kohe edasi Sempornasse, kus ööbisime 3 ööd. Aja- ja raha kokkuhoiu mõttes saartel ei peatunud vaid jäime linna. Sealt võtsime 3 saare paadituuri (220 RM/inimene) ja ühe päeva Mabulile. Kahjuks Mabulil saime vaid tunni olla, kuna eelmisel õhtul jõudsime väga hilja kohale (viimase lennuga KK-st), hommikul oli uni magus ja linnapeal tuiamiseks kulus poool päeva niisama ära. Igal juhul tahaks sinna tagasi.
Edasi liikusime liinibussiga Semporna-Sandakan Sukau teeristi, kust meid korjas peale Nature Lodge Kinabatangan transfeeribuss ja viis džundlilaagrisse. Seekord olime 2D/1N, eelmisel aastal 3D/2N. Esimene kord jättis hea mulje, mistõttu ka uuesti tagasi sai mindud. Seal laagris selline pioneerilaagri kord- gongi järgi matkama ja paati ja sööma. Igal õhtul on üks 2-tunnine paadituur ja hommikul kell 6 tunnine. Kes kaheks päevaks jäävad, siis võimalik päeval ka jalgsimatk teha (ei olnud väga põnev). Igal õhtul soovijatele väikese lisatasu eest ka tunnine öömatk (taskulamp ja pikad püksid). Jõel näeb kindlasit ahve ja igasuguseid linde ja hommikul krokodille ning kui veab, siis ka elevante. Esimesel aastal õnnestus elevante näha, seekord mitte. Palju sõltub ka giidist, kes sinu grupile satub. Esimene aasta eli meil väga innukas poiss, kellele oli auasjaks meile kõik ära näidata, mis vähegi võimalik.
Laagrist viib hommikul transfeeribuss kas Sandakani või teeristile, kes tahavad Semporna poole kulgeda. Tulles saab transfeeri juba Sandakanist või Sepilokist.
Meie reis jätkus Sepiloki poole, kus kohtusime oma giidiga, kes tuli meile oma bussiga vastu ja edasi sõidutas meid 5 päeva.
Sepilokis on tuntud turistikad orangutanide ja päikesekarude külastuskeskus. Vähem teatakse Labuk Bay ninaahvide keskust. See on alla tunni aja sõitu Sepilokist ja igal juhul külastamist väärt. Seal toimub söötmine 2-l eraldi platvormil, mõlemat saab külastada. Elamus on garanteeritud, tõeliselt ladedad kujud! (ninaahvid elavad ainult Borneol)
Edasi kulgesime siis bussiga, aga vahemaad pikad ja sõitmine suht tüütu, pool aega tee ääres vaid õlipalmid. Seetõttu soovitus pikemad otsad lennata, AirAsia piletid ette ostes odavad, kuid see tingib mingi ajakava koostamise.
Mäkke ei roninud, kuna eelarve pigistas ja oleks pidanud mitu kuud ette bronnima. Käisime Kinabalu pargis ühe 6 km matkaraja ja botanikaaias. Matk oli mõtetu, botaanikaaed tänu meie giidile päris huvitav. Järgmine koht oli Poring Hotsprings, seal lähistel ööbisime lahedas kohas, mis meenutas meie turismitalu. Seal lähedal on ka selline koht nagu Lupa Masa, mis on tõelistele loodusesõpradele ja väga basic (giid just paar päeva tagasi ööbis seal ja oli ise ka vaimustatud). Hotspringid ise suht jamad ja ka puulatvades ronimine erilist ärevust ei tekitanud. Tegime väikese matka mingi nahkhiirte koopa ja kose juurde, see oli ok.
Edasi sõitsime Borneo tippu, majutus mere kaldal (Tommy's Place), ilus rand ja hommikul vara viidi snorgeldama. Täitsa korralikud ja vaatamistväärt korallid .
Sellega oligi aeg otsas ja tagasi KK-s.
Kui kellelgi huvi üksikasjade vastu või nõu tarvis, aitan meeleldi. Praegu ei hakka detailsemalt kirjutama. Võin ka giid koos bussiga soovitada, kes teeb elu oluliselt lihtsamaks. Toob-viib-aitab.
Olen ka mõelnud, et kui on mingi grupp, kes tahab minna aga ise ei viitsi või ei oska orgunnida, võin aidata plaane koostada ja asju ajada ning ka reisisaatjaks kaasa tulla. Kohalik giid, kellega mul on pidev kontakt, oleks ka igati abiks. Noored saavad ise hakkama, aga mõtlen just vanemaid loodusreisihuvilisi.

Muljed märts 2016
Lendasime Kota Kinabalust MasWingsiga, tagasitulles oli Miris vahemaandumine. Lennujaamast parki saab 5 RM eest kohalike pakutava transfeeriga. Lennuki saabudes on nad juba ootel lennujaama ees.
Ööbisime pargis 2 ööd. Broneerisime küll üle kuu aja ette, aga odavamad longhousid olid välja müüdud ning võtsime siis kallima bungalo, mis oli avar, puhas ja igati mõnus. Vaatasin ka üle dormi ukse, see oli hästi avar ja puhas, kuid voodeid ühes ruumis üle kümne kindlasti. Dormi WC ja pesuruum oli suht väike ja umbne,aga käis kah.
Hommikusöök, mis oli hinna sees, erilist muljet ei jätnud, aga suurema nälja sai kustutatud. Ülejäänud söögikorrad sõime külas, mis kohe pargi värava taga ning seal oli võimalus valida mitme erineva söögikoha vahel.
Esimesel õhtul tahtsime öömatkale minna, kuid grupp oli juba täis ning jalutasime raja omalkäel läbi (siiski enne pimedat). Teisel päeval hommikupoolikul matkasime 7 km raja iseseisvalt ja õhtupoolikul käisime Deer & Lang Caves (30 RM). Nahkhiirte väljalend oli tõesti võimas ja koopad muidugi ise ka vaatamisväärsed. Samuti oli elamus jalutuskäik tagasi laagrisse. Jäime äratulekuga pimeda peale ja need džunglihääled olid võimsad.
Kolmanda päeva hommikul läksime Clearwater Cave & Cave Of The Winds tuurile (65 RM). Retk algas paadisõiduga, külastasime kohalike küla ja käsitööturgu ning siis koopaid. Tagasi jõudsime lõunaks ja pärast kiiret dušši ja lõunasööki jõudsime pealelõunasele lennule.
Need olid lihtsamad matkad, mida saavad kõik ette võtta ning pole vaja mingit varustust ega eriettevalmistust. Karmimate valikutega lähemalt ei tutvunud aga ekstreemisõpradele oli seal küll üht-teist pakkuda.
Kokkuvõtteks: ilus loodus, fantastilised hääled, suursugused koopad ja rahulik miljöö. Tasub külastamist

Tasuta linnaekskursioon
Kasutasime seda võimalust. Asi toimis. Kõigepealt tuli infoletti oma pardakaart anda, nende alusel koostati nimekirjad, kes linnatuurile lähevad. Esimene tuur startis 8.30. Kontrolliti kõik üle kes bussis ja igaüks sai numbri, mille alusel pärast vaadati, kas oled ikka olemas. Põhieesmärk oli kõik pärast tuuri kindlasti lennujaama tagasi toimetada. Ka pagasi võis kaasa võtta, meie kasutasime 20 TRY eest hoiukappi.
Organiseerimine oli ok, kuid tuur ise jäi kesiseks. Sõideti mööda kaldapealset linna ja kaugelt näidati, et see seal ja too seal. Paar peatust pildistamiseks tehti ka. Enne lõppu siiski loobusime sellest tuurist ja allkirja vastu lubati poolepealt lahkuda.
Seega tagantjärele tarkus- kui tahate vahetut kokkupuudet linnaga sõitke metroo ja trammiga ise kesklinna. Pole kallis ega keeruline ja suurem elamus igal juhul garanteeritud.

Check-in saab webis teha küll, aga kott ikka vaja ära anda kui just käsipagasiga ei reisi.
Raha vahetatakse seal iga nurga peal ja siit veel üks hoiatus: ainuke kord siiani kui tünga olen saanud, oli just Balil. Muidugi see oli suvaline vahetuskoht kuskil nurga taga. Aga kuna kurss oli hea riskisime. Seisime kahekesi laua kõrval ja vaatasime kui raha loeti ning lugesime oma käes ka veel vahepeal üle, aga lõpuks oli ikka ca 20% puudu. See oli selline silmamoondamistrikk, et lõpuni ei saanudki aru, kuidas see täpselt tehti.

Igaks juhuks hoiatus AirAsiaga Balile lendajatele: minge aegsasti chek-in-i tegema. Meil oleks õnnestunud peaaegu lennust maha jääda, kuna järjekord oli korralik, igal kohalikul oli terve hunnik kaste ja kompse ning letitöötajad väga ei kiirustanud. Meie lend läks Kuala Lumpurist. Küll palju lennanud, aga selline kaos oli pisut ootamatu.

Minu möneaastatagune kogemus Bali randadega: saaretuuri käigus jõudsime saare põhjapoolsesse serva Lovina randa. Saabusime pimedas ja kohe ka randa ujuma. Hommikusele ujumisele minnes nägime päevavalges, mis seal vees kõik ujus, see oli kirjeldamatu. Samas kümme sammu veest oli ka seasulg mitme elukaga. Ujutud sai sellegipoolest. Ja väga sõbralik rahvas rannabaaris korvas kogu selle räpa. Hommikul päikesetõusul viiakse sealt paatidega merele delfiine vaatama.

To eestlane
Tulin mõned nädalad tagasi Taist. VOA tegemine bkk lennujaamas käis nii kähku, et enne kui aru saime, oli piir ületatud. Mingit raha ega tagasisõidupiletit keegi näha ei tahtnud. Dubai lennult paar inimest peale meie soovis veel viisat teha. Letil on blanketid, need saab koos ära täita, siis annad ankeedi, pildi ja raha. Vastu saad kviitungi ja passi tagasi. Kõike saab koos teha. Sellega saadeti meid teise kohta passikontrolli, mitte sinna, kus ülejäänud lennukitäis sabatas. See viisalett asus mõnikümmend meetrit edasi sellest kohast, kus viisadega inimeste passikontroll toimus. Viidad on ka ja muretseda pole põhjust. Ainuke negatiivne asi oli, et tõenäoliselt teeniti meie pealt taskuraha, sest maksime 1200. Mingist kiirteenindusest seal eraldi juttu polnud. Ei viitsinud vaidlema ka hakata.

Tuleme Arlandalt läbi Dubai ja edasi Cambodia Angor Airiga. Mõlemad rahvusvahelised lennud ja peaks saama ilma transiittsoonis väljumata? Kas ainult Arlandalt pagasit Siam Riepi saab saata?
Kahjuks enne viisavabadust juba kodus tagasi. Kuidas siis ikka nende viisadega?

Roopi plaan minu meelest liiga tihe, liiklus aeglane, orgunn võtab aega ja ringivaatamiseks peaks ka aega jätma, lihtsalt läbi tormata pole mõtet. Ise oleme kaks reisi teinud ja kaks kolmandikku sellest plaanist tehtud, Sapa ja Ha Long veel ootamas. Hoi An väärib pikemat peatust ja ka Hanoist ei jõua lihtsalt niisama läbi hüpata, aeg lihtsalt kulub kiiremini, kui arvata oskab. Muidugi parem kui on suurem plaan ja leppida sellega, et mõni asi jääb tegemata, kui ilma kodutööta minna ja ei tea mida teha.