Nii me, infotöötajad, ennast isekeskis nimetame - sest meie päevatöö (jätkub sageli ka pärast tööpäeva lõppu linna peal :D) on kõikvõimalike külaliste teenindamine, nende küsimustele vastamine ja püüe Eestit nende jaoks võimalikult huvitavana serveerida.

Rahvuslikud stereotüübid on välja suremas, pigem - nagu on ka siit teemast välja tulnud - on päevakorral sotsiaalsed klassid. Otsene seos inimese käitumise ja suhtumise vahel sõltub ka sellest, kui palju ta juba reisinud on ja kas ta teeb seda osaliseltki selleks, et oma silmaringi avardada.

Näiteid ka:

1. Britid a) Kruiisituristidest seeniorid ei suuda keskenduda niigi palju, et kolmest "kamakast" (psühholoogias infoühikut kirjeldav termin) koosnevat infot vastu võtta. "Lähete uksest välja, otse edasi, lilla hoone järel pöörate paremale." Kui alustan selgitust uuesti lausega "palun olge head ja kuulake, ma seletan uuesti", saan enamasti sõimlemise osaliseks. Lahkudes ei ütle isegi "head aega". b) Karavaniautoga reisivad individuaalturistid tulevad, laotavad letile OMA Eesti kaardi, mille on eelnevalt tellinud ja kus juba on üht-teist peale märgitud. Esitavad täpsustavaid küsimusi ja teavad, mida nad tahavad ning mida nad kindlasti EI TAHA. Lahkudes tänavad ja kiidavad, et nii hea inglise keel ja nii palju infot sai.

2. Sakslased a) Grupiga saabuvad (kruiisilaevaga otse Tallinnasse või Helsinki kaudu osa pakettreisist), 4-5 tundi Tallinnas ja soovivad näha KÕIKE. (Seda küsitakse ühe inimese kaudu, kes natukenegi inglise keelt oskab, ülejäänud ei oska peale oma emakeele sõnagi midagi muud, isegi mitte suahiili, serbohorvaadi vm võõrkeelt, mida teenindaja ei oska). Selgitan naljaga pooleks, et ma elan siin üle 30 aasta juba ja päris kõike pole ikka näinud - palun öelge, mis teid huvitab ja ma leian teile paar kohta, kus teil huvitav on. Meid huvitab kõik! Nii, ikka natuke liiga lai mõiste see "kõik". Mida te tavaliselt teete, kui uude sihtkohta satute? No vaatame ehitisi ja käime söömas ja... Nii, ja millised ehitised teile meeldivad? Lossid. Jess, nüüd on selge - meil on teile näiteks Kadrioru loss koos pargiga pakkuda, mitmeks tunniks uudistamist nii seest kui väljast. Ja säälkandis on ka mitu väga head söögikohta. Oi, aitäh - ja kena päeva. 20 minutit tangidega kangutamist, et inimeselt tema huvid välja pressida, higiseks võtab... b) Perega omal käel reisivad sakslased räägivad KÕIK ka inglise keelt, kaasa arvatud põhikooliealised lapsed. Tallinnasse on planeeritud üks päev pikemast Eesti ringreisist, tahaks midagi põnevat teha ja näha. Lapsed on ajaloohuvilised, vanematele meeldib aiandus, üle kahe muuseumi nad kahjuks päeva mahutada ei saa. Lühitutvustused ajaloo- ja linnamuuseumi kohta, vana hea Kadriorg kõige oma luigetiigi ja roosiaiaga, ja siis võiks autoga sõita veel Viimsi poolsaarele, kus muuhulgas on vanade kalurimajakestega vabaõhumuuseum ja suur aianduskeskus ehk siis kõigile midagi. 5 minutiga päev planeeritud ja täiskäik edasi!

3. Venelased a) Kohalikud, astuvad sisse, vaatavad ringi, küsivad kohe (teretamata, teenindaja tervitusele vastamata) vene keeles, et milliseid reise me Soome korraldame, kas Serena veepark on ka hinna sees ja kui palju maksab. Suuname reisibüroosse ja/või piletikassadesse, sest meil on ainult Eesti kohta infot pakkuda. Saame enamasti sõimata, et "ise olete info ja midagi ei tea". b) Omal käel reisivad venelased, Peterburist, aastalõpureisiga. Teretavad ja küsivad, kas teenindaja vene keelt natuke räägib, neil inglise keel ei olevat just kõige parem. Oi kui tore, räägibki. Tahaks mõnele põnevale näitusele minna või midagi kohalikust kultuurist uudistada ja kas mõni jazzi või klassikalise muusika kontsert on lähipäevil, kuhu veel pileteid saaks. Ja kus on mõni selline spaa, kus tehakse laavakivimassaaži - seda sõbrad kiitsid ja soovitasid, aga vabandust ette ja taha, spaa nimi ununes ära. Lahkudes kiidavad, et Eestis on tore, nii palju vaadata ja vene keelt osatakse igal pool.

4. Poolakad a) Dzien dobry, ...... (midagi teenindajale arusaamatut poola keeles). Vabandust, ma ei oska poola keelt, kas te inglise keelt räägite? Vene? Soome? Hispaania? Ei ühtki? Käte ja jalgadega ka ei suuda selgeks teha, mida vaja oleks. Karjudes ka mitte, sest teenindaja poola keele oskuse ja kliendi jutu volüümi vahel otsene seos siiski puudub. Side lõpp. b) Rekkajuhid, ilmselt siis läbisõidul ja tööasjus, alustavad inglise keeles, et vabandust, väga vilets ingliss, kas teie po russkii natuke saate aru? Väga hea, oleks vaja.... kaarti. Ei, ikka atlas oleks parem. Miks ta teil nii odav on? Nii, kas selle tee ääres on mõni mõistlik majutuskoht, kuhu ööbima jääda, selline odavam, aga puhas? Kas seal internetti saab kasutada? c) Omal käel reisivad noored, NATUKE oskavad inglise keelt, st tere ja aitäh ja head aega. Kui tuleb küsida kaks postkaarti ja kaks marki, siis läheb viipekeeleks, aga saab hakkama ja neil endil vähemalt hirmus lõbus, et hakkab aga jälle peale see enda arusaadavaks tegemine inglise-vene segakeeles. Aga saavad hakkama.

5. Ameeriklased a) Kruiisireisijad, vihased, et siin ei saa "real money" ehk dollaritega maksta. Et kui nemad tahavad, siis peab saama. Seadusele viitamine käivitab otsesed isiklikud solvangud. Sina, nõukogude rämps, ilmselt ei tea, et meile, ässadele, laevas öeldi, et siin saab maksta dollarites! Meie toome teile siia raha, meie ostame siit kalleid asju, tänu meile te siin üldse elada saategi! Kus teil siin matrjoškasid üldse müüakse? b) Kruiisireisijad sisenevad käsitööpoodi ja soovivad osta põll + pajakindad komplekti, linasest riidest lapitöö. Mis see dollarites kokku teeb? Teenindaja arvutab ja ütleb: 13. 13 mida - senti või? Ei, dollarit. 13 dollarit?! Nii KALLIS?! Ja kruiisikas taganeb tagurpidi poest välja. c) Kruiisireisijad, 4 tunniks Tallinnas, tulevad ja laotavad mingi algelise A4 Eesti kaardi letile. Soovivad minna Võrru, Sakku ja käia ära ka Saaremaal. Mis tähendab, ei jõua? Mõned sajad kilomeetrid siia-sinna, peab jõudma. Teenindaja pakutud helikopteri rendist kui ainsast võimalikust abivahendist ei soovi kuuldagi. Lollid venelased siin, ei oska asju planeerida, nii et kallil külalisel oleks mugav. Ja naeratada ka ei oska. No hea küll, andke siis see vanalinn, kuidas sinna minema peab. JALGSI?! KÜMME MINUTIT?! d) Noored, omal käel, tulid vanemate soovitusel, kes olid siin kruiisiga käinud. Tahaks ilusaid fotosid teha, eesti toitu süüa ja õhtul kuhugi pidutsema ka minna. Ja kummas on tudengitel rohkem huvitavat tegevust, kas Tartus või Pärnus? Mõlemas? No siis lähmegi mõlemasse. Kas bussis ISIC annab soodukat? Kas siin räägivad kõik nii hästi inglise keelt - hotellis ka kõik oskasid? e) Keskealised, omal käel, mitmendat korda Eestis. Oi, teil on jälle uusi asju ehitatud siia ja nii palju renoveeritud. Tore tagasi olla. Me tahaks nüüd Tallinnast kaugemale ka uudistama minna, loodust ja ajalugu - kuhu me kahe päevaga jõuaks?

6. Soomlased a) Alkonaudid, ainus huvi on uurida, kus müüakse odavamalt alkoholi ja kui palju ikka tohib üle viia, kuhu oma kärud hoiule panna ja kas siin sadamas ei olegi alkoholipoodi?! a1) Alkonaudi versioon, kes on linnas paljaks varastatud ja nüüd ei pääse enam koju tagasi, sest piletid-raha-dokumendid läinud. Helistage saatkonda. Saatkonda peab ikka ise kohale minema, seal tehakse pilt ja uus dokument, vormistatakse laeva voucher jne allkirja vastu - ei saa telefoni teel. Mis tähendab "ei saa"?! Mis riik see siin selline on?! Saatkond, kallis kodanik, on siiski Soome riigi esindus ja tegutseb Soome riigi reeglite järgi - asub Toompeal, sissepääs Pika jala poolsest uksest, kui kella helistada. b) Esimest korda Eestis ja Tallinnas, üheks päevaks - palun meile üks ekskursioon, üks muuseum ja üks "hyvä pihvipaikka". Millal on viimane aeg laeva tagasi minna? Ja kas laev väljub siit samast kohast või kusagilt mujalt? c) Mitmes kord Tallinnas, konkreetsed huvid ja konkreetsed küsimused. d) Mitmes kord Tallinnas, tahaks midagi uut ja teistsugust teha-vaadata, aga ise ei leidnud. Palun aidake leida ja otsustada. Kuidas eesti keeles "kiitos" öelda? Aga "paljon kiitoksia"? Suur tänu, headaega - kas tuli õigesti välja?

7. Jaapanlased a) Omal käel ja 1-3-kaupa. Kaasas paksud raamatud, kaardid, väljaprindid internetist, enamasti seljakotiga ja hostelis majutujad. Täpsustavad küsimused konkreetsete vaatamisväärsuste kohta, piletihindade kohta, ja kus tema broneeritud hostel täpsemalt kaardil paikneb. Ostavad postkaarte-marke. Kui raha tagasi saavad, uurivad seda tükk aega ja küsivad, kes-mis sääl pääl on. Ja milliseid münte meil on - kas saaks ühe paberraha asemel erinevaid münte, kogumiseks? Selges eesti keeles "ai´tah" ja minek. b) Grupiga, giid ees ja taga, ruttu vaja seda-teist-kolmandat. Vigovoritteporusski? (kas te räägite vene keelt) - natuke räägin. Nipanimaaju! Nipanimaaju! Eem... English? Jessjessjessokei! Paari lihtsa asja selgitamine ja sellest arusaamine võtab higiseks nii teenindaja kui kliendi. See on see Jaapani inglise keele õppimine, kui tunnis räägitakse jaapani, mitte inglise keeles (kontrollitud fakt)...

8. Tšehhid Tere, me oleme Tšehhist, kas te inglise keelt räägite? Vaadake, selline häda, et meie eesti keelt ei oska. Oi räägitegi? Nii tore. Teate, meil oleks paar küsimust.... Tšehhid Tallinnas ja tšehhid kodus on mõnusalt võõrkeelesõbralikud ja rõõmsad suhtlejad, ühtegi ülbet/umbkeelset tšehhi ei ole mina siin veel näinud.

9. Prantslased, itaallased, hispaanlased Valdavas enamuses umbkeelsed, mitte ühtegi teenindaja pakutud võõrkeelt ei mõista, omalt poolt mõnd muud keelt ka ei paku. Teenindajate peale üleolevalt vihased, et siin ei ole suvatsetud NENDE keelt ära õppida. Eurodes maksta ka ei saa - ise olete Euroopa Liidus?!

Kõigist eeltoodutest on igale poole kõrvalekaldeid ja erandeid kuhjade viisi. Kindlasti räägivad majutuses ja toitlustuses töötavad teenindajad midagi hoopis muud. Ja igal teenindajal on kas keeleoskusest või aastatepikkusest kogemusest tingituna ka teatud liik kliente, keda nähes punane lamp põlema läheb, et nüüd on probleem(id) kerged tekkima.

Üldiselt aga on silma jäänud, et mida rohkem reisinud inimesed, seda meelsamini aktsepteerivad nad sihtkoha eripärasid (hinnatase, üldine keelteoskus, asjaajamine jne) ja seda sallivamad nad on.

Ussicke, sinu kommentaar oleks väärt esilehe uudist. :)

Nii armas kirjatükk! Aitäh!!! Meil on tööl ohtralt tšehhe, ma ütlen siis neile ka, et nad on toredad, eks!

Võimas, ussicke!!! Kui kohtud veel mõne huvitava rahvuse esindajaga - anna aga infot, kuidas ja mis! Väga lahe lugemine.

Aga palun :)

Meenus, et on tekkinud üks uus seltsing soomlasi, kes häbenevad oma rahvust. No et nende kaasmaalased laaberdavad ja lällavad, ise täis kui tarakanid, joovad ennast igal võimalikul ja võimatul juhul kohe maani täis jne - loevad lehest ja häbenevad silmad selja taha. See on selline kõrgharitud kultuuri- ja ürituseturist, kes tuleb Tallinnasse ja Eestisse mitte niisama aega viitma, vaid asja pärast. Ja teenindajaga räägivad ALATI inglise keeles. Teenindaja mõistab ja mängib kaasa, kuigi on kiusatus soome aktsenti kuuldes omalt poolt soome keeles jätkata :)

Soomes koha pääl räägivad sellised inimesed nt restoranis, kinos, teatris vm väljas käies omavahel ROOTSI keelt. Et mitte "joodiklaaberdaja" stereotüübiga pihta saada.

Kuule Tripitropp, eespool kirjeldasid Taid maana, kus "vohab laste prostitutsioon ning seksuaalne ärakasutamine ja restorani kokk võtab õuest seina äärest maitserohelist, enne seda oma kuldvihmaga niisutades." Teisal ütlesid enda kohta täna, et "Tais on [Sul] ju käimata ja vist jääbki käimata." Ja kõige lõpuks ütlesid samas arvamusavalduses, et "kõigest hoolimata palun suhtuda minu kirjutistesse äärmise tõsidusega." Kas viimane palumine on näide Sinu huumorist?

Mulle on alati Tripi juures meeldinud see, et nõuandeid jagatakse ja kirjutatakse eelkõige isiklikult nähtule ja kogetule tuginedes. Ses suhtes tunduvad Lulu arvamusavaldused, kes Tais ise üle viie aasta elanud on, Sinu omadest usaldusväärsemad.

Siiski soojalt soovitan sul võtta Tai või üldisemalt Kaug-Aasia reisisihtkohaks.

tripitropp kaldun arvama ei lähe mitte kuhugi. tripitropp on järjekordne igavuses vaevlev "naljahammas" kelle vaimustav huumor ja sõnademäng peaks justkui meie kõigi meeli kõitma. Masu möllab ja omandamatu keskharidus ( näidaku see paber mida iganes) on leidnud peale rahvakirjanike raamatute äbiveerimist, et ka temas peitub loovus ja ta suudab vabalt mingisugust jama suust v'lja ajada mis meid kõiki valgustab ning ühtlasi tema veelgi suurepärasemat huumorimeelt tutvustab.

Oma hiilgavast taiplikkusest hoolimata pole ta siiani suutnud aga tabada antud teema sisu.

Jutt on kõige hullematest turistidest.

Tripitropp. See on sinu peegel. Sa ei saa aru millest räägitakse, sul on kõikehõlmav huumorimeel ning vaimustav enesekriitika. Kui keegi kingiks sulle valedetektori siis see oleks rikkis "raisk" või läheks põlema.

Tore, et sa teed siin tohutuid avastusi ja valgustad meidki vanadest inglise kommetest ning losside kasutamise viisidest.

Tegelikult on see päris huvitav, sellist musternäidet annab otsida. Purjus venelane on siinkohal lausa mannetu !

Hotelli Apollonia Beach vastuvõtuleti juures skandaalitsenud eestlased leidsid hiljem oma hotellitoast eestikeelse kirjakese koos paari euro ja soovitusega neil selle raha eest eesti rahvale uus maine osta. Neeme Pastik ei olnud esimesel õhtul tema perele antud bangaloga rahul. «Korraldasime kohe järgmise päeva hommikul vastuvõtulaua ees kõva skandaali,» räägib ta.

Pastik ei teadnud, et hotellis töötas portjeena ka eestlane Reimo, kelle perekonnanime jätab Tartu Postimees poisi palvel avaldamata. Kui Reimo oli asjad hotellituppa viinud, küsis Pastiku abikaasa, kas anda ka jootraha. «Siis ma ütlesin, et mis kuradi jootraha! Ei anna mingit jootraha!» meenutab Pastik.

Reimo ise mäletab, kuidas Pastikud arutlesid, «kas pritsime sellele tüübile pappi ka». Kõige selle tulemusena leidsid Pastikud järgmisel päeval oma toast ümbriku, millele oli kirjutatud «Eks ava, kui julged...»

Kirjas seisis: «Lgp kaasmaalased. Olen tänulik selle kolmetunnise tsirkuse eest, mille te täna hommikul korraldasite, aga palun teid sügavalt, ärge seda enam korrake! Järgmised kaks siin veedetud «vangistavat» nädalat soovitan teil hoolikamalt valida eestikeelseid sõnu, mida te suust välja lennutate. Mõistan, et olete köhinud röögatut pappi oma kaua etteplaanitud puhkuse tarvis, aga kui te siin juba olete, siis nautige päikest ja merevett. Las mured ja probleemid olla ikka teist eemal ja hoidke Eesti lippu kõrgel. PÄIKEST TEILE!!! Siiralt teie tüüp, kellele te kohvrite tassimise eest pappi ei visanud.

Tegelikult jootraha andmine käib imelihtsalt: siin on teile 2 eurot. Ostke selle raha eest eesti rahvale uus maine kui võimalik.»

Apollonia Beachis sel suvel portjeena töötanud tudeng Reimo kahetseb oma kirja. «Mõistan oma eksimust, kahetsen tehtut ja soovin paluda kirja adressaatidelt andestust vääritimõistetud sõnumi pärast,» kirjutas ta Tartu Postimehele.

Reimo tunnistab, et skandaalitsejad õõnestasid eestlaste mainet hotellipersonali silmis.

Kirja kirjutamise tingis Reimo kolleegide soov rahustada maha kliendid, kes ei suutnud kuidagi hotelli pakutavaga rahule jääda. «Kolleegid panid kirja kirjutamise ülesande mulle, aga eks ma sattusin seda vormistades liiga hoogu,» tunnistab ta.

Infoallikas: http://www.tartupostimees.ee/?id=166984