Lihtne tehe näitab ,et neli korda kindlustades saab kindlustus aastaks tehtud. Ehk jääb viis päeva puudu. Minu teada on ainus tingimus, et leping peab olema sõlmitud päevad enne kehtimahakkamist ega ole seotud sinu lepingu sõlmimise hetkeasukohaga. 

Eks peab ise skeemitama. Nt. ka kaskokindlustust ei saa Eestis teha lühemaks ajaks kui 1 aasta (mujal Euroopas saab). Võõrandades saad summa tagasi taotleda. Ja ega aastane ei pruugi olla odavam. Kes on jälginud ja aru saanud, siis nt suures mähkmepakis on tüki hind alati kallim kui väikeses pakendis.

Tuletan ka meelde et ka šhengeni riikides ei või ilma elamisloata üle 3 kuu viibida, nt. Soomes. Kui viibid eri riikides võib käsitleda iga riiki eraldi reisina. 

Pangakaardi tingimus, et reis ei või kesta üle teatud päeva on nonsenss. Nemad ei tea millal sina kodust väljusid.

Panga kuldkaardiga oledki ju kaitstud ja kindlustatud nii reisitõrgete, haiguste kui ka Covidiga seotud ambulatoorsete kulude katmisel. Ei hakka siin eraldi panga nime välja tooma, aga neid väljastavad ju mitmed Eestis tuntud pangad. Milleks skeemitama hakata?

Paljud reisikindlustused Eestis nõuavad seda, et reis algaks Eestist. Seega kindlustused 90 + 90 päeva jne ei pruugi ametlikult töötada. Kindlustusfirmal on õigus nõuda ka kinnitust selle kohta, et uus reis algas jälle Eestist. Euroopa puhul muidugi keegi sellega väga jamama vast ei hakka, sest saad öelda, et läksid autoga jne.

Kui kindlustusjuhtumid hakkavad toimuma kaugemal, siis mingi hetk hakatakse tõenäoliselt uurima, et kas kõik ikka vastab lepingule.

Pisut guugeldades (monthly travel insurance) leiab ka kuumaksupõhiseid piiramatu ajaga reisikindlustuse pakkujaid, nt Genki

Hinnaklass nii 35-50€/kuu. Võib näiteks esimesed kolm kuud krediitkaardi kindlustusega seigelda ning seejärel kuupõhiselt edasi purjetada, ei mingit susserdamist

Enne kui kombineerima ja skeemitama hakata, tuleb tingimused läbi lugeda - kunagi oli Swedil näiteks, et reis peab algama ja lõppema Eestis. Minult on kindlusjuhtumi puhul küsitud edasi-tagasi lennupileteid. Seega ei pruugi toimida see 90 päeva krediitkaardi kindlustus + mingi täiendav.

Ise olen Globelink (UK) oma kasutanud.

Swedi tavalisel reisikindlustusel oli ka Eestit märgitud, aga üldiselt Kuld- ja Platinum-krediitkaartide kindlustustel on valdavalt termin "kodumaa". See tähendab, et kehtib kõikjal väljaspool kodumaad (väljaspool riiki, kus veedad rohkem, kui 183 päeva aastas). Näiteks, kui õpid suurema osa aastast  Itaalias ja tuled mõned korrad aastas Eestisse, siis sellesama Swedbanki krediitkaardi kindlustusperioodid algavad Itaaliast lahkudes. 

Pole täpsemalt uurinud, aga minu arusaamise järgi võid aastas vajadusel teha ka eraldi mitu kuni 90 päevast reisi, aga sama kindlustuse kehtivuse jaoks pead peale 90 päeva vahepeal kodumaal käima. 

Seega teemaalgataja peab arvutama, kas on odavam korraks kodus käia või pigem pooleaastase reisi 2. pooleks uus 90 päevane kindlustus kuskilt mujalt hankida.

Nii et panga arvates on kodumaa see, mille pinnal veedetakse minimaalselt 184 päeva. Mitte see, millise riigi kodanik inimene on.  Mida peaks tegema inimene kel polegi kodumaad, veetes kolmandiku ajast soomes, kolmandiku eestis ja ülejänud kusagil mujal? Nt rekkajuhil ei tule päevade arv täis Eestis, olles Eesti kodanik! Ta ei saagi kindlustada end! Näiteks ukraina uusmuulased, kes asusid Eestisse 3. märtsil ei kvalifitseeru siinseks püsielanikuks - veel!  3. augustist küll. Kes neid päevi loeb? Õnnetusjuhtumi korral hakatakse lugema.

Itaalia näide oli väga hea. Eestlasena kaotad kindlustuse 3 kuu järel kui ei käi Eestis. Üheksakümne esimesel päeval ei saa ka Itaalias indlustust teha USA reisiks, sest 183 päeva kodumaastumiseks pole täis.

Enne sae käimatõmbamist võiks rahulikult kindlustustingimusi lugeda. Nt Luminori tingimused ütlevad et 'alalise elukoha riik on kindlustatu kodakondsusriik ja/või riik, mis on väljastanud kindlustatule alalise elamisloa ja kus kindlustatu elab püsivalt üle 183 päeva aastas'. LHV üldse alalist elukohta tingimusena ei maini, ainsad tingimused on et isiku reis peab algama ja lõppema Eestis, samas piiri reiside arvule aastas ei ole: https://www.lhv.ee/et/reisikindlustuse-tingimused#m-isted. 

Ehk siis nii rekkajuhi kui Ukraina pagulase juhtumitele on selged reeglid olemas - Luminori puhul jaoks on rekkajuht ilmselt Eesti alalise elukohaga (eeldades et tema kodakondsus ja/või elukoht on Eestis, isegi kui tööreisidel käib välismaal), LHV puhul aga ei oma see üldse tähtsust, peaasi et ta vähemalt korra 2 kuu tagant Eestisse satuks. Ukraina pagulane on Ukraina resident, alates 3. augustist saab ta aga valida Eesti residentsust (muide, Ukraina portaalides on juba nende maksuameti juhised pagulastele nende residentsuse määramiseks ilusasti üleval). Ei ole eriline raketiteadus, lihtsalt vali kindlustaja, mille lepingulised reeglid kõige enam sobivad, samamoodi nagu valid näiteks kaskokindlustust. 

Kui veel midagi peaks arusaamatuks jääma, siis alati võib kohaldada Maksuameti residentsuse määramise juhiseid, kus on muuhulgas üksikasjalikult kirjeldatud ka 183 päeva määramise korraldust: https://www.emta.ee/eraklient/e-residendile-mitteresidendile/residentsus/residentsuse-maaramine    

Ja mis kodumaasse puutub, siis olen ise olnud olukorras, kus kolmandiku aastast elasin Eestis, kolmandiku välisriigis ja ülejäänud kolmandiku muudes riikides. Mitte kordagi ei tekkinud mul küsimust oma kodumaa määratlemisest (see oli ja on alati Eesti) ja sellist küsimust ei tekkinud ka maksuametil, sest nende reeglid on olemas ja avalikud.

Buldoosal väga asjalik jutt. Kuid kui rekkajuht ei vali luminori vaid swedi ei saa ta enne teada et tal puudub kindlustuskaitse kui läheb hüvitist saama.